Me tunneme ärevust, kui ootame arstilt proovi kohta vastust, kui läheme töövestlusele või esimesele kohtamisele või kui oleme äsja sattunud liiklusõnnetusse. Ärevuse psüühilisi sümptomeid: · rahutus, võimetus lõõgastuda · pingetunne · kergesti ehmumine tühistel põhjustel · muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või pea läheb mõtetest tühjaks · kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus · hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" · surmahirm Ärevuse somaatilisi sümptomeid: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) · valud või düskomforditunne rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood
- Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt
kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides
Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt on ärevusel adaptiivne iseloom. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Ärevushäired on kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a-16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus.
enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire
toimub (mandelkeha). Suudab ,,ette öelda" mingit situatsiooni, mis ei ole veel reaalselt juhtunud, mandelkeha ütleb, mis teha, see valmistab meid ette ootamatuteks situatsioonideks (jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt ärevusel on adaptatiivne otstarve. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a 16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus. Pinge võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne.
............................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade noorte peamistest vaimse tervise probleemidest, ning anda infot, mis aitaks noortel otsida abi. Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa. Terviseinfo.ee andmetel HBSC (2014) uuringu järgi on levinumaks tervisekaebuseks poiste seas ärrituvus ja halb tuju, mida esineb 41% ning raskused uinumisel 40% poisil, tüdrukute seas on 1 levinumaks probleemiks kurvameelsus 51% tüdrukul. Vaimse tervise probleemid võivad esineda ka mitmekesi koos või siis ühest probleemist saab alguse teine probleem. Uuringud näitavad, et tänapäeval on väga tavaline, et noor kannatab mingi tüüpi vaimse tervise probleemi all ja liigagi tihti ei oska ta ise probleemi
kontsentratsioonidel küllastus. Et kirjeldada lineaarset seost ravimi kontsentratsiooni & toime vahel - mis on toime ennustamiseks kindlam -, kasutatakse semilogaritmilist skaalat - rõhttelg on logaritmitud Retseptor - farmakoloogilises kõnekeeles kaks tähendust: Molekul, millega seondumine on vajalik ravimi toime avaldumiseks (farmakoretseptor) Membraanimolekul, mille looduslik ül on ära tunda virgatsainemolekule Tõelistesse retseptoritesse toimivad farmakonid on agonistid4, antagonistid5, partsiaalagonistid6 & inversagonistid7. Käitumine & neuronid Käitumine sünnib närvirakkude suhtlemises, st et käitumine sünnib ajus (ajutalitlus põhineb neuronite suhtlemisel). Neuronite "keel" on keemiline - nende sidepidamiskohtades (sünaps) vabanevad keemilised ühendid kannavad närvitalitlust edas. Ajus on erinevaid neuronite kogukondi. Teadmised: · Schleiden & Schwann: kõik elav koosneb rakkudest · Jan Purkinje 1839: närvirakk
närvierutuse juhtimine piklikajju. Saab alguse Tagumiselt väädilt II neuroni kehad piklikajus ristumine SII ÜHINEVAD spinotaalamiline ja bulbotalaamilne : ajusillast erutuse juhtimine ajukoorde. Saab alguse ajusillast (spinotalaamiline ja bulbotalaamiline trakt ühinevad) sealt edasi talamusse (III) neuron sealt sisekihnuni ja lõpuks jõuab ajukoorde. Kahjustussündroomid · Perifeerse närvi kahjustus koos tundehäirega esineb motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt. Põhjustavad: polüneuriit, kompressioonisündroomid (survest närvile), trauma. · Närvipõimiku kahjustus kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes.
spetsialisti abi. Põhjused: laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku pealesurutud potitreening psüühilised pinged ja hingelised üleelamised haigused Lahendus: lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudineid sisaldav toitainetepäeva jooksul piisavalt jooma pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1tl võid või toiduõli võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 14. Kõhulahtisusega laps tekkepõhjused ja kulg Lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põhjustatud seisund. Tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus. Ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel. Rotaviirus algab kõrge palaviku ja oksendamisega. Esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe. Suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht. Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel.
mõtestatud mina eksistentsiaalne hõlbustaja (grupp, meeleheide terapeut) abil ISELOOMU- Milline? psüühiliste BIOLOOGILIS-MEDITSIINILINE JOONTE omaduste kogum MUDEL MUDEL haigus ravimid Kliinilise psühholoogia ja psühhoteraapia käsiraamatuid lapates võib leida teisigi sedalaadi skeeme, mõned natuke põhjalikumad, mõned tunduvalt kõikehõlmavamad. Kognitiiv- käitumisterapeut D. Meichenbaum peab vajalikuks lisada ka terapeutilise suhte iseloomu, 1 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
Õigesti diagnoositud patsientide puhul ravitakse bipolaarsust edukalt konkreetse medikamendi liitiumiga (vt peatükk 7). Paanikahood: Need on ootamatud ja ägedad füüsilise ja psühholoogilise piina hood, mida iseloomustavad mõned alljärgnevatest märkidest ja sümptomitest või kõik korraga: südamepekslemine, õhupuudus, nõrkus, peapööritus, sõrmede ja varvaste kirvendamine, vahel ka valud rinnus, ohu- või läheneva huku tunne (ehkki ei olda kindel, mida täpselt kardetakse), paanika või meeletu hirm, et hakatakse hulluks minema või kaotatakse enesevalitsus. Need hood kestavad tavaliselt 5-10 minutit. Sellist atakki ei pruugi esile kutsuda mingi konkreetne sündmus, tavaliselt tuleb see nagu välk selgest taevast. Paanikahood võivad esineda ka inimestel, kes pole depressioonis, kuid umbes 50% paanikahäire all kannatajaist vaevlevad ka
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
KOFEIIN Kofeiini leidub kohvis, tees, kakaos, karastus- ja energiajookides ning shokolaadis. Kofeiin on kättesaadav ka tablettidena. Inimesed reageerivad kofeiinile erinevalt, kuid selle suuremates annustes tarbimine tekitab üldiselt ebameeldiva tunde. Kofeiini pikaajaline regulaarne tarbimine tekitab nii psüühilise kui füüsilise sõltuvuse. Kui kofeiinitarbimine järsult lõpetada, tekib võõrutussündroom. Seda iseloomustab peavalu, uimasus, väsimus, keskendumisraskused, vahel ka ärevus, depressioon ja oksendamine. Kofeiini lühiajaline toime Kofeiin ergutab kesknärvisüsteemi. Unisus ja väsimus vähenevad, keskendumisvõime reaktsioonikiirus, tähelepanu ja mälu paranevad. Kofeiin kiirendab hingamist, tõstab vererõhku, suurendab uriinieritust ja ergutab südamelihast. Kofeiini pikaajaline toime Pikaajalise kofeiinitarvitamise tagajärjel võivad tekkida keskendumisraskused, unehäired ja kerge ärrituvus, organismis väheneb kaltsiumisisaldus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Seega igasugune teadus, mis pretendeerib nende protsesside uurimisele peab sisaldama endas nende struktuuride ja protsesside mõistmist. Carles Robert Darwin (1809-1882) 1859 “On The Origin of Species” raamat Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.) Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859) Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
