MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite) perekonna vapil, tellija(Mercurius) hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti
Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
· Pärisnimi Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi · Sündis 1445 · Hüüdnimi Boticelli(väikesed tünnid) · Kullassepa õpipoiss · Filippo Lippi õpilane elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas
Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on Küprose saar ning all oliivipuu oksad) Riigi vapp (1960. aastal sai Hümn Küpros iseseisvaks) (kreeka keeles) Oliver Tuus 4 Armastusjumalanna Aphrodite randumiskoht Petra tou Romiou Kolossi kants (ristirüütlite kaitseks rajatud hospitaliit) Hala Sultan Tekkesi Moshee (üks olulisemaid islami religiooni pühamuid) Olisemad turismikeskused on Paphos, Limassol ja Larnaca Oliver Tuus 5 Oliver Tuus 6
Paraku jäi ta parem käsi avasse kinni. Kroton muutus loomadele kergeks saagiks http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/falcomil.html E.M.Falconet "Supleja" 1757, marmor Kuigi teose nimi on "Supleja", kujutab see ilu- ja armastusjumalanna Aphroditet. Seda tõendab alusele pandud merekarp, see aga on Aphrodite tunnus. 1766-1778 viibis kunstnik Katariina II kutsel Peterburis, kus tal valmis suurejoonelisim ja ilmselt ka kuulsaim teos -
Verejanuline Julm jõhker Ei kannatanud inimkonna õitsengut Samas argpüsklikkus rumal Arese sümbolid... Oda Raisakotkas Kiiver kilp Arese sugupuu Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Päritolu... Ares olevat pärit Traakiast Traakia- kirde Kreeka toores ja metsik rahvas Ares ja aphrodite Nende armastuslugu on nimetatud püsivaks kireks See oli mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja hapra armastusjumalanna vahel Lapsed... Aphroditega(armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna) 1. Deimos(õud) 2. Eeros (armastuse jumal) 3.Harmonia 4. Phobos(hirm) Lapsed... Cyrenega 1. Diomedes(osad allikad räägivad, et tal olid inimsööja hobused) Lapsed... Otrera(amatsioonide kuninganna) 1. hippolyte Lapsed... Tundmatute emadega Eurytion Alcippe Oenomaus Kyknos(ares tundis tema üle enim uhkust ,kr. Keeles luik) Ascalaphus Tereus ... Arese kaaskond Pojad phobos ja deimos Ta õde eris(tüli,riid)
inimestele tuleviku kuulutaja.Oli üks kreeklaste armastatuimaid jumalaid. Artemis jahijumalanna,Apolloni kaksikõde,oli osav vibukütt ja kogu elava looduse ja metsloomade kaitsja. Hermes tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübraga.Kaitses teekäijaid,täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesaindeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Aphordite-ilu,armastus ja viljakusjumalanna.Võõramaist päritolu,tuntavaid ühisjooni mesopotaamia armastusjumalanna Istariga,kelle kultus levis ees-aasias,ja mõjutas sealtkaudu kreeka usundit. Dionysos viinamarjakasvatuse,veini ja sigivusjumal,oli kreeka jumalatest ainsana ema poolt inimlikku päritolu.Ta eelistas olümpusele maa peal viibimist,rännates ringi veidratest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest olevustest kaaskonna saatel.
Ta taotles maalides kompositsiooni terviklikkust, kuigi Botticelli parim ala oli tahvelmaal. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised. Üks kuulsamaid Botticelli maale on "Venuse sünd", mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. "Venuse sünd" on sümboolne lugu sellest, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjumalanna. Venuse sünnihetk on jäänud minevikku. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost. Tükike jumalatesoo esiisa ihust, mille tagajärjel polnud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli maalil ,,Venuse sünd" on olevikulised märgid näiteks see, et kõik figuurid hõljuvad ja liiguvad, otsekui
saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares/Mars Sõjajumal Tauri Johanson 10c. Tallinna Ühisgümnaasium Arese lugu Ares oli vanakreeka kultuuris sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. Armastusjumalanna Aphroditega tegi ta armastusjumala Erose. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Nimed eri perioodidel VanaKreeka perioodil: Ares vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. Vana Rooma perioodil: Mars kummardati erinevalt tema kreeka vastest aresest rohkem kui ühtki teist rooma jumalat. Arese kujutamine
seas. Selle läheduses on viibinud omast 100 korda nõrgem diporaalne ainult kaks kosmoseaparaati magnetväli. · Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal.
