muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
nendega leping. Stardiperiood: TÖÖ 1.kuu 2.kuu 3.kuu summa 1. Ettevõtte registreerimine x 40000 2. Ruumi ost xx 250000 3. Seadmete paigaldus x xx 15000 4. Lett x 8000 5. Kassaaparaat x 15000 6. Riiete ost xxxx xxxx xx 200000 7. Peeglid xx 15000 8. Riidepuud xx 2000 9. Kirjatarbed x x x 550 10. Toolid x x 1400 11
MAINORI KÕRGKOOL Disaini instituut Kristine Kask JUUKSURISALONG KAUNID KIHARAD Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Juuksurisalong Kaunid Kiharad Paide 2010 3 Juuksurisalong Kaunid Kiharad Sisukord 1.ÜLDOSA...............................................................................................................................................................5 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS.............................................................................
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu.
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
......4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu analüüs.............................................................................9 2.3 Konkurendid..............................................................................9 2.4 Toodete turustamine müügiprognoos..............................................10 3 FINANTSOSA........................................................
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus...................................................................................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Pille-Riin Adamka OÜ VETURE Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin, BA OÜ Veture 2 Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................3 1.2. Asukoht..................................................................................5 1.3. Töötajad.................................................................................6 1.4
Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja (entrepreneur) - Iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele ja kasvule orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3) * Salary-Substitute firms- Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on.
1. Prognoosid äriplaanis: müügi, kasumi, rahakäibe, bilansi. 2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua;
· Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus Tunnustusvajadus Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime võtta riske ja elada ebakindlates tingimustes 3
Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. Elustiili ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
..................................................... 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68 22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ......................................................................... 69 23. PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON JA VISIOON ....................................................................................... 70 24. KONKREETSED TAKTIKALISED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKS .......................... 70 25. TURUNDUSEESMÄRGID ................................................................................................................... 71 26. SWOT-ANALÜÜS .............................................................................................................................. 72 27
sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasuta Barringer´i ja Ireland´i äriidee teostatavuse analüüs 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? • 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) • 7% väikeettevõtted (10-49) • < 1% keskettevõtted (50-249) • 0,2% suurettevõtted (250+) • SMEs – Small and Medium Enterprises – 0-249 töötajat (VKEd). 4. Nende (küsimuses 3 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus
.................... 9 Teenindusruumid........................................................................................................................................... 9 Tööjõud...........................................................................................................................................................9 Teenuse osutamise protsessi kirjeldus ja vajalikud seadmed....................................................................... 9 ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE.........................................................................................................10 Ettevõtte juhtkond.........................................................................................................................................10 Ettevõtte juhtivtöötajate tugevad ja nõrgad küljed......................................................................................10 Juhtimisstruktuur .........................................
4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Tootmisvõimsus 9 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5
vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Ettevõtja Omanik-juht Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid.
........................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................5 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..............................6 1.1 Äriplaan kui dokument.....................................................................................6 1.2 Äriplaani koostamise põhjused........................................................................ 6 1.3 Mis on äriplaan?................................................................................................7 1.4 Äriplaaniga ettevõtja.........................................................................................7 1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks.................................................... 8 1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid...........................................................9 2. ÜLDANDMED...........................................
92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), <1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+ töötajat), 99.8% kokku SME (0-249 töötajat). 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõni seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. Schumpter jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Õpilase nimi ÄRIPLAAN Jaanuse Puhkemaja Juhendaja:................. Tartu 2005 Jaanuse puhkemaja äriplaan 2 1. Sisukord 1. Sisukord...........................................................................................................................2 2. Sissejuhatus......................................................................................................................3 3. Asukoht ...........................................................................................................................4 4. Konkurendid ...............................
· Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. · Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus..................................................6 2.4.2 Pakutava teenuse kirjeldus ning turu senised arengutendentsid.............................6 2.5 Miks on äriidee edukas (tugevad ja nõrgad küljed, konkurentsieelis).......................... 7 2.6 Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted.......................................................... 7 2.7 Tulevikuplaanid:............................................................................................................7 3. MAJANDUSKESKKOND.................................................................................................8 3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus..........
Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
...............................................................3 2.2. Kliendid................................................................................................................................4 2.3. Konkurents ..........................................................................................................................4 3.1.1. Marketing..................................................................................................................5 4. Missioon ja Visioon 4.1. Missioon...............................................................................................................................5 4.2. Visioon.................................................................................................................................5 4.3. Eesmärk................................................................................................................................6 5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused....
Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
