valikutest, kuivõrd tajust. Teoste aluseks on erinevad pakendid, mille Lapin on laiali lammutanud ning kombineerib neid nüüd nii omavahel kui ka ajakirjanduses ilmunud reprodega ja reprodega kunstiklassikast (nt Köler, Botticelli, Dali, Warhol jt). Sel moel tekivad omapärased kompositsioonid, mis vahel meenutavad popkunsti, vahel konstruktivismi, vahel kubismi. Samuti annab Lapin lisatähendusi ning tõlgendusi, liites argisest keskkonnast leitud pakendeid maaliklassikaga või meediareprodega. Seerias võib soovi korral näha ka iroonilist seisukohavõttu kaasaegse tarbimiskultuuri suhtes, kuid samas on selgelt näha ka autori soov luua kummalisi, kuid esteetiliselt kokkusobivaid objekte. Anu Liivak on märkinud, et Lapini kunsti iseloomustab emotsionaalse ning ratsionaalse alge absoluutne tasakaal, oma idee teostab ta alati veenva selguse ja täpsusega.* Erilist mõju on Lapinile avaldanud Malevitsi suprematism
sajandi kunstiloo kontekstiga, leida nii tuletumisi kui suveräänsust ümbritsevast ühiskonnast ja oludest, näha paralleele ja lahknemisi ajakaaslastega, pakkuda uusi tõlgendusi ja tuua unustusest välja vanu - koondada heterogeenne baas edasistele käsitlustele. Eesmärk on tõstatada probleeme, provotseerida küsimusi ja mitte vormistada lõplikke vastuseid. Lola Liivati näitust vaadates mõistsin, et kunst peaks olema puhas kontrollist ja omakasupüüdlusest ja kõigest argisest, madalast. Tunnen, et peaksin rohkem külastama näitusi ja ennast harima kasvõi näiteks abstrakstsionismi alal. Näitusel olles tundsin kuidas mõistus puhkas, tunsid end vabana, kuid samas süvenes maali ja ,,kadus kaugusesse". Aga aitäh Lola Liivatile, oli mõnus ja mõtlevapanev elamus.
Autor kirjeldab oma igapäevast ahju kütmise rituaali, mis ka minule väga tuttav on, kuid kutsub üles mõtisklema tule tähenduse, sellega seotud keemiliste protsesside ning selle nii kultusliku kui ka praktilise olemuse üle. Ususn, et on raske leida inimest, kes poleks selle maagilise loodusnähtuse tunnistajaks olles sattunud selle lummusesse. Elavat tuld jälgides on täiesti selgelt tajutav selle erakordne omadus korrastada mõtteid, püüda need kinni, vaigistada need, puhastada need argisest mürast. See rahustab ja annab jõudu ja energiat sama aegselt. Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta ka elava tule , kui loodusnähtuse jõud ja võim ,mis inimese, kui elavate seast arenenuima loodusliku liigi esindaja omast ülegi käib, kui selleks tingimused satuvad loodud olema. Tuld on kummardatud ja selle maagiasse usutakse siiani nii mõnedeski kultuurides. Selle fenomenaalse nähtuse tähenduslikkus inimkonna jaoks ulatub juba kõike iidsematesse kultuuride algetesse
2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees 2) Hirm surma ees 3) Seletamisvajadus 4) Tule kasutamine 5) Unenäod 3. Neandertallased selge usk teispoolusesse, hauapanused 4. Homo Sapiens Rohked hauapanused, nikerdatud kujukesed. 4. Püha tunnused. Püha on: 1. Osa inimese/kogukonna identiteedist 2. Eraldatud argisest 3. Seda tahetakse kaitsta 4. Annab inimesele turva-/kindlustunde. Kes/mis on pühad? - kohad (pühajärv, pühalepa) - loomad (veised (India), kassid (Egiptus), kotkas (roomlased, indiaanlased) - esemed ja ehitised (sakraalhooned: sünagoog (juudid), mosee (moslemid), kirik, tempel, kujud: nt.Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased)
korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja. Ideaalne liikumismaht on igapäev u. 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut ja 20-60 minutit, 3-5 korda nädalas tugeva intensiivsusega treeningut. Treeningu intensiivsust saab kontrollida pulsi järgi. Soovitav on treenida 60- 75% maksimaalsest pulsisagedusest. Mõõduka treeningu puhul väiksema pulsisagedusega ja intensiivsema treeningu puhul suurema pulsisagedusega.
