ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Vaste Roomamütoloogias on Mars . Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise ja õudutekitava iseloomuga. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline, julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal.
ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige
Karina Mändul ja Kristel Ilves Ares Ares... Oli kreeka mütoloogias sõjajumal Zeusi ja Hera poeg Julm jumal Teda ei kummardatud ega armastatud Isegi teised jumalad vihkasid teda Välimus... Nägus ja mehine Särava soomusrüüga Uhke kehahoiakuga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need
Ares(Mars) Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas, kiiver ja kilp. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal
Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused
ilmumisel paigale nad nihkusid vaid madalamale positsioonile. Jumalaid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja.
Fortuna - hea õnne ja küllusejumalanna, käes oli tal Amaltheia sarv (kits, kellelt Zeus selle murdis) ta silmad olid seotud, seega kingitused läksid huupi Hoorid 3 ilusat aastaaegade jumalannat, kes ajasid pilti olümposelt eemale Athena tarkuse ja kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna Apollon valguse ja muusika jumal Artemis vibuga, kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna, voorusejumalanna, Zeusi ja Leto tütar, apolloni kaksikõde Eros Aphrodite poeg, tiivuline Hephaistos lonkur, kepiga, tule ja oskustöö jumal Demeter - nukker, laup pärjatud kuldsete viljadega, põllunduse jumalanna Hermes - nobejalgne, tiivuliste sandaalidega , kaubanduse jumal, Zeusi käskjalg Ares verejanuline, relvadega, hirmutav sõjajumal Hestia tagasihoidlik, kodu ja kustumatu kolde jumalanna Hoorid- Rhea õed, nad elasid hesperiidide maal, Rhea andis Hera oma õdedele kasvatada, sest
inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Kui aga jutt muutub üksikasjalikumaks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi.
Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus on temast tugevam. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Põhjust, miks kõige majesteetlikuma jumala niisuguseid tempe kirjeldatakse, näevad õpetlased selles,et lugulaulude ja müütide Zeus on paljude jumalate kokkuliitmise tulemus. Kui tema kummardamine levis kuskile
Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon
Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus on Kronose ja Rhea poeg. Kronos oli võtnud jõuga võimu oma isalt Uranoselt. Ta kartis, et tema lapsed võivad temaga samuti teha ja Kronos otsustas, et ta neelab kõik oma lapsed alla. Kronose naine Rhea aga ei talunud seda. Rhea päästis Zeusi isa lõugade
Sissejuhatus Rooma mütoloogias kutsusid hellenid kahteteist jumalat olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Artemis, Hades, Hera, Hephaistos, Hermes, Hestia ja Poseidon. Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg.Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta
piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks on tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera Jumalannadest ülim, Zeusi õde ja abikaasa, kes, nagu andmaks tunnistust sellest, millesse kreeklased uskusid, oli abielu- ja sünnitusjumalanna. Ka on teda nimetatud taevajumalannaks, abielu ja abielunaiste kaitsjaks. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid, Zeusi arvukaid armukesi. Kui arvestada pingutustega, mida jumalanna tegi oma abielu säilitamiseks, on arusaadav, et kreeklased teda austasid ning võrdsustasid abieluga. Herat on kujutatud enamasti diadeemiga peas, sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Ta oli mõnikord
Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja.
TAEVALIK PEREKOND Nimi 10 A 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon...............................................................................................6 5. Artemis & Aphrodite..........................................................................................7 6. Hermes & Ares..
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
valmistamisele aitas kaasa Okeanose tütar Metis.Seejärel Kronos vihastab ja ohtu aimates alustab oma vägevate vendade titaanide abil sõda Zeusi ja teiste jumalatega.Titaanid saavad lüüa ja heidetakse Tartatosse,kuid maruvihane Maa-ema lõi koos Tartarosega hirmuäratava koletise - Typhoni.Zeus sai sellest olendist võitu ja naasis tagasi Olümposele,mis oli jumalate hiilgav eluase. Zeusist sai uus maailma valitseja,kelle abikaasaks sai taevakuninganna Hera.Zeusi kõrval seisid veel Eirene,kes vihkas sõda, Nike,kes oli tiivuline võidujumalanna,Themis(seadusejumalanna) ja Justitia(õigusejumalanna). Zeus oli ka jumal,kes jagas rõõmu ja muret,kuid tema kolm tütart,halastamatud saatusejumalannad,määrasid inimese eluea pikkuse.Esimene neis, Klotho,ketras elulõnga ja määras eluea.Teine,Lachesis,tõmbas kinnisilmi loosi,mis pidi iga sureliku osaks saama,see,hea või halb,oli sureliku saatus
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega
Tema alluvuses on Proteus mereloomakarja kaitsja, kes võis igal hetkel uue kuju võtta b. Mütoloogia põhipunktid: sünnilugu, konkurents teiste jumalatega. i. Kronose poeg, üks kolmest, kes ta kukutas ning sai osa maailmast. c. Isthmia rituaalid ja mütoloogia. d. Seos hobuse, allikate ja teispoolsusega. meremehed ohverdasid mõnikord hobuse; Arion oli hobusest poeg, kes oskas inimkeeli 13. Athena. a. Kuju ja funktsioonid. Sõja ja tarkuse jumalanna; kunsti ja käsitöö soosija. Kaitses Ateena linna b. Sünnilugu. Hephaistos lõi Zeusi pea kirvega lõhki ja sealt kargas välja Athena. Zeus ei tahtnud oma lapsi alla neelati ning muutis raseda Metise kärbseks, kelle ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i
............................................................................lk 3 Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ........
kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega. Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite, kreeka ja rooma amfiteatrite, rooma saunade, varakristlike basiilikate ja mitmesuguste muude ühiskondlike hoonete) jäänuseid. Olümpose piltilusad vaated ja suurepärase Egeuse mere panoraam ning eriline atmosfäär annavad aimu, miks valisid jumalad elamiseks just selle paiga. Olümposel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Mitmetipulisel massiivil on madalamal mets ja torkvõsa, kõrgemal alpiniidud. Alpiniidud on metsatu ala mäestike kõrgematel nõlvadel rohttaimestiku,
Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmiklaps. Artemis(Diana)-valitsemispiirkond-ööd, metsad ja jahid. Iseloomulikku:Apolloni kaksikõde, parim kütt, ta loom oli emahirv. Demeter(Ceres)-valitsemispiirkond-põllundus.Iseloomulikku:viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Poseidon(Neptunus)-valitsemispiirkond-Meri.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena
Sisukord Sissejuhatus .................................................................. 2 1.Zeus ja Poseidon ......................................................... 3 2.Hades ja Hestia ........................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast
..................................................................................................5 Poseidon.....................................................................................................................6 Demeter......................................................................................................................6 Hestia......................................................................................................................... 6 Athena........................................................................................................................ 6 Hermes....................................................................................................................... 7 Hephaistos..................................................................................................................7 Aphrodite.............................................................................................................
Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon......................................................................................................4 Hades ja Hestia.........................................................................................................5 Hera ja Ares..............................................................................................................6 Athena ja Apollon......................................................................................................7 Aphrodite ja Hermes..................................................................................................8 Artemis ja Hephaistos...............................................................................................................9,10
TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS , MILLE TÕTTU TA KAITSES NII NEID KUI KA NÜMFE. ARTEMIS