Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärkamisaeg power point". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asutaja, jakobson, bornhöhe, ärkamisaeg, kreutzwald, 1803, rahvuseepos, reinuvader, rebase, lugude, 1886, emajõe, ööbik, onupoeg, jannsen, vane, perno, postimees, 1841, jakobsoni, kurgja, eduard, 1862, tasujaeesti keelt. Aleksandrikooli hoone Rahvusliku liikumise juhid Johann voldemar jannsen 1819-1890 Järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja: Perno Postimees (1857-1863), Eesti Postimees ck to edit Master text styles (1864-1880) Vanemuise seltsi asutaja Second level I üldlaulupeo korraldaja Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Third level sõnade autor (esiettekanne I laulupeol) Mõiste "eestlased" kinnistaja Fourth level Esindas konservatiivset suunda, toetus Fifth level baltisakslastele. Ärkamisaja tegelasi All keskel J. V
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks RL juhtfiguuriks kujunes Pärnus tegutsev koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Tema algatusel hakkas Eestis 1857. a ilmuma esimene eesti perioodiliselt ilmuv rahvuslik ajaleht Perno Postimees. 1. juunil 2007 püstitati Pärnu kesklinna Rüütli tänavale Jannseni kuju,
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine.
Ärkamisaeg Õpilane: Marii Malinen Klass: 10.a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse)
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius
epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" P.suri esimesed eestikeelsed näidendid. Toimetustöös oli 4.08.1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. tema lähim abiline tütar L. Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja
Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1
ning lahkus ametikohalt.Ta asus õpetajaks Jamburgi.aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis.1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti postimehele, hiljem ka vene liberaalsetele ajalehtedele.Ta osales Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutamises ja tegevuses.Jakobson üritas Tallinnas ja Peterburis avaldada eestikeelse ajalehe, kuid see ebaõnnestus. 1874. aaastal ostis Jakobson Kurgjale talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Ta sai Eesti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte kirikuõpetajatega ja rahvusliku liikumise
Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui eesti esimest romaani,aga see oli selleks liiga harali,võiks öelda,et see oli seriaal."Eestirahva Ennemuistsed jutud"(1866).See sai laialt levinud lugemisvaraks ning need olid eesti proosakeele ja -stiili teerajajaks.Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is
· 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, endla järv ja juta, vanemuise laul, vanemuise lahkumine, vanemuise kosjaskäik · On kirjutanud mõttesalme · Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) · Päris nimi Vidrik Rein Ristmets · Eepose ,,Kalevipoeg" autor · Rahvaluule koguja · ÕES'i tegemine · Õppis TÜ-s arstiks · Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane"
narrid ja narrikesed") Rändas maailmas ringi, kõrgelt haritud, töötas õpetajana erinevates kohtades, lõpetas kohtuniku tööga, suri rahukohtuniku ametis. Fr.R.Kreutzwald õppis arstiks, Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Jakob Hurt - oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise üritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi
6. 1857- hakkab ilmuma I eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" 7. 1864- Jannsen avab uue ajalehe- ,,Eesti Postimees". 8. 1878- ,,Eesti Postimehe" ostsid Karl August Hermann , Jaan Tõnisson ja Villem Reimann. 9. 1878- I ajakiri ,,Meelejahutaja" 10. 1878- August Wiera lõi Vanemuise Seltsi orkestri, laulukoori ja näitetrupi põhjal poolprofessionaalse teatri. 11. 1871- Lydia Koidula lavastas esimese eestikeelse täispika näidendi Vanemuise Seltsis. 12. 1871- luuakse Estonia Selts 13. 1853- Kreutzwald esitab eesti keelse ettekande ÕES-is ,,Kalevipoja" I variandi. 14. 1857-1861=hakkavad ilmuma ,,Kalevipoja" osad 15. 1862- ilmub ,,Kalevipoja" rahva väljaanne 16. 1860- Aleksandrikool 17. Rahvaluule kogumine- Hurt. 18. 1878- Carl Robert Jakobson hakkab välja andma ajalehte ,,Sakala". Esimesed eestikeelsed trükised Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti
KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president *1882 suri Kurgjal *Jakob Hurt *sündis 1839 Põlvamaal
tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt.
Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus. Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Carl Robert Jakobson 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis
4. E. Vilde "Mahtra sõda" 5. Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 6. Lydia Koidula "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" 7. J. Kross "Kolme katku vahel" 8. J. Kross ,,Wikmani poisid" 9. Oskar Luts "Tagahoovis" 10. A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" 11. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" 12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M. Unt ,,Hüvasti , kollane kass" 18. S. Henno "Elu algab täna" 19. K. J. Peterson "Laulud, päevaraamat ja kirjad" 20. J. Liiv "Vari" 21. A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 22. August Gailit "Toomas Nipernaadi" 23. August Gailit "Ekke Moor" 24. F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" 25. F. R. Kreutzwald "Paristaja poeg" Kirjandusvoolud Klassitsism - valitses 17.saj., sai alguse Prantsusmaal Louis XIV valitsemise ajal. Kujutati
muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva
liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R
baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise
hoolt kannab. Koidula suri 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski olid täis sooje järelhüüdeid. 5 KOIDULA TÄHTSUS EESTI KULTUURIS Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone
võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson. SamutiKoidula kohtas Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus. Koidula Kroonlinnas 1873.aastal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Siis sündisid tal esimesed lapsed, vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar
· Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased edasiviiv jõud),Viljandimaa Rahvuslikust liikumisest üldiselt Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund,
Näidendid: ________________________________ 1870 ___________________________________________ ___________________________________ Sündis Vändras, elas-õppis Pärnus ja Tartus, suri Kroonlinnas (saarel Peterburi lähedal). Tema põrm toodi sealt ära __________ aastal ja maeti ____________________________________. Carl Robert Jakobson 1841-1882 Andis 1867 Jannseni tütrele kirjanikunime ________________; koostas väga häid _________________; rajas Kurgjale talu; asutas ajalehe Sakala 1878; pidas kolm isamaa kõnet 1868, 1870; luulekogu, näidend. Eduard Bornhöhe (1862-1923); teosed ______________, ___________________________, ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (aluseks filmile ____________________________). Anna Haava 1864-1957
aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt. Seltsil oli ka oma raamatukogu, kuhu kuulus üle 2000 raamatu. Eesti Kirjanduse selts korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. Pärast C. R. Jakobsoni
1. Ärkamisaja valmistasid ette: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Esimene kes hakkas kirjutama eesti keeles ning teadvustas selle tähtsust. Ta kirjutas luuletusi mis olid omased Eestile mite Saksamaale. Mingihetk ta kõndis jalgsi Tartust Riiga. Kirjaniku sünnipäeva (14.Märts) peetakse Emakeelepäevana. Ta inspireeris paljusi ärkamiosaja luuletajaid ja kirjanike seega võib õelda, et ta valmistas ette ärkamisaja 2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis): Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala)
ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga?" ( S.Õispuu 1992 ) 3 2.RAHVUSLIKU LIIKUMISE TEGELASED 19. SAJANDIL 2.1Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) (Foto 1. F.R.Kreutzwald ) 1857. aastal ilmus Fr.R.Kreutzwald kirjutis "Kalevipoeg". Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Rahvuslikus liikumises kerkis Kreutzwald kõige rohkem esile oma
rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1988, “Jakob Hurt 1839-1907” (album). Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, Mart Laar, “Raamat Jakob Hurdast” (monograafia). Ilmamaa, Tartu 1995. Jakob Hurda tuba mis asub Kirikumõis, Otepää vald. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841 Tartu, ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 1859–1862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas tasaksa
etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt
klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele
annaabi.ee 
