Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad
Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või –mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: lihtsus, rangus sirgjoon ülekaalus sümmeetria suured siledad (liigendamata) seinapinnad
!! Prantsusmaa Klassitsistlikult arhitektuurile oli iseloomulik: · Lihtsus, rangus · Sirgjoon ülekaalus · Sümeetria · Suured siledad seinapinnad · Antiikkunsti elemendid (sambad!) Panteon Madeleine´i kirik Tähe triumfikaar Maalikunstile iseloomulik · Jäljendab antiikskulptuuri · Värvid on tuhmid, pinnalised · Rõhutatakse kontuurid ja vormid · Ainestik antiikajaloost või mütoloogiast ,,horatiuste vanne"
Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansardi kavandite järgi ehitatud hoonet Versailles'i lossi ajapoolne fassaad ja peegligalerii 30. Mis on heroiline maastikumaal? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 31. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus? Kes või mis sa tema maalidel peategelaseks? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. Külgedelt piiravad maale puud või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaldub vaade kaugustesse, maastikel päike 32. Louise XVI ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid enim näha saab? Versailles'i lossis 33. Kuidas kajastusid Madalmaades 16. ja 17. sajandi vahetuse poliitilised muudatused
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste
· Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik · Tihti pildis ainult 2 plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus , ja peaaegu detailideta taust · Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu
. Eeskuju võeti antiigist.Materjaliks oli marmor.Keha kujutati hästiarenenuna,harmoonilisena,eelistatult alastifiguuridena.Kaasaegsete portreid püüti lahendada kreekapäraselt-neile anti vastav näoilme,poos ja isegi riietus. 4)Maalikunst.Kust on pärit maalide süžeed(mida kujutati?),maalide ülesehitus,kuidas kujutati inimesi? Eeskuju võeti antiikskulptuuridest(eriti reljeefidest).Domineeris silueti joonistamine,värv jäi tagaplaanile.Süžeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast ja seostati kaasaja sündmustega.Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. 5)Pildimaterjal ja kunstnikud,mida tuleb ära tunda! Arhitektuur:USA Kapitooliumi hoone Tähe võidukaar Pariisis,Pariisi Pantheon Brandenburgi väravad Berliinis Kaasani peakirik Peterburis Helsingi Suurkirik Tartu Ülikooli Peahoone-arhitekt Johann Wilhelm Krause
Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1. Canova-,,Kolm graatsiat", ,,Amor ja Psyhe" 2. Houdson-,, Voltaire istuv figuur" 3. Thorvaldsen-,,Jason" Maalikunst Võeti eeskuju antiikaja skulptuuridest. Maalide süzeed pärinesid antiikajaloost ja mütoloogiast. Värv jäi tahaplaanile. Inimestel olid tardunud ja teatraalsed poosid, tihti oli maalil ainult kaks plaani. Maalikunstnikud: 1. David-,,Horatiuse vanne" 2. Ingres-daamide portreed ja figuurid 3. Goya-Hispaania maalikunstnik, kes pärineb sellest ajajärgust, kuid pole klassitsist.
sümmeetrilised motiivid 2.ornamentika vana-Kreekast ja Roomast, nt hammaslõige 3.seinapaneelide ehk pannoode kasutamine Varaklassitsism ornamentika motiivi rippuv tätik, vanik ja trofeekimp Prantsuse sisear. omane direktooriumistiil Pompei seinamaalidelt laenatud motiivid Skulptuur 1.süzee antiikmütoloogiast 2.figuurie kujutati aktidena 3.figuurid idealiseeritud 4.antiikeeskujud 5.materjaliks marmor 6.kaasaegsed tegelased kreekapärased Maal 1.teema antiikmütoloogiast või antiikajaloost 2.inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid 3.tihti pildil 2 plaani 4.kompositsioon tasakaalustatud ja rahulik 5.moraalitsev ja õpetlik 6.kolariit värvivaene 7.domineerib joonistuslik laad
5. Ümarkaare ja kupli kasutamine 6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult sõltub antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Peamised teemad antiikmütoloogia ja allegooria Rõivastatud antiigipäraselt või alasti Liigutused tagasihoidlikud Voltaire Jason. 1802-1829 Amor ja Psyche. 1787-1793 Maalikunst Teemad antiikajaloost või mütoloogiast Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik Maalid üksikasjalikud ja täpsed Teatraalsed poosid Värvivaene Jacques-Louis David. Horatiuste vanne. 1784 J. L. David. Sabiinitarid. 1799 J. L. David. Leonidas Termopüülides. 1814 Kasutatud materjal http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/madel1.jpg http://www.parisdigest.com/photos/le_pantheon_paris.jpg http://pb-i4.s3.amazonaws.com/photos5/36166-1222109855-0-l.jpg http://www.saint-petersburg
Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest. Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost, enamiku tema loomingust olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. ,,Piima kallav teenijatüdruk" Maali tuntuim nimetus on ,, The Milkmaid" Õlimaal lõuendil, pildi valmimis aasta on umbes 1660. Maalil kasutatud kolmnurkset kompositsiooniskeemi ning kujundid on paigutatud maali vasakusse nurka, parema poole vaba. Mööbli puhul kasutati kumeraid vorme. värvidest kasutusel Vermeerile omane rukkilillesinine ja kollane pigment.
Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst: 1)Skulptuur: Eelistatud materjal oli marmor. Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Igapäevaelu oli klassitsistide arvates madal ja proosaline. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik Jecques Louis David ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid"
Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid. Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane. Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev. Selle lõppu on on raske määratleda, sest klassitsismi soositi terve 19 sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui ka kunstiakadeemiates. Hilisemad kunstivoolud nagu
paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg küünistega loomakäpaga. Ruumi lahutamatuks osaks olid peeglid ja lühtrid. Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, teoses sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Need põhimõtted on rakendatud täiel määral Davidi teoses ,,Horatiuste vanne". Maal ise väga lihtne ja tõsine, täielik vastand rokoko peenutsevale ja kergemeelsele maalile ja rahvas oli sellest vaimustatud. Klassitsism = akademism, nende vastu romantism ja realism, aga romantikud ka omakorda realismi vastu, sest nad olid õppinud akadeemias.
majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga
eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse. · Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja tahulik. · Tihti on pildis ainult kaks plaani. · Maastikupildile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba N.Poussinist
Maalikunst oli plastiline, rõhutas ilusat joont ja siluetti ja puhast vormi. Koloriit väljendusvahendina jäi tagaplaanile, samuti loobuti ka valgusefektidest. Pildi ülesehituses jälgiti sümmeetriat, kogu komposisatsioonist õhkas rahu, tasakaalu ja suursugust. Maalikunsti üheks tähtsamaks hindamiskriteeriumiks sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Kunstile anti ülesandeks kutsuda rahvast üles võitlusele isamaa eest, samuti olema aus ja töökas. Teemad võeti antiikajaloost ja - mütoloogiast. Tänapäeval on aga maalid muutunud, maalitakse kõike seda, mida nähtaks, kuigi oluline on ka kompositsioon ja valgus. Seega muutus uusajal väga palju. Vanad korrad, muutusid, või lisati neile uut juurde. Arhitektuuris toimiti antiikarhitektuuri reeglite järgi ning maalikunstis rõhutati plastilisust ja puhast joont.
TUNTUMAD SKULPTORID · Antonio Canova (itaalane) · Jean-Antoine Houdon (prantslane) · Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; · Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; · Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. · Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. · Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi teoseid. TUNTUIMAD MAALIKUNSTNIKUD · Jacques Louis David Kõrgklassitsiismi kuulasim kunstnik. · Jean Auguste Dominique Ingres JACQUES LOUIS DAVID. HORATIUSTE VANNE JACQUES LOUIS DAVID. NAPOLEON I. JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES. ODALISK. JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES.
Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason" 21) Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe. Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga.
o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr.revolutsioonist "Tapetud Marat" · Napoleoni usalduskunstnik
üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis Jean-Baptiste Greuze (1725-1805) Autoportree Kõrgklassitsistliku maali taotlused Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal asendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastatud selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani:
põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks.
1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. 21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Kaks plaani esimene, kuhu on koondunud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Vähenes huvi elava looduse vastu ja eriti valguse vastu. Klassitsistlik maal oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 23. Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. 1. David, ,,Tapetud Marat"
,,Ganymedes" · Jean Antoine Houdon. Voltaire`i istuv figuur. Klassitsistlik maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks
· Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. · Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. · Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik · Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. · Tagaplaan oli peaaegu detailitu. · Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Jacques Louis David. Tapetud Marat Jacques Louis David. Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Madame Rivier´i portree Jean-Leon Gerome. Orjaoksjon William-Adolphe Bouguereau Esimene suudlus J. A. Koch. Maastik Püha Benediktiga Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses.
antiikmütoloogia ja allegooria. Antonio Canova. Amor ja Psyche. Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas.
