,,Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu?" Laulmiseks olid omad kindlad kohad ja olukorrad, kuid laulda võis ükskõik millal ja kõikjal. Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud. Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud. Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
metallplaadikestest. Kuidas kõlab Pilli heli meenutab väikeste kellukeste helinat. http:// www.youtube.com/watch?v=4gmXgqkJm2w&featur kokkuvõte Kellamäng on määratletud helikõrgusega löökpill. Pilli mängitatakse kahe pulgaga. Kellamäng pärineb ksülofonist. Kellamängu heliulatus sõltub pilli suurusest. Info saamine http://www.muusikakool.net/pdf/Lookpillid.pdf http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/lp.html Täname kuulamast ja · vaatamast
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi (lopsakus, kaunistused) concerto grosso J. B. Lully ...
Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid ...
Koomiline ooper Publik nõudis palju kordusi Esimestest nootidest- ooper täis tegevust ja intriige https://www.youtube.com/watch?v=fCbyA E0KdIY Kasutatud allikad Pildid: http://www.limelightmagazine.com.au/news/misplaced-mozart-masterp iece-materialises http://www.classicfm.com/composers/mozart/music/requiem/ http://www.jotdown.es/2012/04/las-tribulaciones-de-mozart/colloredo/ Info: http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html http://www.biography.com/people/wolfgang-mozart-9417115 http://goodmusicspeaks.com/2015/09/11/mainly-mozart/ Aitäh
Kaarma Põhikool Trompet Referaat Jalmar Tõnsau 7.klass Juhendaja: õp. Sirje Torn 2007 Ehitus: Trompeti ühes otsas on huulik ja teises otsas laieneb kõlatoru lehtriks ehk resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Trompeti allosas asub klapp, kuhu koguneb trompetimängija puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast la...
- "Meie err" - "Sirisege, sirisege, sirbikesed" - "Maga, maga, Matsikene" Oluline osa on vaimulike rahvalaulu seadetel: - "Oh kui õndsad on need pühad taevas" - "Mu süda, ärka üles" - "Ärgake! nii vahid hüüdvad" - "Kui suur on meie vaesus" - "Taaveti laulud" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/elu.htm http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=6&ved=0CD4QFjAF&url=http%3A%2F %2Fportal.tdl.ee%2F~anumai%2Fkonspektid %2FCyrillus_Kreek.ppt&rct=j&q=cyrillus %20kreek&ei=kQ8BTYzaItK48gOUxaCbCA&usg=AFQjCNH6j6rE0yWmkA DQ8tza5Kk9ldjbTQ&cad=rja http://www.muuseum.ee/en/muuseumid/eesti_muuseumid/by_theme? action=details&museum_id=136
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus I Oma Nimi Klassitsism Aptism Iseseisevtöö Olustvere 2010 Mulle meeldib see pilt, kuna see iseloomustab klassitsismi, ning kunsti teoas on tehtud hoolikalt Klassitsism Üldine info Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva ko...
konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html · http://info.vanemuine.ee/trykk/Figaro-pulm_kava.pdf 3
Bach oli kõigi aegade suurim helilooja. Tema looming on nagu kokkuvõte eelnevate põlvkondade kogemustest, nagu piiritähis uue ja vana muusika vahel. Ilmalikest teostest "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/bach.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johan http://www.miksike.ee/docs/referaadid/johann_sebastian Viienda klassi muusikaõpik
Glass stiilide pealiskaudne miksimine Frank Zappa POSTSERIALISM, 1990-............ Stiilide paljusus ehk pluralism POSTEKSPRESSIONISM Keerukas polüfoonia, kordusi välditakse, oluline üksikheli nüanss http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/Valgeid_laike.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary_classical_music
muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mozart_teele.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I"
*Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut Kasutatud kirjandus: http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Jakobson.html http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$847 http://www.hot.ee/urtz/jakob.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/elu.htm http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/hermann.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann http://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Grenzstein Gertrud Vardja 10H
Kurzreferat Kaisa Parm Ludwig van Beethoven Tartu 2009 Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist. Er wurde in Bonn geboren am 16. Dezember 1770. Er war in die Familie geboren, wo es wenig Geld. Beethovens Vater war eine Violine-und Klavierlehrer. Ludwig gab sein erstes Konzert wann er war 7 Jahres alt. Nach dem Tod seiner Mutter er studierte Philosophie, Literatur, Französisch, Italienisch und Latein an der Universität Bonn. Blieb er ein guter Freund und spätere Frau Leonore von Breuningi auf. Das Alter von 19 Jahren wurde er zum Leiter für den Hausgebrauch. Er hatte eine Menge Romantik, aber die Musik bleibt der bedeutendste. Unglücklich familiären Beziehungen wurden als die Schaffung ausgedrückt. Er trefft mit Mozart in Wien vor 1787 dann Schrieb er über 50 Bücher i...