Tema loomuses olid kaks peamist joont julmus ja jõhkrus, ning nii veider kui see ka ei tundu argpükslikkus ja rumalus. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos ,kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale. VanaKreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares
Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa. See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut. Medusa pilk kivistas. Kassandra 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos. Kassandra oli selgeltnägija. Kassandra hüüded halva ettekuulutamine.
Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal Athena-sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal Prometheus-titaan, kes kinkis inimestele tule Tempel-jumalate austamise koht Oraakel-ennustaja Müsteerium-rituaalne vaatemäng Alfabeet-tähestik Sofist-õpetlane Homeros-pime laulik(I ja O autor) Lüürika-lüüra saatel esitatav luule Pindaros-tuntuim lüürik Orkestra-lava Skeene-lava tagune hoone Tragöödia-kurva sisuga näidend Komöödia-lõbusa sisuga näidend Aischylos/Sophokles-tragöödia kirjanikud Filosoofia-tarkuse armastus
Mingil hetkel küll asendati vasaku jala puuduv osa kipsist koopiaga, kuid see eemaldati. Praegu on ainsad püsivad uuendused juuksekrunni rekonstruktsioon, kipsist nina ning huule alaosa. Infoallikate puudumise tõttu on kuju algset välimust keeruline kindlaks määrata. Pakutud on mitmeid hüpoteese. Louvre'i Antiik-Kreeka ja Rooma osakonna peakonservaatori Alain Pasquier' arvates oli kuju parem käsi kehaga risti ning vasaku puusa kohal. Vasakut kätt hoidis armastusjumalanna üleval. Üks hüpotees puudutab ka skulptuuri autorsust, mille põhjal pakutakse kuju autoriks kreeklast Mikra Asiat, kes tegutses aastatel 120-80 eKr. Valisin selle skulptuuri kuna pikka aega peeti seda skulptuuri naise iluideaaliks ning huvitas kuju ajalugu.
Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Eestlane on stereotüüpselt selline, kes ei hooli teistest, vaid pigem keskendub enda heaolule. Põhiliseks mureks on see, kuidas endaga hakkama saada, mitte see, kuidas läheb naabril. Meil jääb puudu armastusest ja hoolivusest, mida nii mõneski teises kultuuris on rohkem. Kui jumalad päriselt eksisteeriksid, siis Eestile kuluks ära armastusjumalanna Aphrodite. Eestis ning kogu maailmas on liiga palju vihkamist ja kurjust, mis järjest kasvab. Üldjuhul ei pane me seda ise tähelegi, kuna elame võrdlemisi rahulikus riigis, samas kui meist idas käivad veel tänapäevalgi jõhkrad sõjad. Tavaliselt on sõdade põhjuseks usundite põrkumine. Ed Krebs on öelnud: ,,Maailm on jagatud relvastatud rühmadeks, kes kõik on valmis genotsiidiks ainult selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda
eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti tänu Athena abile võitjaks. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos, kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis. Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale.
ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olümposel pidi idamaine jumalanna oma sünnipärasest omadusest sõjakusest loobuma. Selline oli hind, mida ta pidi maksma, et jääda kestma ja tunda rõõmu oma võimust, mis see-eest oli kindel. Aphrodite oli omal alal väga võimas jumalanna, sellele annab kinnitust ka see, et peajumal Zeus ise pidi temalt abi paluma.
Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicide perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Maalil on ka Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime
9 Olümplased ja Trooja sõda Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna Helenalugu mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise
Olümposelt) ja vähenõudlik. - Kui Dionysos sai olümposlaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist Hades (Vanarooma Pluto) Allmaailma ja surnute valitseja. -Sümbol: kolmepäine koer Kerberos. -Päritolu: Titaanide Kronose ja rhea poeg. -Iseloomustus: halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane Aphrodite (Vanarooma Venus) Armastusjumalanna. -Sümbolid: Mürt ja tuvi. -Päritolu: Zeusi tütar. -Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega. - Kord lõiganud Kronos oma isa peenise ära ja visanud selle merre. Mere valgest vahust sündisgi Aphrodite. Apollon (Vanarooma Apollo) Valguse- ja päikesejumal. -Sümbolid: Vibu, nool ja lüüra. -Päritolu: Zeusi ja Leto poeg. - Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle
,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teost raamib koorinumber ,,O, Fortuna" (,,Oo, saatus"), kujutades katkematult pöörlevat fortuunaratast, mida ühelt poolt pöörab ingel, teiselt poolt kurat. ,,Catulli Carmina" (,,Catulluse laulud") on loodud solistidele, koorile, tantsijatele, neljale klaverile ja löökpillidele ning selle aluseks on Rooma poeedi Caius Valerius Catulluse värsid tema armuloost tujuka ja truudusetu kaunitari Clodiaga. ,,Aphrodite triumf" koosneb hümnidest armastusjumalanna Aphrodite kiituseks ja teksti aluseks on antiikpoeesia. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud
Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera lõuendil, lisaks kristusele on pildil ka palvetav neitsi-maarja ja püha John. Ta tegeles tõsiselt perspektiivide ja valguse varjudega, maali probleemiga Botticelli: ''kevad'', ''veenuse sünd''- pildil naine, merekarbi sees, sümboliseerib kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub armastusjumalanna 3. Leonardo DaVinci elu ja looming. Kirjelda järgmised teoseid: 1. Mona Lisa- pildil on naine, kes naeratab kavalalt, peas on loor, pruunid juuksed, pole kulme, arvatakse et pilt oli teist värvi, ajaga on tumenenud, arvatakse et maalis enda portee 2. Püha õhtu söömaeg- inimesed istuvad söögilaua ääres, keskel jeesus, moodustavad kolmnurki, jeesus ütleb et läheb surma, asub milanos 3. Anatoomia, leiutised, masinad- leiutas jalgratta ja auto,
Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise- ja muusikajumalanna; elab sükomooris (metsviigipuu); Geb -mees; maa; hani Nut - naine; taevalaotus kummuli üle maailma, paljas (ida-lääs=varbad-suu); koos tähtedega; õhtul neelas päikese; Apis - käsitööjumal; härg Month - sõjajumal; pull; elas Buchises; Isis - emajumalanna; armastuse-, ilu-, viljakuse- ja seksijumalanna (laps süles on
Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt Atlas hiiglane Aafrikas, Perseus muutis ta Atlase mäestikuks Atropos saatusejumalanna, kes lõikas elulõnga Augeias kuningas, kelle tallid Herakles puhastas Baukis vaene vanaeit, kes kostitas Zeusi
Rõhutati horisontaaljoont. Palazzo keskel oli ava, sammaskäiguga õu. Peetri kirik- Bvamante loodud. 1506. aastal alustati hoone ehitamist, Michaelangelo jätkas 1547, valmis lõplikult 17. sajandil. Maalikunst Inimeste ja esemete tõetruu kujutamine. Eelduseks on perspektiiviseaduste ja anatoomia uurimine. Botticelli maalidest on kuulast mütoloogilised maalid- ,, Kevad" ja ,, Veenuse sünd". Veenuse sünd- antiikmaailmast pärinev legend, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust ( merekarbina). Uus teema: Antiikskulptuuri kasutamine. Leonardo Da Vinci .. Loomingus avaldusid kõrgrenessansi kunsti põhijooned. Üks tähtsamaid teoseid- ,, Püha õhtusöömaaeg", mille süzee aluseks on lugu Kristuse legendist. Kujutab sügava ehmatuse hetke, mil Kristus on lausunud sõnad: ,, Üks teie hulgast reedab mind". Teos on maalitud Kloostri söögisaali seinale. Uudne on kompositsioon, keskse figuuriga ( Kristuse)