toimub, jäetakse kõrvale (Veidemann, 2010).“ Ka Mats Traadi raamatud on arvustanud Ülo Tonts eelkõige inimese enda ja olevikulisuse seisukohast: „Juba “Minge üles mägedele” esimest raamatut arvustades — praegusest üksteistkümmend aastat tagasi — olen rõhutanud, et ajaloolisest ja ühiskondlikust ajast tähtsam on selles elukujutuses inimene, kelle elamine oleks nagu ajaliku ja igavese kaaludele seatud. Elupiltide argisest täpsusest — mis iseenesest vägagi tähelepandav — olulisem on siis nende piltide sügavus, eksistentsiaalne mõõde. Kõige olulisem on, mis tavalisel lähenemisel biograafia ridade vahele jääb — unistused ja lootused, elumõtte otsimine, võitlus ajaga, kivi veeretamine ülesmäge, nagu Traat inimese eluvõitlust iseloomustanud on. Lugemismulje ütleb, et kirjanik on oma suurt sarja kirjutades tiheduses ja täpsuses edenenud. Sündmustikku
/ nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut). Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine ja suhe mehega. Raamat lõpeb, võiks vist öelda ehinliku romantikaga, uuesti argisest eemalduva looga linnamehest boeingu ja metsaneiust haigru armumisest. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. . Helsingi on täna haige mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa aga kusagil kapillaarides
teaduse, kunsti ja haridusliku progressi vaatepunktist tähtsaima, filosoofiaga. Antiik- kreeka õpetajale võibki panna jurde liite filosoof e filosoof-õpetaja. Kreeka jumalad olid palju maalähedasemad ja vähem hirmu ja aukartust äratavad kui olid jumalad mujal lähikultuurides. Jumalatele omistati inimlikke omadusi ja nad esindasid tihti füüsilise maailma objekte ja nähtusi, ning seeläbi olid inimesele lähedasemad. Kreeklased leidsid seetõttu vaimset rahuldust igapäevasest n õ argisest maailmast. Kreekas hakati teoretiseerima selle üle milline on õpetaja roll ühiskonnas, mida ta peaks õpetama ja kuidas. Väga tähtis on just see, et arutleti kasvatusteooriate ja hariduse andmise metoodikate üle. Eesmärk oli täisväärtusliku kodaniku kasvatamine riigile ja seetõttu nähti just riigi huve oma elanikonna harimisele. Kuulsate filosoofide mõtted ideaalriigist nägid ette riiklikult organiseeritud haridussüsteemi loomist kus hariduse
Selleri-, küüslaugu- ja sibulasoolad on heaks vahendiks, et kiirendada ja hõlbustada kuumade roogade maitsestamist. Mugav on neid kasutada ka külmroogades nagu maitsestatud võisegud, dipikastmed, segasalatid jpm; ka võib neid võileibadele või muudele toiduainetele lihtsalt peale riputada. Maitsesoolade koduse valmistamisega ei maksaks aga aega ja vaeva raisata, kuna vajalike lisaainete puudumise tõttu kipuvad segud kiiresti paakuma ehk kivistuma. Kallid soolad. Loodus oskab argisest naatriumkloriidist luua kümneid erinevaid, mõnikord üllatavalt kauni kujuga suuri ja väikesi kristalle. Äärmiselt kaunis on Inglismaal Maldonis kogutav meresool, mille hallikad läbipaistvad püramiidjad kristallid võivad olla kuni 2 cm suurused. Maldoni meresool on eriliselt peene maitsega, kuid on tavalise lauasoolaga võrreldes väga soolane. Eriti kõrgelt hinnatakse Prantsusmaalt Guérande'i