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linna...
Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy enda...
· Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. · Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ,metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ,leierkasti, kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas vees postiljoni sarve ,kaugeneva inimese samme jne. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Franz_Schubert · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/fschubert.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Schubert
Viimsi Keskkool VIIUL referaat Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maits...
päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Kasutatud kirjandus : - 8. klassi Muusika õpik - http://miksike.ee/ooper - http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/ooper.html - www.miksike.ee/referaadid/operett_oops1.doc+operett&cd=2&hl=et&ct=clnk&
arvates Verdi parim traagiline teos. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzeega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Verdi#Varajane_elu www.tdl.ee/~anumai/konspektid/Verdi.ppt Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (AnnaAbi.com)
Tšaikovski on väga kuulus justnimelt oma suurepärasele loomingule. Tänu oma suurele austajale sai ta minna välismaale ja näha kultuuri ning arendada oma loomingut. Tšaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Väga austan seda inimest ja armastan tema teoseid kuulata. Kasutatud allikad: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski 2. http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/tsaikovski.html 3. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php? option=com_content&view=category&layout=blog&id=66&Itemid=247 4. http://www.annaabi.ee/s.php?s=p+tsaikovski
· 1834 sümfoonia "Harold en Italie" · 1837 "Reekviem" · 1839 sümfoonia "Romeo ja Julia" · 1840 "Grande symphonie funèbre et triomphale" · 1841 laulutsükkel "Les nuits d'été" · 1850 "Te Deum" · 1854 oratoorium "L'enfance du Christ" 1 Terve lehekülg võetud Wikipeedia kodulehelt: http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Hector_Berlioz 5 Kasutatud allikad http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/berlioz.html, 11.12.2011 Louis Hector Berlioz kohta koostatud slaidiesitlus: http://www.annaabi.com/materjal-22401- louis-hector-berlioz, 11.12.2011 Wikipeedia koduleht. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Hector_Berlioz, 11.12.2011 ZWiki koduleht. Kättesaadav: http://wiki.zzz.ee/index.php/Louis_Hector_Berlioz, 11.12.2011 6
Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia (26.05.2011). Külastatud 30.05.2011, aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel 2. Lepik, J. (27.04.2009). Maurice Ravel Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-16122-maurice-ravel 3. Real (18.10.2010). Maurice Ravel 1875-1937 Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-41573-claude-debussy-maurice-ravel 4. Lillo, A. (09.05.2001). Maurice Ravel Külastatud 28.05.2011 aadressil http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mravel.html 4
Tallinna Laagna Gümnaasium Claude Debussy Tallinn 2014 Sisukord 1 1. Elulugu.....................................................................................................3 2. Looming....................................................................................................4 3. Debussy ja impressionism.............................................................................5-6 4. Teosed......................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistl...
mõistmisel ära kasutada, kuid kuna biheiviorism ei arvesta inimese teadvust ja mõttemaailma, siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5. ,,Psühholoogia põhisuunad" A. Kidron Tallinn 2008 6. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/pkt31.html 7. ,,Isiksus" A. Kidron Tallinn 2005 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism
Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks helilooja Wolfgang Amadeus Mozart'i, sest ta on üks kuulsamaid ja vanemaid heliloojaid maailmas. Tema teosed võitsid inimeste südameid siis kui ta elas ja ka tänapäeval. Töö käigud tahaksin teada saada: rohkem tema perekonnast, sellest kuidas ta pälvis imelapse kuulsuse ja tema teostest ning nende erilisusest. Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks...
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo anumai@tdl.ee · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710
etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin 2. http://wiki.zzz.ee/index.php/Fryderyk_Chopin 3. http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/chopin.html 4. ENE 2 lk 17 Pildid: 1. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Frederic_Chopin_photo _sepia.jpeg 2. http://www.usc.edu/dept/polish_music/composer/Chopin_manuscr.jpg 3. http://www.iconsofeurope.com/chopin1bnf1833new.jpg 4. http://www.dartmouth.edu/~music33/Mus33projects/nodes/Chopin/images/ch opin4.jpg 5. http://www.dartmouth.edu/~music33/Mus33projects/nodes/Chopin/images/ch opin.jpg
Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected] Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutv...