Sellest loost võib ka lisaks sellele, et jumalaid peab austama ka välja lugeda seda, et tuleb austada neid, kes sulle head teevad ja tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Väga orginaalne karistusviis on lasta kellelgi armuda oma enda peegelpilti. Narkissosega juhtus nii. Ta oli väga nägus noormees, kes oli jumalikku päritolu. Kuid kahjuks ei olnud ta iseloon välimuse vääriline. Narkissos oli ülbe ja pelgas ära kõigi lähenemiskatsed. Selline käitumine vihastas armastusjumalanna Aphroditet, kes pidi karistama kõiki, kes armastuse ära põlgavad. Ta pani Narkissose armuma oma peegelpilti. Vastamata armastus viis aga Narkissose hukule: ta istus päevast-päeva allika juures ja imetles ennast veepeegelpildilt, kuni ta suri suurest kurnatusest nälga. Ka selle loo üheks moraaliks on see, et jumalaid peab austama. Ülbe Narkissos ei austanud aga lausa kahte jumalannat: Aphroditet armastuse ärapõlgamisega ja Echot ,
See oli sama sügav kui Kaos maapinnast ülespoole. Sinna jõudmiseks kulus täpsemalt üheksa päeva ja üheksa ööd ning alles kümnendal päeval jõudsid kohale. Sellepärast oligi seal nii pime. Isegi surematud jumalad kartsid seda paika, kus kõrgub Öö elupaik. Terve päeva ootab Öö seal ning alles siis kui hakkab hämarduma tuleb ta välja ning laotub üle maa. Nüüd oli jumalanna Maa kord maailma loomisele kaasa aidata. Ta alustas millegi ilusaga ning lõi armastusjumalanna, kes tõi maailma kauniduse, seejärel sünnitas ta sinise Taeva, Mäed ja Mered. Nendest võimsaim oli Taevas, Uranos. Uranos võttis endale naiseks jumalanna Maa, kes sünnitas talle palju surematuid lapsi. Nende seas oli kaksteist titaani, kuus meessoost ja kuus naissoost. Titaanid olid väga hirmuäratavad jumalad. Üks titaan, Hyperion, ja tema naine, titaanita Thea, andsid maailmale veel kolm jumalikust soos olendit: Päikse, Koidu, ja Kuu. Noorim nende
looma kombel lojuste seltsis. Kord kohtusid Gilgames ja Enkidu. Nad vaatasid teineteisele mõne hetke otsa ja läksid siis kokku kui härjad. Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgames. Enkidu tegi Gilgamesile jubedait etteheiteid sellest, miks ta ei lase oma rahval puhata. Gilgames ja Enkidu suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgames näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba. Armastusjumalanna Istar palub Gilgamesi kaasaks, aga kuningas ei taha, sest ta teab mida jumalanna oma eelmiste kaasadega on teinud. Istar vihastab ja palus oma isalt, et too talle härja annaks, kes Gilgamesi vastu võitleks. Enkidu ja Gilgames saavad ka härjast jagu. Lõpuks mõistavad jumalad Enkidu surma. Kuna too röövis mägedes seedreid. Enkidu näeb unes ette, et surm on saabumas. Ta räägib sellest Gilgamesile, kuid too ei taha oma vennast loobuda. Kui lõpuks Enkidu sureb, on Gilgamesi lein pikk
Kõigepealt valitses Kaos, kes vastandus korrapärasust sümboliseerivale Kosmosele. Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas Hermes- jumalate käskjalg, sidepidaja elavate ja surnute riigi vahel, kõige nutikam jumal Apollon- valgusjumal, ennustamisjumal, Zeusi ja Leto poeg Artemis- neitsilik jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde Poseidon- mere- ja veekogudejumal, Zeusi vend Müüt erinevate inimpõlvede kohta Prometheus kinkis inimestele tule, kuid see õnne ei toonud. Zeus hävitas nad, saates maa
Helios oli näinud, kuidas Ares armastusejumalannat võrgutab ja andis sellest Hephaistosele teada. Sepp valmistas imeõhukese, murdumatu ahela ja kinnitas selle magamistuppa, voodi kohale. Salakaval võrk langes armastajatele peale ja püüdis nad lõksu – Arese märatsemine kutsus kohale kõik jumalad ,kes vangistatud paarikese arvel nalja tegid. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Algselt usuti ,et Eros oli iseenesest tekkinud kosmogooniline jõud,kes armastusjumalannat saatis , ent hiljem võeti omaks tema pärinemine Aphroditest ja Aresest (suures osas tänu poeetidele). Ta oli oma ema alaline saatja, tiivuline vibukütt ,kelle nooled sütitasid armuleegi nii meeste ja naiste kui ka meeste vahel.(Rooma vaste Amor ,ka Cupido) Harmonia abiellus Teeba kuninga Kadmosega
korraga õpetab Caldwell tundi Altoni linnakoolis, kuid samas oleks see nagu Cheironi õpetamine vanakreekas, kangelaste lapsi. Aga nende väheste päevade jooksul on Peteri ja Georgi elu täis sündmusi, mis õpetavad mõlemile elutõdesi. Raamatus on ka teisi vanakreeka mütoloogiategelasi: koolidirektor Zimmerman- peajumal Zeus; garaaziomanik Hummel- tule-ja sepakunstijumal Hephaistos; doktor Appleton- tervise-ja päikesejumal Apollon; võimlemisõpetaja Vera- armastusjumalanna Venus. Kõik need ameeriklased- jumalad mängivad nende päevade jooksul peategelaste eludes suuremat või väiksemat rolli. Kui Peter esimese päeva hommikul üles ärkab tundub talle, et ta ei satu pika aega oma koju. Millest selline tundmus? Kuid ta läheb oma arvamisega täppi. Imelike vahejuhtumite tulemusena ei satu ta koos oma isaga koju kaks ööd. Esimesel ööl suudab nende auto minna rikki, ning nad on sunnitud jääma ööseks hotelli