Bürokraatia kujutamine Franz Kafka teoses ,,Protsess" Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale"
siis just siin. Albert Einstein kirjutas 1926 oma sõbrale Max Bornile, et tema usub täringuid heitvasse Jumalasse ja Albert täielikku seaduspärasusse. Kuni surmani seisis suur füüsik vastu oma nooremate kolleegide arusaamale, et juhusest ei ole aatomite maailmas pääsu. Siiski ei saanud ka Einstein ignoreerida fakti, et pisimate osakeste füüsikalised liikumised järgivad täiesti teistsuguseid füüsikaseadusi kui need, millega me argielus kokku puutume. Kvantteooria juhus erineb argisest: me oleme harjunud, et meie teadmatus on juhusele aluseks. Probleem seisneb seega tavaliselt selles, et me ei taha või ei suuda suvalisel määral pingutada, et tegelikkust uurida, mitte tegelikkuses endas. Seepärast me saame argiseid juhuseid paremini valitseda, kogudes rohkem teadmisi nagu see õnnestus ruletimängijal, kes peitis oma kinga sisse arvuti. Kümnesse tabab see, kes usaldab oma esmamuljet. Seda ei ütle mitte üksnes
boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada. ,,Võluri sõnad" - Herman Hesse ei unustanud kunagi oma kirglikku lapsepõlvesoovi saada võluriks. Tegelikkus rääkis tihti vastu sellele, mis talle hea tundus, ta pidi leidma salajase muutumisjõu iseendas. Kirjanikuna on Hessest tegelikult saanudki võlur, maisest ja argisest rohkemat ihaldav inimene, keda ei hoia ahelais omandi ja edu igatsus. Temast sai rändur, kes tunneb alguse võlu ega tea tee lõppu. Võluväge ei mõista ta võimu kasutamisena, vaid kutsumusena, mida järgitakse üksipäini ja tühjade kätega. Hesse oli argiselt võltsi tegelikkuse kriitik, kõigi inimlike igatsuste alalhoidja.
sotsiaalsete ja emotsionaalsete eelduste arendamise sihipärane protsess ning selle tulemus. Haridus omandatakse vastasmõjus ümbritseva keskkonna ja kultuuriga. Ühiskonna tasandil käsitatakse haridust kui ühiskondlikult institutsionaliseeritud valdkonda isiksuse arenguks. Hariduse mõiste on distsipliinideülene, seda on nii eri ajastutel kui ka eri valdkondades käsitatud erinevalt. Mõistel haridus on rohkelt tähendusi ning kasutusviise alates argisest keelepruugist kuni teoretiseeringuteni eri teadusdistsipliinides. Tänapäevastes määratlustes käsitatakse haridust ühtaegu nii protsessi- kui ka tulemusmõistena. Vaadeldes haridust ühiskondlikult institutsionaliseeritud valdkonnana, eristatakse formaalset ning mitteformaalset haridust. Formaalne haridus omandatakse teataval määral organiseeritult, enamasti selleks ettenähtud asutustes (lasteaias, koolis, ülikoolis).
võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult. Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust. Regilauluajastul panid inimesi laulma samasugused tunded ja meeleolud, mis ka tänapäeval meid laulma või laulu kuulama sunnivad - see on inimlik vajadus end argisest erineval viisil väljendada ning tugevat tundeelamust kogeda. Tänapäevast erinevalt aga vajati regilaulu ka igapäevaste toimetuste saatjana. Kõigepealt, muusikat ei kuulatud passiivselt nagu praegu, kui raadio või muu tehnika taustaks mängib, vaid inimesed laulsid ise. Laul toimis töörütmi kujundajana või töökeskkonna loojana, see andis hoogu ja parema võimaluse koos tegutseda. Suur osa igapäevast tööd viis inimesed otsesesse kokkupuutesse loodusega
teatri missiooniks oli oma rahvuslike juurte ja rahvusliku vaimu tajumine ja kehastamine. Tema lastelavastused oli mängulised ja folklooripõhised. Lavastused üldiselt psühholoogilis- modernistlikud, Jungi suur mõju ning teater oli kui enesetunnetuse protsess. 1980. aastatel hakkab ta huvi tundma idamaade teatri vastu ning alustab eesti algupärase teatri otsinguid. Tema lavastuste atmosfääri on päris loometee algusest peale kuulunud teatav eemalolek niinimetatud argisest ja olmelisest. Tema lavastajaloomingut on mõjutanud väga tugevalt asjaolu, et ta ise oli väga orgaaniline näitleja. Kalju Komissarovi lavastused kuulusid uuenduslikku liini. Tema lavale toodud ,,Protsess" väljendas jõulist sotsiaalsust ja paiguti vägagi teravat väljenduslaadi. See etendus kutsus esile isegi sokeeritud reaktsiooni nii publikult kui ka kriitikalt. Tema teatrikeel oli varasemast kahtlemata teatraalsem. Komissarov oli veendunud marksist
Samas, Kant on väga uhke selle üle, et suudame siiski ülevast mõistuslikult kõnelda, suudame luua kontseptsiooni isegi lõpmatu ning sellegi kohta, mis tähistab inimmõistuse piiratust. Sellisena laieneb üleva kogemus ka kogevale teadvusele, inimene saab osaks ülevast. Aristoteles ei rõhuta katarsise puhul tunde mõõdutust, samuti ei too ta mängu inimmõistust ja selle piiratust. Siiski on kahe mõiste tähenduslik lähedus ilmne: mõlemad tähistavad ülenemist argisest, väljaastumist igapäevast, erilist, puhastavat kogemust. Mõistete kasutusväljad on muidugi erinevad: katarsis seostub otseselt kannatusega, üleva kogemine ei pea kannatust sisaldama (kuigi võib): ülevaks võib nimetada suurejoonelist vaadet mäetippudele või vahusele merele, seal võib täiesti puududa inimliku tegutsemise aspekt. Baturini loomingus lähenevad üleva ja katarsise mõiste teineteisele, baturinlik ülevus tekib kannatuse kaudu, baturinlik katarsis on eelkõige
orienteeritus normingutele puudub esineb emotsionaalsus emotsionaalne vähe-emotsionaalne eesmärgid informeerimine ja suhtlemine informeerimine Ka selles jaotuses on olemas oma põhivariant: argiregister. Selle omandame elus kõigepealt ja sellele toetudes ehitame ja õpime erinevaid avalikke registreid.6 6 Avalikust ja argisest situatsioonijaotusest eraldi tuleb vaadata privaatseid ja avatud keskkondi ja vastavat suhtlust. Privaatses keskkonnas teised peale suhtlejate suhtlusele ja tekstile ei pääse. Avatud keskkond tähendab seda, et ka nö kõrvalised inimesed saavad suhtlusest mingil viisil osa saada ja see mõjutab meie keelekasutust. Privaatne suhtlus võib toimuda kodus, direktori kabinetis, jm. Avatud suhtlus aga võib aset leida nt kohvikus, kaupluses, pargis, bussis jm