Robert Schumann 8.juuni 1810 - 29. juuli 1856.a. Saksa pianist,helilooja ja muusikakriitik. Elulugu Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Isa surm 1826. a. lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja a...
instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud.Läte on ka üks esimesi soololaululoojaid eesti muusikas (soololaulud "Mälestus", "Primula veris", "Alpi lill"), samuti on ta kirjutanud 5 kantaati (sh "Millal?", "Rändaja ja tähed") ning instrumentaalteoseid. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud Eesti muusikalugu, Kunstmuusika. Gümnaasiumi õpik. (2007.a trükk) Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/herma.html http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/elu.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/miina_harma_evelin.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=45&table=Persons http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_T%C3%BCrnpu http://pianolog.ru/est/kool/12klass/12klass_3tund/ http://www.temuki.ee/numbers/2010/2/article5031.pdf http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_late_evelin.htm http://et.wikipedia
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
kirikusse, kuna tema keha ei lubatud riigist välja viia kus ta suri. Ilmeka ning särava samas ka meloodiliselt kurva muusikastiili esindaja jääb kõlama paljudesse poola inimeste südametesse kuid mitte ainult, ka minule meeldivad paljud tema klaveriteosed. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin 2. http://wiki.zzz.ee/index.php/Fryderyk_Chopin 3. http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/chopin.html 4. ENE 2 lk 17 5. Anatoli Solovtsov, "Fryderyk Chopin: elu ja looming". Vene keelest tõlkinud G. Toompea. Eesti Raamat, Tallinn 1965 10
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
9 Kokkuvõte Rahvus: prantslane Sündinud: St Germain-en Laye, 1862 Surnud: Pariis, 1918 Peamised zanrid: orkestri- ja klaverimuusika Põhiteosed: ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/debuss.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy 3. 11 12
PEAAEGU IGAS MUUSIKAZANRIS, MILLES BEETHOVEN KIRJUTAS. NÄITEKS TA VÕTTIS ETTE HÄSTI PIIRITLETUD RONDO JA KIRJUTAS SELLE ÜMBER ELASTSENA JA RUUMIKANA NING TÕI SELLE LÄHEMALA SONAADILE. BEETHOVENIT NIMETATAKSE KÕIGE TÄHTSAMAKS HELILOOJAKS KLASSITSISMI JA ROMANTISMI VAHEL. 8 KIRJANDUS: HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/LUDWIG_VAN_BEETHOVEN http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/beethoven.html HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCS/REFERAADID2007/BEETHOVEN_KAIDIKOBAR.HTM 9
· Leonhart Dorothea, 2006, Wolfgang Amadeus Mozart Mõistatuslik ja mõjutatav, (Kasutatud eesõna) · Ogris Werner, 2008, Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses · http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart (21.04.2010) · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mozart.htm (21.04.2010) · http://wapedia.mobi/et/Wolfgang_Amadeus_Mozart (21.04.2010) · http://www.kappiyhing.ee/esi/mozart_2001.html (21.04.2010) · http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/mozart.html (21.04.2010) · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/wolfgang_amadeus_mozart.htm (22.04.2010)
Schubert oli üldine lemmik. Tänu nendele hakkas tema muusikat tundma kogu Viin. Schubert töötas palju ja suutis oma lühikese elu jooksul palju ära teha. Schubert jõudis oma 31. eluaastaks kirjutada üheksa sümfooniat. 13 Kasutatud kirjandus 1. Internet, otsing GOOGLE 2. Internet, otsing NETI 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/franz_schubert2.htm 4. http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/fschubert.html 14 Lisad Pildid 15
· Nähes Sentat Erikuga, kaotab Hollandlane usu naise truudusevandesse. · Hollandlane annab käsu lahkuda. 12 · Senta heidab end kõrgelt kaljult merre ja tõestab oma truudust. · Hollandlase viirastuslik laev kaob merelt. Hollandlase süü oli lunastatud ja Senta leidis rahu. Kasutatud lingid: http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/wagner.html http://209.85.229.132/search? q=cache:LH4BL7z2egsJ:upload.itmees.pri.ee/Koit/Koit/Kool/RICHARD %2520WAGNER.doc+Wagner+%22Lendav+hollandlane %22+filetype:doc&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&lr=lang_et http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner http://www.gabrielknight4campaign.com/images/Richard_Wagner.jpg 13 Lisa. Pilt. 14 Richard Wagner 15
Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed. 17 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/mart_saar.htm http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/saar.html 18
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm http://www.emic.ee/helilooja/martsaar http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/elu.htm http://www.folklore.ee/tagused/nr23/kreek.htm http://www.ema.edu.ee/vaitekirjad/doktor/Anu_Kolar.pdf http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=139 http://www.emic.ee/helilooja/cyrilluskreek http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Saar.html http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/saar.html Lisad Lisa 1. Cyrillus Kreegi vanemad Konstantin Kreek ja Maria Kreek. Lisa 2. Cyrillus Kreek abikaasa Maria ning poegade Peeter ja Toriga. Lisa 3. Vasakult: Cyrillus Kreek, Jüri, Aleksandra, Maria ja Anne. Lisa 4. Mart Saar Lisa 5. Mart Saar. Lisa 6. Hüpassaare.
annaabi.ee 