kes tegelesid aatomimudeli arendamisega. Ilma ei ole jäänud ka Alfred Nobel, kelle auks kannab element nr 102 nobeeliumi nimetust. Tuumas on vaid üks prooton vähem, nimelt tuumalaenguga +101, on Dmitri Mendelejevile pühendatud mendeleevium. Kuurium on nimetatud abielupaarist radioaktiivse uurijate Marie ja Pierre Curie’i auks. Teadlaste kõrval on piisavalt olulisteks ning elemente väärivateks peetud ka mütoloogilisi tegelasi. Vanaadium on nimetuse saanud skandinaavlaste armastusjumalanna Vanadiselt, toorium aga nende piksejumalalt Thorilt. Kreeka titaanidele (Gaia lastele) on kollektiivselt pühendatud titaan. Huvitava kõrvalepõikena maksab mainida ka suisa perekondlikku sugulust keemiliste elementide vahel: tantaal on nimetatud kreeklaste mütoloogilise kuninga Tantalose järgi, nioobium aga tema tütre Niobe järgi. Viimaks maksab eriliselt välja tuua ka mõningaid neid keemilisi elemente, mis on nime saanud iseloomuliku omaduse järgi
Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda ,,ülevaks stiiliks"), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse (,,ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Ta ,,Knidose Aphrodite" on esimene alasti armastusjumalanna esinduslik kujutis. Tema leidis ka võimalus, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toes vastu. Tema kujud värvis Ateena maalikunstnik Nikias. Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks. 4. sajandi teisel poolel aga Sikyonist pärit kujur Lysippos muutis figuurid ruumiliseks ehk igast küljest vaadeldavaiks ja natuurilähedaseks. See tõi talle püsiva kuulsuse ning ta rajas tee hellenistlikule vormilaadile
o ,,Tants" o ,,Gilles" FRANOIS BOUCHER [fra(n)ssuaa busee] o Maalikunsti kõige tüüpilisem esindaja. o Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. o Jõulise ilu asemel näeme lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). o Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. o ,,Diana ja Endymon" maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast. o ,,Madame Pompadouri portree" o ,,Puhkav tüdruk" JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [za(n) ba'tist sar'dä(n)] o Rokokoolik realist.
Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise
Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. Veneetsias töötanud kunstnikest oli tähtsaim veel Giovanni Bellini (u 1430-1516). Masaccio - chapelle Brancacci Fra Angelico - Annunciation Giovanni Bellini - The Feast of the Gods
hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Apollonil oli palju oraaklipaiku, millest tähtsaim asus Delfis. Ennustaja, kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu. Artemise saatjaid nim nümfideks. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite on loomult sarnane Istariga. Aphroditel on palju armukesi ja mehi ning temaga on seotud sakraalne prostitutsioon (põhil Korintoses). Aphrodite pühad loomad olid jänes ja tuvi. Aphroditele vastandlik oli Athena, kes oli Ateena kaitsejumalanna ning tarkuse- ja sõjajumalanna. Athenaga oli seotud kõige rohkem kultuurinähtusi. Pühad loomad on öökull ja madu. Lisaks on ta veel käsitööjumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia, kes oli kodukolde kaitsja
kompromisse. Näiteks andekas sportlane, kes suudab saavutada piisavalt häid tulemusi, võib võita treenerite poolehoiu, leida sponsorid ning luua endale nii võimalused edasiseks arenguks ja lõpuks tippu jõuda. Kreeka mütoloogias võib leida arvukalt jumalaid, kes Olümposelt meie elu juhivad ja ei tee seda alati just kõige heatahtlikumalt. Tihtipeale tuli ette, kus mitmete rahvaste saatus olenes sellest, kui hästi jumalad omavahel läbi said. Armastusjumalanna Aphrodite mõjutas kõige ilusama naise valimist aidates kaasa Trooja sõja puhkemisele. Sõja lõpu poole valisid jumalad isegi pooled, võideldes inimeste eest. Budism aga leiab, et inimene peab ise endaga tööd tegema. On vaja olla hooliv ja aus, et mitte teha halba enda ümber elavatele hingedele. Sel viisil jõutakse ülima mõistmise ja rahuni. Ei ole võimalik osta paberitükki, kus on kirjas, et sellest hetkest peale kuni järgmise patuni, oleme igast süüst vabastatud.
Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja
Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490ndateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja
*genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodiks sai õppida. Jumalate söök ambroosia (suits ka?); jumalate jook nektar; ihhar jumalate soontes voolav ,,veri",vedelik Maailma loomine Alguses oli jumal Kaos. Jumal KAOS(tühjus, pimedus) lõi jumalanna MAA ja hirmsa TARTAROSE(allilm), musta öö ja kauni päeva. Jumalanna MAA sünnitas armastusjumalanna, siis taeva, mäed ja mered. Taevas(=Uranos) võtab Maa naiseks, nende liidust tekivad surematud lapsed: 12 titaani (6m, 6n), siis sündisid kükloobid(ühe silmaga koletised) ja 3 sajakäelist hiiglast. Gaia=Maa + Uranos=Taevas 12 titaani, Kronos oli pealik ; kükloobid(kõu, välk, sähvatused) ; 3 sajakäelist hiiglast. Titaanid. Uranos vihkas oma lapsi nende välimuse tõttu, nad olid ülbed ja ohjeldamatud. Kihutas lapsed
kuldsete karkude abil. Edaspidi ta rohkem Olümposele minemist kartma ei pidanud. Ta oli jumalik meistrimees, kes ehitas jumalatele paleesid, et need saaksid luksuses elada. Tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast siiski pilkealuse. (Day, 2007) 1.2 Pereelu Kui Hephaistos ja Hera olid leppinud, tekkis neil tugev side ja Hera aitas oma poega, seades talle sisse uhke töökoja ja korraldades tema abielu ilu- ja armastusjumalanna Aphroditega. Nende abielu ei olnud õnnelik. Samal ajal, kui Hephaistos oma abiliste kükloopidega sepikojas töötas, oli armastusjumalannal afäär ta venna sõjajumal Aresega. Sellest teada 3 saades, Hephaistos karistas neid. Sellest hoolimata oli Aphroditel hiljem veel mitmeid nii jumalatest kui surelikest armukesi, kellest osadega sai ka lapsi. (Day, 2007) (Fink, 2000)
Blanzifor et Helena (Blanzifor ja Helena) · Ave formosissima "Ave formosissima gemma pretiosa" "Tervitus kauneimale juveelidest". Arvatakse, et tegemist on Neitsi Maarja hümni algussõnadega. Sellel perioodil oli tavaline, et ilmalikes lauludes korrati vaimulike laulude ja palvete sõnu. Siin kiidab koor armastust üldiselt, viidates mitmetele tuntud naiskujudele, nende seas ka armastusjumalanna ise ("Venus generosa" "Suuremeelne Venus"). Fortuna, Imperatrix Mundi (Fortuuna, maailmavalitseja) · O Fortuna Kohe, kui rõõmsad laulud on lõppenud, meenutab meile timpani kume heli seda, kus jõud tegelikult peitub saatuses. Oleme tagasi alguses, ring on lõppenud. Õnneratas pöörleb edasi kuni aja kulgemise lõpuni.
Zeusi perekond 1. Zeus peajumal; 2. Hera Zeusi naine ja õde, abielu ja naiste kaitsja; 3. Athena ainult Zeusi tütar, oda ja kiivriga tarkuse, kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; 4. Apollon Zeusi ja Leto poeg, kuldjuukseline ja lüüraga, valguse ja muusika jumal; 5. Poseidon Zeusi vend, merejumal; 6. Artemis Zeusi ja Leto tütar, kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna; 7. Aphrodite Zeusi ja Dione tütar, ilu- ja armastusjumalanna, koos tiivulise poja Erosega; 8. Hephaistos Hera poeg, tule ja oskustöö jumal; 9. Hades Zeusi vend, allilma valitseja, surma jumal, Zeusi käskjalg, surnute teejuht; 10. Ares Zeusi ja Hera poeg, verejanuline ja hirmuäratav sõjajumal; 11. Hestia Zeusi õde, kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Zeus ülemvalitseja Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, ta käsutas piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku
annaabi.ee 
