Ajaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond. Sealt kulges ka kaubatee ja selle äärde tekkisid juba vanal ajal jõukad linnad. Jõukaid kaubalinnu tekkis ja põhjapool. Näitejs Meka. Seal asub peamine usukeskus k...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
Kontrolltöö nr. 3 A 1)Tõesta kolme väite põhjal,et kaamlid olid bebuiinidele asendamatud. Kaamlit kasutati sõidu-ja veoloomana,joodi piima ja söödi liha ja kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Pr...
Eva Lenke Asszonyi ja Karoliina Tammik Iisrael Asukoht ja naaberriigid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Iisraeli pealinn on Jeruusalemm,mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. Iisraeli kultuur Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale. Tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Vapp Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Second level Third level Fourth level ...
Lähis-Ida juutide ja araablaste vastasseis Kairo Arna Rando Rommot 9.C Juudid Juudid on ühtsete religioossetetunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ning Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab USA-s ja Iisraelis. Juudid on judaismi usku. Araablased Araablased on semiidi päritolu rahvas. Araablaste puhul ei saa religiooni tunnusena kasutada. Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses 66,8 miljonit. Lisaks elavad araablased veel näiteks Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas jt. Juutide ja araablaste vastasseis Üheks ohtlikuks kriisi koldeks maailmas olid pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida ja eriti Palestiina alad. Seal elavad nii juudid ning...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
RAHVASTERÄNDAMINE Rahvaste rändamise põhjuseks 1)aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte risti...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste val...
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavl...
AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata...
Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loeva...
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
Bütsants 1. Ülevaade ajaloost Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigipealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli varasema kreekapärase nimetuse Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Kuid selle valdused ulatusid pikka aega Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkan...
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
·Araablaste usk oli polütestlik. Nad austasid paljuseid jumalaid kuid ka loodusega seotud esemeid. Iga aasta korraldati Kaaba templi juurde palverännakuid. ·Araabia riik tekkis 630.a. kui Muhames pöördus oma armeega tagasi Mekasse. ·Islam tekkis 630.a. ja tema rajajaks oli Muhamed, kes hakkas VII sajandil kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujamalana. Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultu...
Araabia . Araabiast lähemalt . Asukoht on Araabia poolsaarel. 95% sellest Aarabia alast on kõrb. Tegeleda saab ka põlluharimisega. Enamik araablasi olid beduiinid. Beduiinid. Elasid telkides. Kasvatasid kaamleid, hobuseid ja lambaid. Naised tegelesid sõõgitegemisega ning mehed kasvatasid loomi ja muretsesid toitu. Beduiinide seas oli auasi võõrastelt varastamine. Kaamel oli neile asendamatu. Muhamed . Kohalik Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama uut usku. 622.aastal põgenes taga kiusamise pärast Mekast Mediinasse, Muhamed põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks. 630.aastal sõitis ta toetajate saatel tagasi Mekasse. Kaaba templi muutis ta Allahi pühakojaks, sellest ajast peale on Meka islamiusuliste püha linn. Temast sai aarablaste valitseja. 632...
Kontrolltöö kordamisküsimused Keskaja piiritlusaja sündmused- algas Rooma impeeriumi lagunemisega ning lõppes Ameerika avastamisega( Kolumbus arvas et oli Indias) Piiritlust tähistavad- 476 Rooma impeeriumi lagunemine 1453 Konstantinopoli lagunemine 1492 Ameerika avastamine 1517 Reformatsioon (Ma pole väga kindel kas need 2 punkti on õiged) Islam: Usk mis sai alguse 7. sajandil, Saudi- Araabias 5 sammmast: usutunnistus Palvetamine Paavst Palverännak(Meka/Kaava) Saudi-Araabia Annetus Palvetamine- neil on palvevaip ning nad palvetavad 5 korda päevas Meka suunas Jumala nimi ja kujutamine: Nimi Allah aga nad ei ütle nii kuna nende arvates see pole õige nad nimetavad teda Issandaks ning nad ei kujutanud mitte kunagi teda. Pühakoda- Mozee Püharaamat- Koraan Kalifaat- Araablaste suurriik(7-13 sajand) ...
KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, ke...
Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia Alustada tuleb Muhammadist (570-632) . Ta oli pärit Quraisi hõimu Hasimi suguvõsast. Ta jäi varakult orvuks ja kasvas üles onu Abu Talibi perekonnas. Noore mehena sai temast kaamelikaravanide saatja. Hiljem abiellus ta oma tööandja, kaupmehe lese Hadidzaga. Ta jäi kirjaoskamatuks. Tähelepanelikkus, kuulamisoskus võimaldasid tal omandada teatud judaismi ja kristluse põhitõdesid. Nende kuuest lapsest jäid ellu neli tütart. Muhammad ei olnud ainult uue usu kuulutaja. Ta oli ka leidlik ja fanaatiline araabia hõimude ühendaja. Ühendamine toimus sõja ja vägivalla teel nagu mujalgi maailmas. Ta lootis pöörata oma usku ka Mediina juudid, keda ta austas. Algul ta palvetas näoga Jeruusalemma poole. Kui juudid ei nõustunud temaga, siis pidid muslimid hakkama palvetama näoga Meka poole. Muhammadi Mediinas loodud kogukond ehk umma sai islamistliku teokraatliku riigi algmudeliks. Peale surma 632 aas...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva...
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus o...
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) ...
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- ...
Kordamine Ajaloo KT nr.2. 1. Araablaste asukoht, elukoht, milline oli loodus? V:Araablased elasid Araabia poolsaarel. Loodus: Oaasid(Oaas on kõrbest ümbritsetud viljakas ala), ei olnud suuri jõgesid. 2. Kes olid beduiinid, millega tegelesid, kuidas elasid, kaameli tähtsus nende elus. V:Beduiinid olid rändkarjakasvatajad,nad rändasid oma kaamlite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamlit(kõrbelaeva) kasutati sõidu- ja veoloomana, tema piimajoodi ja liha söödi,telgid ja rõivad tehti kaamlikarvadest valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka. Seal asus araablaste peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel(kaaba tähendab araabia keeles kuupi). Mekas käis palju palverändureid araabia ...
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimet...
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
Kooli nimi Pärsia Referaat Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitises...
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleu...
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige...
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
1. Riikide areng varauusajal Riik Saavutused Ebaõnnestumised/ probleemid Inglismaa 1485.a tugev alus kuningavõimule, XVI. sajandi keskpaigas vallutasid Valitsejad: kui Henry Tudor väljus pikaajalisest prantslased Inglismaalt väiksemad Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline arme...
Kalifaadid Helen Kristi Loo Tuule Kivihall 10c Kaliifid · Pärast Muhameedi surma, 632 aastal, juhtisid araablaseid prohveti asemikud kaliifid. · Esimene kaliif, Abu Bakr, võttis ülesandeks ühendada kõik araablased ühe usu alla, tekkis mõiste jihad. · Teine kaliif, Umar, tõi uue tähenduse kaliifile (mitte ainult islamistide poliitiline liider vaid ka vaimne juht). · Uthman, kolmas kaliif, jätkas eelkäijate traditsioone. Lasi kirja panna koraani ning laiendas riigi piire Bütsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. · Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast neljandaks kaliifiks, teda toetasid shiiitid. Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu. Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliif...
Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud. Oma referaadi teemaks valisin ,,Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud" selle pärast, et see pakkus mulle huvi. Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp ...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja riigivalitsemine, vallutati tagasi palju vahepeal kaotatud alad 5. Millised olulised sündmused Bütsantsi ajaloos toimusid aastatel 1204 ja 1453? 1204-ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli ja rüüstasid linna 1453-Bütsantsi ajaloo lõpp 6. Nimeta Bütsantsi ühiskonnakihid! Riigiametnikud, kaupmehed ja käsitöölised, talupojad 7. Miks said riigiametnikeks ka madalamate ühiskonnak...
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi...
annaabi.ee 