ilma pika kohanemisajata olla lennukiga järgmises punktis sarnaselt lendavale vaibale. • hõlbus liikumisvõimalus tingib kogemuste fragmentaarsuse, keskendatuse mitte protsessile, vaid üksikpunktidele. • aeg voolab teistmoodi, kui meie elu pole struktureerimas nädalapäevade rütm. • reaalsusest põgenemine, oma maailmast väljapääsemine, mille puhul alustatakse argisest keskkonnast ning siirdutakse paika, kus kõik erineb tavapärasest, kus meeled on ergad ning kõike tajutakse ebatavalisena • muutunud on ta seisund ning nii nagu kogetakse muinasjuttu, on rännak andnud aega mõelda argielu probleemidele, tavalisusest väljas olek võimaluse vaadata hetkeks elu kõrvalt – see kõik võib toimuda ka alateadlikult ning mõjutada rändurit mingil moel alles tulevikus 42
Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt ning et keelemuutusi pole selliselt võimalik otseselt inimeste kõnest tabada. Labov väitis, et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla tegelikult käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, teisisõnu, diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Kolmandaks, Labov arvestas ka keele stiililist varieerumist, mõistes selle all situatsiooni varieerumist argisest ametlikuks. Labovi meetodi puhul on oluline, et see oli kvantitatiivne uurimine. St ta sõnastas oma järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga. Keele vanuselist erinevust
Toidus tarvitamiseks on kivisool pahatihti liiga must ning vajab mõnikord lausa läbipesemist. Jodeeritud sool. Joogivees loodusliku joodi puudumist korvav sool, milles leiduva joodi üledoseerimist ei kasuta normaalse soolatarbimise puhul sugugi peljata. Vältida võiks seda soola aga hoidistamisel, kus ta võib anda kõrvalmaitseid ja vallandada ootamatuid keemilisi protsesse. Kallid soolad. Loodus oskab argisest naatriumkloriidist luua kümneid erinevaid, mõnikord üllatavalt kauni kujuga suuri ja väikesi kristalle. Äärmiselt kaunis on Inglismaal Maldonis kogutav meresool, mille hallikad läbipaistvad püramiidjad kristallid võivad olla kuni 2 cm suurused. Maldoni meresool on eriliselt peene maitsega, kuid on tavalise lauasoolaga võrreldes väga soolane. Eriti kõrgelt hinnatakse Prantsusmaalt Guérande'i soolaväljadelt pärineva soola fleur de sel
Toidus tarvitamiseks on kivisool pahatihti liiga must ning vajab mõnikord lausa läbipesemist. Jodeeritud sool. Joogivees loodusliku joodi puudumist korvav sool, milles leiduva joodi üledoseerimist ei kasuta normaalse soolatarbimise puhul sugugi peljata. Vältida võiks seda soola aga hoidistamisel, kus ta võib anda kõrvalmaitseid ja vallandada ootamatuid keemilisi protsesse. Kallid soolad. Loodus oskab argisest naatriumkloriidist luua kümneid erinevaid, mõnikord üllatavalt kauni kujuga suuri ja väikesi kristalle. Äärmiselt kaunis on Inglismaal Maldonis kogutav meresool, mille hallikad läbipaistvad püramiidjad kristallid võivad olla kuni 2 cm suurused. Maldoni meresool on eriliselt peene maitsega, kuid on tavalise lauasoolaga võrreldes väga soolane. Eriti kõrgelt hinnatakse Prantsusmaalt Guérande'i soolaväljadelt pärineva soola fleur de sel
! - Vana- Roomas oli sellel mõistel täiesti teine tähendus ja see ei olnud nii laialdane. - Usk jumalasse või jumalatesse- alternatiivne definitsioon, mis tekkis 19. sajandil. · Usk kui nähtus on olemas erinevates religioonides. Seda peaks vaatama kui üksikisiku või grupi hoiakut. Religioon ei piirdu ainult usuga. · Jumala definitsioon puudub!! - On paljuid religioone, mis pole jumala kesksed. · Püha on miski, mis erineb tavalisest, argisest ning seda peetakse inimest mõjutavaks jõuks. Pühad võivad olla loomad, isikud; samuti esemed, paigad, mida peetakse pühaks. - Pühadus on ligitõmbav, inimesed tahavad pühadega kohtuda ja seda kogeda- Otto · Müstika on religioosuse tüüp, mida inimesed usuvad, teadmata, kas see on tõsi või ei. (nt. Usk hauatagusesse ellu). · Religioon on süsteem, mis koosneb erinvatest elementidest. Elemente võib nim ka dimensioonideks: 1
Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla suunatud ka elavatele loomadele. Religiooniteaduses puudub ka üldtunnustatud jumala definitsioon. Religioon ei pea olema suunatud jumalatele, seega loodi uus definitsioon mõiste kaudu püha/pühadus: religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid teatud pühadusega, mis väljendub kõigis religioonides, mis erineb argisest, kohtumist millegagi, millega kaasnevad emotsioonid. Sageli pole aga ka piir püha ja argise vahel kergesti hoomatav. Vahetegemine kultuuri ja religiooni vahel pole enamiku kultuuride jaoks hoomatav. JACQUES WAARDENBRG: Religioon on orienteerumissüsteem, mis aitab inimesel maailmas orienteeruda, maailma ja elu mõtestada ja praktiliselt korraldada. On teisi orienteerumissüsteeme (kultuur, filosoofia, teadus), religiooni eripära seisneb aga
Probleem on see, keda me jumalateks nimetame. Geo Widengren oli rootsi mees, on õelnud, et religiooni olemus on jumala usk. Usk või nähtus on olemas erinevates religioonides, aga on üks osa religioonis. Usku peaks vaatama kui inimgrupi hoiakut, mingisse asja. 19.sajandi lõpul hakata tundma loodusjumalaid, esivanemate hingedele, looduslikele vaimudele. Jumala definitsioon puudub ka. Piiri on raske tõmmata jumala ja mingi loodusliku jõu vahel. Püha – miski mis erineb argisest, tavalisest, mida peetakse võimsaks jõuks, mis võib valifisteeruda puhaku/jumala näol, on teatud paigad ja esemed, millele omistatakse ka tugevust. On püütud religiooni pühaduse kaudu defineerida. Religioonis on toodud välja kogemust, mis on pühaduse sfäär. Pühadus on inimestele ligitõmbava aga samas ka eemale peletav. Müstika – religioosuse tüüp, kus esiplaanil on inimese kogemus mingi ülemjõuga.
Tähenduslik vorm. Kunstiteose tähendus ja väärtus on määratud tema vormiga. Formalismi piibliks loetakse CLIVE BELLi “Kunst” (1914). Kunstile on omane iseäraliku esteetilise emotsiooni kogemine ja tähenduslik vorm. Formalistlik lähenemine kunstile on kunsti nautimine ilma, et see jutustaks meile arusaadavat lugu. Formalistlik vormitunnetuse rõhutamine muutis läänemaailmale mõistetavamaks ka teiste kultuuride kunsti. Esteetiline emotsioon peaks erinema argisest. See on subjektiivne. Bell kasutab näiteid ainult visuaalsest kunstist. Marek Volti huvitav analüütiliselt mõistete “tähenduslik vorm” ja “esteetiline emotsioon” defineerimine ja kasutamine. 37
patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted). Kroonika eesmärk tuleb välja lihtsal moel: püütakse Liivimaa piirkonda lõimida ülejäänud Euroopasse. Russow kirjeldab, vaatleb suure kaasaelamisega linnakultuuri ilminguid.
164 165 Moraalne, strukturaalne ja professionaalne toetus peab pelgast nurisemisest kaugemale jõudma – probleemi analüüsi ja ühise tegevuskavani. Kolleegitugi võib ulatuda argisest kaasakurtmisest aktiivse ja konstruktiivse probleemilahen- Samuti on tõsi, et mõned õpetajad panustavad „raske klassi“ ilmingusse sellega, kuidas duseni. Õpetajad peavad end „maha laadima“ – nurisema – kurtma üksikute õpilaste ja klasside nad neile iseloomulikult üksikuid õpilasi ja rühma kohtlevad. Tol esimesel kohtumisel tuleb üle, kellega neil on raskusi
annaabi.ee 
