küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al- Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653)
kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Muhameedlaste Kaljumosee. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20m ning see kerkib rohkem kui 35 m kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al-Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist
Al-Aqsa mosee on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20 meetrit ning see kerkib rohkem kui 35 meetri kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80 000- 100 000 palvetajat ning on rajatud umbes 850.aastal Iraagis. Siseõue mõõtmed 155x240 meetrit ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud
Islami kunst Getter-Agnes Aareleid Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal Allah. Prohvet Muhamed Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõi...
barrelit päevas. Teise suurima rafineerimistehase, kell Salaheddin on Võimsusega 140,000 barrelit päevas. Suurem osa Iraagi rafineerimistehaste tootmisvõimsus on koondunud Baiji. Aastal 1964, valitsus võttis üle kõik ettevõtted toodavad asbestist, tsement, sigaretid, tekstiil, paber, parknahajäätmed ja jahu. Avaliku sektori tööstusettevõtetest sisaldavad väävlit tehase Kirkuk, väetis tehase Basras, antibiootikumide tehase Samarra, põllumajanduskomponenti rakendab tehase Iskandaryah ning elektriseadmete tehase lähedal Bagdadis. Aastal 1970, Iraak pandud suurt rõhku arengut rasketööstus ja mitmekesistamise oma praegusest tööstuse, poliitikat, mille eesmärk on vähendades sõltuvust naftast. 1980ndatel, tööstussektoris näitas pidev kasv, mis näitab, et on oluline pöörata sõjaväetööstus Iraani-Iraagi sõjale. Aasta alguses 1992 ametlikult väitsid, et tööstustoodangu oli taastunud 60% eel võimsusele
· Paleed ja kindlused · Erinevad saunad Rooma eeskujul, suured ühissaunad. · Aia arhitektuur · Elamud · Islami arhitektuur on sissepoole suunatud. Välisjooned pole nii olulised kui seesmised · Loori arhitektuur(naised kannavad sama eesmärgiga) · Majade mõõtmed näitavad kui tähtis too hoone on. Sisehoovid. · Mosaiik, vääriskivid, valge marmor. · Skulptuur puudub, kuna see on koraaniga keelatud. · Samarra tigu torni sarnane ehitis. · Arhitektuur on rütmiline ja korrapärane, sümmeetriline. Palju sümboleid, nisse, sambaid, võlve. · Mugavust tekitav arhitektuur. · Aias on alati voolav vesi. Aed on paradiisi sümbol. · Cordoba mosee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba. · Mauri arhitektuur. Gootika. · Tähtsaim on kaljutempel, mis on islami arhitektuuri alus. Mõjutatud bütsansi (mosaiik kuldsel taustal) poolt, kuid siiski omades islami elemente
Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub Iraagis Tigrise jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsestAssüüria Nineve linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega Hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku. Samarra kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 60004800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125 km Bagdadist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne hierarhia. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntum mälestis onSamarra keraamika, mida
Neil aldel elavatel inimestel oli peamiselt kaks ökonoomset suunda: viljakasvatamine mäealustes orgudes ning kulla ja vase kaevandamine anatoolia mägedest. Üks olulisemaid külade grupeeringuid sel ajal paiknes vihmaküllastest maaviljelusaladest idas ning sinna kuulusid: Tell Hassuna, mis tänapäeval asub Lääne Iraagis Tigrise jõe kohal mägedes, 150 km kirdesse jääv Tell Maghzaliyah ja Tigrise vasakul kaldal Samarra lähedal asuv Tell Es Sawwan. Samuti Jarmo ja Ganj Dareh Iraanis. Esialgu alustasid need asulad kui külad, kuhu kuulus umbes 200 elanikku, kuid kasvasid kiiresti jõukaks tugevaks ühiskonnaks. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi ja puit. Majade kandekonstruktsioonina kasutati enamasti tammepalke, mille vahele laoti saviga segatud pilliroopunte. Hooned koosnesid täisnurksetest ruumidest, keskmiste mõõtudega 2 x 1, 5 m. Katused olid horisontaalsed ning koosnesid
madalamatele aladele. Algselt sesoonsetesse asulatesse jäädi elama aastaringselt. Siingi suurem osa maaviljelusele, õpiti kasutama kunstlikku niisutust. Vanimaks muistiseks Mesopotaamia tasandikul on tell Hassunah. Selle järgi nimetatakse ka piirkonna vanimat keraamikaga kultuuri (u 60005250 eKr). Seal nii asula kui kalmistu. Asulas oli tempel, matustes palju keraamikat, savikujukesi. Nelinurksetes majades palju tube. Kaks suuremat kultuuriareaali: Halafi kultuur ja Samarra kultuur. Halafi kultuur (u 55004500 eKr) Põhja-Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise ülemjooksul, ulatus Põhja-Süüriani ja Niniveni. Nimimuistiseks tell-asula Khaburi jõe ääres (Khabur on Eufrati lisajõgi Kirde-Süürias). Kultuur jagatakse kolmeks: varane, keskmine ja hiline periood. Ühtegi Halafi kultuuri asulat ei ole ulatuslikult kaevatud. Hooned kuivatatud savitellistest, mõnikord neil kivivundament. Kuiv põllundus, st irrigatsiooni ei tarvitatud. Kasvatati nisu, otra, lina
annaabi.ee 
