arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on tööstus ja ehitus ning peamine tootmine käib masinate abil. Tänapäeval USA, Kanada, Jaapan. 6. Infoühiskond on infot tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga
koloonia vahel oli suur. Reservkoloonia Igaks juhuks vallutatud koloonia Poolkoloonia Riigid, mis on teistest riikidest majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks. Põhja riigid Lõuna riigid Suur Britannia Ameerika Saksamaa Prantsusmaa Moodustasid iseseisvad riigid Moodustasid kolooniad või majanduslikust sõltuvad riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel.
tunnustati vaid esimest maailma, mis suutis ainsana jääda stabiilseks. Pärast kolooniate lagunemist oli kolmanda maailma riikidel raske ellu jääda, sest nad olid harjunud teiste riikide sõltuvusega. Nad tegelesid enamasti põllumajandusega, mistõttu oli keeruline majaduslikult areneda. Tänapäeval ei ole kohane rääkida kolmandast maailmast, kuna algselt seostati kolmandat maailma majandustasemega, kuid tänapäeval ei oma see samat tähendust. Praegu kutsutakse vaesemaid riike arengumaadeks. Enamik riigisüsteeme lagunes pärast I ja II maailmasõda, mistõttu ei ole maailm enam sama. Ajad on muutunud, riigid on iseseisvad, enamikes riikides valitseb demokraatia. Kunagised kolmanda maailma riigid on tänapäeval nii erinevad: osad on täiesti vaesed ja arengust väga maas, teised on aga rikkad ja arengutasemelt võimelised konkureerima arenenud maadega, mistõttu on võimatu neid riike n-ö ühte patta panna. Mõned
Näitaja Afganistan Austria SKT 800 32500 sisemajandus dollarit $ e kogutoodang IAI 0, 0,944 inimarengu indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine 43,3 79 oodatav eluiga Kirjaoskuse 36% 98% tase Põllumajandu 80% 3% ses Elektrienergi 25 KWh in 8527 a tarbimine kohta KWh 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites
esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 2 Postkolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste). Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi
vastav majanduspoliitika. 1944. aastal loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Nende institutsioonide ülesanne oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine - kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu Põhjamaades: näiteks Rootsis ulatus riigisektori osatähtsus 65%-ni sisemajanduse kogutoodangust.
vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks Riiklike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide arendamine Uued tehnoloogilised /millised? / saavutused 18 Maailma jaotumine Põhjaks ja Lõunaks 19 Üleminek infoajastule Info kiirem hankimine ja parem töötlemine muutub olulisemaks Uute tehnoloogiate / mikroelektroo-nika, lennundus, kosmose-ja tuuma-tehnoloogia, uued sidevahendid / väljatöötamine
globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MÕISTED MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi; 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; 37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC)
Näitaja Afganistan Austria SKT 800 dollarit 32500 $ sisemajanduse kogutoodang IAI – inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in 8527 KWh tarbimine kohta 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32) Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüsteem. Kaubandusvood. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus
· Vihmametsade pindala vähenemine üleraiumise ja alepõllunduse tõttu on maailma suuremaid keskonnakahjustusi. · Mäestikes muutub kliima jalamilt ülespoole jahedamaks, mis põhjustab ka loodusvööndite vaheldumist. · Kõrgvööndite arv on ekvaatori piirkonnas asuvates mäestikes suurem kui põhja ja lõuna pool ekvaatorit. · 3. maakeral on umbes 200 iseseisvat riiki. · Majanduse arengutaseme järgi jagunevad riigid arenenud riikideks ja arengumaadeks. · Rahvastiku andmeid on kaardil võimalik kujutada erinevate leppemärkidega. · 2002, aastal oli maakera rahvaarv umbes 6,3 miljardit. · Rahvaarv sõltub sündimustest ja suremusest ning rändest. · Sündimuse ja suremuse vahe on loomulik iive. · Suhtelist iivet väljendatakse %-des ja promillides. · Suured rahvaste rändamise sõltuvad murrangulistest sündmustest maailmas või mõnes piirkonnas. · Rahvastiku paiknemine maakeral on väga ebaühtlane
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike
Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotus teenused ja tootmine, nn uus majandus. Arengumaa- ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust. Enamik neist sõltub teiste riikide abist ja laenudest. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Enamasti arvatakse arenenud riikide hulka Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) ja Lääne- Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaa ning Jaapan. Kõrge SKT ühe inimese kohta, teenindus
Kumb näitaja iseloomustab riigi arengutaset paremini, kas SKT või inimarenguindeks? Põhjenda. Miks ei saa ainult SKT alusel riigi arengutaset hinnata? Analüüsi joonise ja diagrammide abil, millised tegurid ja kuidas on mõjutanud majanduslikku erinevust Põhja-ja Lõuna-Itaalias. 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjuseid (mõisted: tootmisviiside levik, iseseisev ja sõltuvindustrialiseerumine, kolooniad, kõrgelt arenenud riigid, vähem arenenud riigid, Põhja riigid, Lõuna riigid) (võrrelda tuleb Põhja ja Lõuna riike, iseloomustada pead oskama üleminekuriike – naftamaad, uusindustriaalmaad,, Ida- Euroopa riigid) Mille poolest erinevad Lõuna riigid Põhja riikidest? Selgita, miks on taolised erinevused tekkinud.
sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 4. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 5. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. Iseloomusta ja võrdle kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 4 42
kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. Iseloomusta ja võrdle kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 4 42
......................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi;......................................................................................................................... 40 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; .......................................................................................................................................... 41 37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; .......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39
expectancy, literacy, educational attainment, and GDP per capita for countries worldwide. It is claimed as a standard means of measuring human development — a concept that, according to the United Nations Development Program (UNDP), refers to the process of widening the options of persons, giving them greater opportunities for education, health care, income, employment, etc. Tulemus: jaotus arenenud maailmaks, arengumaadeks ja madala inimarenguga riikideks Tulemus: paljumõõtmeline arengukäsitlus -Järjest suurenev hulk (arengu)redeleid, mida mööda rahvad ja riigid üles ronivad -Rikkus ja demokraatia, rahumeelsus ja innovaatilisus, tervis ja turvalisus, osalemine ja sallivus, rahulolu -Igal oma konstrukt ja põhjendus, mõõtjad ja kriitikud. -Meie – pilk arengumõõdikute maailma. Sealt materjali ka oma arenguanalüüsiks. 4
kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi; Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset? Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset? Miks ei ole SKT kõige parem riigi arengutaseme näitaja? Millistest näitajatest koosneb inimarengu indeks? 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ja statistiliste andmete abil riike , sealhulgas Eestit; Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse. Sveits, Läti, Bangladesh Riik Tööstuses Põllumajanduses Teeninduses SKT in kohta Keskmine eluiga
tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). Postkolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste). Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida
tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). Postkolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste). Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida
negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 86.Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidus Kolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste), nt ka kadakasakslus
Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt on arenguriik selline riik, mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt sellisena klassifitseeritud DAC arenguabi sihtriikide nimekirjas. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust. Arengumaade majandus 12 on sageli rajatud toorme ekspordile. Arengumaadde tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 1050 korda väiksem arenenud maade omast[1]. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest[1]. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5
annaabi.ee 
