jõudmisega. Selgitage, kuidas te hangite tootmiseks vajalikke materjale, milliseid varustuskanaleid te kasutate ja kuidas kavatsete seda teha tulevikus. Tootmise 10 Äriplaan puhul kirjeldage, milline on tehnoloogiline protsess. Ärge selles osas kalduge liigsetesse tehnilistesse üksikasjadesse. Millised hooned, ruumid, seadmed on vajalikud Kirjeldage tootmist ja tehnoloogiat, mida kavatsete kasutada oma toote valmistamiseks Kus toimub tootmine Milliseid seadmeteid kasutate Kuivõrd kaasaegne on teie tehnoloogia Kuidas Teie tehnoloogia on võrreldes lähemate konkurentidega Kes vastustab tootmise eest Millist toorainet vajate, kust planeerite seda hankida, kes vastutab varustamise eest
· hinnad. 3.4.2 Tehnoloogia lühikirjeldus/tootmine Kirjeldage kogu protsessi alates varustajast, tootmisest ja lõpetades kliendini jõudmisega. Selgitage, kuidas te hangite tootmiseks vajalikke materjale, milliseid varustuskanaleid te kasutate ja kuidas kavatsete seda teha tulevikus. Tootmise puhul kirjeldage, milline on tehnoloogiline protsess. Ärge selles osas kalduge liigsetesse tehnilistesse üksikasjadesse. · Millised hooned, ruumid, seadmed on vajalikud · Kirjeldage tootmist ja tehnoloogiat, mida kavatsete kasutada oma toote valmistamiseks · Kus toimub tootmine · Milliseid seadmeteid kasutate · Kuivõrd kaasaegne on teie tehnoloogia · Kuidas Teie tehnoloogia on võrreldes lähemate konkurentidega · Kes vastustab tootmise eest 11
......................................................................................................... 9 Teenindusruumid........................................................................................................................................... 9 Tööjõud...........................................................................................................................................................9 Teenuse osutamise protsessi kirjeldus ja vajalikud seadmed....................................................................... 9 ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE.........................................................................................................10 Ettevõtte juhtkond.........................................................................................................................................10 Ettevõtte juhtivtöötajate tugevad ja nõrgad küljed..............................................................
Kommunaalkulud 2880 3024 3175 3333 Seadmete hooldus ja remont 100 200 250 400 Reklaamikulu 400 200 200 200 Ruumide sisustus 5700 500 500 500 Kauba kindlustus 30 30 40 50 Tööjõukulu + sotsiaalmaks + töötuskindlustus 23409 25749 22497,17 23609,15 Kaupluse sisustuse amortisisatsioon 100 150 400 600 Laenu tagasimaksmine 5000 7000 8000
AKTIVA (varad) Käibevara Raha -106380 -141288 24888 215692 677980 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 0 0 0 0 0 Varud 0 0 0 0 0 Kokku käibevara -106380 -141288 24888 215692 677980 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 0 0 0 0 0 Akumuleeritud kulud 0 0 0 0 0 Kokku Põhivara 0 0 0 0 0 Kokku aktiva (varad) -106380 -141288 24888 215692 677980 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
peateele ja/või raudteele? Kas te peate oma asukohta korraliku transpordisüsteemi saamiseks eritöid tegema? Kui palju see maksab? - Sisesüsteemid millised sideteenused on kättesaadavad? Kas nende saamiseks on vaja teha lisakulutusi? - Kohalik olukord kas kohalikud elanikud toetavad teie ideed teie ettevõtte asukoha kohta või on selle vastu? Kas valitud asukohaga on seotud mingid spetsiaalsed maksud või subsiidiumid? - Teised teenused kas läheduses on vajalikke teenuseid pakkuvaid firmasid, nagu näiteks elektrikud, torulukksepad, automehhaanikud jne.? · Millal alustate tegevust? · Mis on teie ettevõttes erilist? · Miks saab teie äri olema edukas? 2.3 Ettevõtte eesmärgid. 5 Kirjeldage üldjoontes, mida teie ettevõte saavutada soovib. Kuigi ära võib
Milliseid lisatooteid / teenuseid on kavas pakkuda? Kuidas kavatsete toodet / teenust tulevikus edasi arendada? 4. TOOTMINE Tooraine kust saate vajaliku tooraine? Millistel tingimustel? Kes korraldab ja tasub transpordi? Ruumid kus toimub tootmine / teenindus? Strateegiline ja geograafiline asukoht (kirjeldus)? Kellelt rendite? Kui pika tähtajaga on rendileping? Pinna suurus, rendi suurus kuus, kommunaalkulud, remondikulud? Tehnoloogia ja seadmed mis on olemas ja mida on vaja soetada? Välja tuua konkreetsete nimetuste kaupa ja koos maksumusega! Millistest allikatest finantseerite? Millise aja jooksul? 5. TURG NB! See on äriplaani üks kõige tähtsamaid peatükke, mis peab tõestama, et nõudlust teie teenuste / toodete järgi on piisavalt. NB! Väga oluline on siinkohal turu-uuringu tegemine, et selgitada milline võiks olla potentsiaalne
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
invest. uuesti arvele. 5 5. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus. Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osal. tulev. per. tulu tekkimisel. Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel: 1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses); 2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses); 3) muu inventar, tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses); 4) akumul. põhivara kulum (miinuses); 5) lõpetamata ehitused; 6) ettemaksed mat. põhivara eest. Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara: · kasutusiga, · soetusmaksumus, · otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis.
