Termini PLASMA võttis füüsikas 1929 kasutusele I. Langmuir, plasma kineetikat on uurinud L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika võrrandid esitanud H. Alfen. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt või täielikult ära rebitud. Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused. Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures vahemikus,
moll-helilaad. Populaarsed Rootsi rahvatantsud on hambo ja polska. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus. Tantsiti ka polkasid, valsse ning kadrille. RAHVAPILLID Väga paljus kattuvad ka meie pillidega. Viiul, kannel, lõõtspill, torupill, parmupill, spilapipa (flöödisarnane puhkpill), puukingaviiul (vanast puukingast, juurde ehitati puust kael, tõmmati peale 4 keelt, mängiti nii poognaga kui näppides), nyckelharpa (9-keelne poogenpill) Hugo Emil Alfen 1872-1960 Oli helilooja, viiuldaja, dirigent. Loomingus oli olulisel kohal loodus ja rahvamuusika. On kirjutanud 5 sümfooniat ja 3 Rootsi rapsoodiat. MK Rootis rapsoodia nr 1 „Midsommarvaka“ 1903
sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium ,,Sancta civitas", avamäng ,,The Wasps", kantaat ,,Dona nobis pacem". Kuigi Holst ja Williams huvitusid ka Inglise rahvamuusikast, suuremate uurimusteni see siiski ei viinud. Elavnes ka Põhjamaade muusika, Rootsis tegutses Hugo Alfen ning Taanis Carl Nielsen. Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja, viiuldaja, dirigendi kui ka Kopenhaageni konservatooriumi pedagoogina. Talle oli iseloomulik lähtumine klassikalistest traditsioonidest ning seniste harmooniapiiride avardamine. Kuulsaim Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius, kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
