Ares ( Mars ) (0)

Ares ( Mars )
Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas, kiiver ja kilp.
Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele.
Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim – verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud.
Aresel oli oma kaaskond – tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles „hirm“) ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles „tüli“, „riid“) ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud „kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris , kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see otsus saigi Trooja sõja ajendiks. (Siit ka väljend Erise õun ehk „tüliõun“)
Ares esineb müütides üldiselt vähe. Osad neist seotud tema arvukate lastega, kellest mõned olid sama verejanulised ja vastuolulised kui ta ise. Mõningad müüdid jutustavad tema ja Aphrodite kirest, mida on kunstis ja kirjanduses kasutatud ja idealiseeritud kui tugevuse, jõhkruse ja ilu kooskõla. Veel näiteks müüte seoses tema madulapsega, kelle Kadmos tappis ,kuldvillaku hiie valitsemisega, pronksanumasse sulgemisega, kus ta kolmteist kuud istuma pidi ,kuni Hermes ta vabastas ja Halirhothiose tapmisega. Võitlustes ja sõdades esineb ta tihti – tema enda kuulsaimad võitlused Hephaistosega ja Heraklses ning Athenaga lõppesid pigem kurvalt.
Triine Viirmann ja Agnes Aguraiuja
10.C
Tallinna Ühisgümnaasium
2011