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
Käibevara hulka kuuluvad: raha ja panga kontod väärtpaberid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM:
................................................................................... 10 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................... 11 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 1.6.3. Varud............................................................................................................ 13 1.6.4. Põhivarad...................................................................................................... 14 1.6.5. Finantsnäitajad.............................................................................................. 16 Toimivsuhtarvud .......................................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Starditoetuse abil soetatud materiaalse põhivara (masinad ja seadmed) toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Masinad, seadmed ja muu põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) 0
2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9 4.4.8. Tootmisvõimsus 9 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10
Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
4) toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh. esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet. 1.Lineaarne meetod 1 Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas 4 Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 4 000 ) = 25 000.- Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus kulum aasta lõpus 1 25 000 25 000 79 000 2 25 000 50 000 54 000 3 25 000 75 000 29 000 4 25 000 100 000 4 000 17 2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod 1 Mahaarvestusmäär =--------------------x 2 x 100% = 50 % aastas 4
muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. 9 Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta.
kulukohad. Viimaste analüüs näitab, millistes punktides tekivad kulud. Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu); · tootmisprotsessi kulukohad (näiteks seadmed, piimakari, noorkarjalaut, kartulikasvatus, pakkimisosakond); · turustuse kulukohad (näiteks turustusosakond, reklaamiosakond); · üldhalduse kulukohad (näiteks arvepidamise osakond, personali osakond, juhtkond); · muud kulukohad (näiteks remonditöökoda, ettevõtte söökla, arhiiv). Kulukohtade kujundamisel tuleb silmas pidada, et neid ei määratletaks liiga üldiselt.
Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt
muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust
Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud materiaalse põhivara (masinad ja seadmed) toetuse summa 0 0 0 50 000 0 0 0 0 Masinad, seadmed ja muu põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) 20 000 Mööbel ja muu inventar Bürootehnika Immateriaalse põhivara (litsentsid, kaubamärgid, tarkvara jms) soetus Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud immateriaalse
Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus. Põhivarad: pikajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. 15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine. Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses. Eristada tuleb põhivaraobjekti turuhinda ja muid soetamisega seotud otseseid ja kaudseid väljaminekuid (komisjonitasud, juriidilise teenindamise eest makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaazi ja kasutuselevõtu kulud). Soetusmaksumus ei sõltu sellest, kas tasutakse finantslepingu alusel või muu varaga (üldjuhul ei lülitata intressikulu soetusmaksumusse)
- ametlikuks aruandeks. Ettevõttevälistele infotarbijatele ettenähtud kasumiaruande (ametlik kasumiaruanne) skeemid fikseeritakse iga riigi raamatupidamist reguleerivas seadustikus. Põhimõtteliselt on võimalikud kaks varianti. Esimese variandi puhul liigendatakse kulud kuluelementide lõikes: Realiseerimise netokäive 1000 Kaubad, toore, materjal 300 Tööjõu kulu 270 Põhivara kulum (amortisatsioon) 130 Energia 50 Ärikasum 250 Teise variandi korral on oluline kulude tekkimise (kasutamise) koht, st kulusihitus: Realiseerimise netokäive 1000 Realiseeritud toodete omahind (omamaksumus) 600 Brutokasum 400 Turustuskulud 70
oma arveid varem, kui seda peaks tegema (Bragg 2005, lk 101). hankijatele tasumata arved Kreditoorse võlgnevuse pikkus = (5) netokäive päevas Ostude maht peaks olema tuletatud kõikidest aasta jooksul tehtud kulutustest, välja arvatud palgakulud. Palgakulusid ei arvestata, kuna see ei ole suhtarvu lugejas toodud kreditoorse võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid., 2005, lk 102). Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121). 20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga
Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud
head, et neid kirjutatakse lihtsalt oma äriplaani ümber – ja nii saabki valmis plagiaat. Õigele teele aitab jõuda järgnev sõnastusharjutus. Vastake järgmistele küsimustele! Millist toodet või teenust ettevõte pakub? Milles seisneb toote/teenuse eripära? Milliseid seadmeid ja töövahendeid vajatakse? Kuidas finantseeritakse vajaminevate seadmete ja töövahendite ostmine? Kas seadmed kindlustatakse? Küsimustele vastamiseks tuleb kasutada teadmisi oma äriideest. Kui vastused on kirjas, siis tuleb saadud tulemust võrrelda järgneva kolme näitega. Näide 1. Leiba. Teenuseid ei paku. 6 Eripärasi väga ei ole. Leib on leib. Kõik ostavad leiba. Vajalikud on kõik leiva küpsetamiseks vajalikud töövahendid. Nende ostmist on
...................................................................................................... 11 5.2.1 Teenuse kirjeldus ja korraldatus...........................................................................11 5.2.2 Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid ................................... 11 5.2.3 Kontori sisseseade................................................................................................11 5.2.4 Tehnoloogia (masinad, seadmed, hoone).............................................................11 5.2.5 Toote kvaliteet .....................................................................................................11 5.2.6 Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine (võrdlev analüüs)......................... 12 5.2.7 Personalile esitatavad nõuded, väljaõpe...............................................................12 5.2.8 Teenindusmahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused...
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse
kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989).