iseloomustab üksikut tegelast või tegevust. Wagner ehitab ooperi üksnes arenevate süzeedega ja see on vastandiks numbriooperile? Ooperi tetraloogia ,,Nibelungide sõrmus" mille põhjal tegi 4 ooperit: ,,Reini kuld" ,,Valküürid" ,,Sikfrid" ,,Jumalate hukk" On kirjutanud ka ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nürbergi meisterlauljad" ,,Tristan ja Isolde" Ooper 19. sajandil 19. sajandi ooper reageeris tundlikult ühiskonna sündmustele. Ooperi ainestik võeti antiikajaloost ja mütoloogiast, ajaliist, olustikulistest sündmustest. Tekst mida kasutatakse ooperites on libreto. Aaria on laul, millega näitleja/laulja näitab oma kehasttava tegelase hingeelu ja tundeid (kehakeele ja laulu abil). Ooper oli üks juhtivamaid muusikazanre. Ooperi pealinnaks muutus Pariis. Süzeed olid enamasti ajaloost pärit, aga ka antiikmütoloogiast ja rüütlilugudest. Oopereid kirjutati tellimustöödena
Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut ümbritsevat kaks hoonet, Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Loise XIV tagasi L.Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?Põhjenda. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maal kus avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus?Kes või mis sai tema maalidel peategelaseks? Peategelaseks sai päike. Kindel vormikäsitlus, liialduste vältimine, väärikas ja peen maitse. 33. Louise XIV ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid kõige enam näha saab? Versailles' lossis ja pargis 34. Kuidas kajastusid Madalmaades 16. Ja 17.saj. vahetuse poliitilised muudatused antud territooriumi kunstis
veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil. ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas. See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud. heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin olustikumaal- inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal 3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus. 4.) 1. eelkõige levis barokk väga tugevalt just neis maades, kus agaralt tegutses katolik kirik (itaalia, hispaania, flandria). 2. Hollandis omandas barokk lihtsama ja realistlikuma ilme ehk realistlik barokk. 3. Prantsusmaal
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet
Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus. * Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. * G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast
olustikumaalijad: Jan Vermeer van Deft, Pieter de Hooch, Jan Steen) Mida tähendab... Ideaalmaastik - Ei kujuta mitte tegelikku maastikku, vaid sellele on koondatud põnevaid, romantilisi ja sageli antiigile viitavaid detaile. Veduudid - täpsed maastiku- ja linnavaated. Selle valdkonna kunstnikke: Canaletto, Francesco Guardi Heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Iseloomusta barokk kunsti üldiselt Barokki iseloomustab: Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, Jõulisus, hoogsus Tohutu tundeküllasus Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Harrastati ajaloolisi teemasid.
Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi? Kuna Bernini tekitas talle pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus? Kes või mis sai tema maalidel peategelaseks? Külgedel piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Lorraini maalide peakangelaseks nimetatakse päikest. 33. Louis XIV ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid kõige enam näha saab? Versailles'i lossi pargis ja lossis 34. Kuidas kajastusid Madalmaade 16. ja 17
Maalide poolhämarusest toob valgusvoog esile imeliselt kiirgava ilme ja maheda pilguga näod. Prantsusmaal: pääses mõjule klassitsistlik suund mis sai tõuget renessansist ja antiikkunstist. Poussin oli klassitsistliku stiili! peaesindaja, kes kujutab sündmusi antiikmütoloogiast või ajaloost; saledaid heledapäiseid naisi antiikaegsetes rüüdes; täisvalguses. Lõi heroilise maaistikumaali!, kus kirjanik ei jälgi otseselt maastiku, vaid loob enda ideaalmaastiku võttes tegelased antiikajaloost või antiikkirjandusest.Tuntuimaks maastikumaalijaks oli Lorrain, kelle ideaalmaastikes on kaugeleulatuvad valgusesse uppuvad vaated, esiplaanil tumedad puudegrupid, sambad või varemed. Le Nain oli kolmanda e. realistliku stiili! Esindaja kujutas töötavaid või söögilauas istuvaid talupoegi. Pildid olid siirad, tõsised, peamiselt tumedates toonides, ning keldriluugivalgusega
’’Rännuaastad’’?Etüüdid laval?’’Transtsendentsed etüüdid’’?Nimeta üks teos? Liszt oli Ungari helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Kogumik ’’Rännuaastad’’.Kirjutas kontsertetüüde-keeruline.Tehniliselt väga raske,vähesed oskasid mängida.Tsüklinimi:Transtsendentsed etüüdid’’. 10. Romantiline ooper – Mille vastu oli huvi ja kust võeti ainestik? Ooperipealinn?Miks Pariis? Ainestik võeti antiikajaloost-ja mütoloogiast ning rüütlilegendidest,ent järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole.Ooperipealinnaks oli Pariis,sest seal oli olemas raha,mis võimaldas-erinevalt enamikust Euroopa muusikateatritest-tuua välja kulukate dekoratsioonide,kostüümide ja keeruka lavatehnikaga etendusi. 11. Itaalia – Miks oluline? ooperižanrid? Miks sõltus „toodang“ publikust? Teosed üheks hooajaks?(Kastraadikultus).Peategelased keskklassist või eluheidikud
võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet") Uus maailmapilt Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei
maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis. Marinistid- meremaal, mereranna v sadamavaateid kujutav maal Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid,
tõde teada saada. Tänu trükikunstile levisid teadus ja haridus. Kirjandus: Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansi kirjandus oli inimesekeskne, räägiti tavalistest inimestest ja nende suhetest. Kunst: Inimesi kujutati väga tõeselt, natuke idealiseeriti. Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv. Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael
kunstisuund. Sarnast kunstisuunda USA-s nimetatakse abstraktseks ekspressionismiks. Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund.Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Vitraaz-värvilistest klaasitükkidest kokku seotud v värviliste maalingutega aken, esines keskaja kirikuarhidektuuris. Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Portaal-mingi kivimüür v uks? Maakunst loodust ümberkujundav v loodusnähtusi kasutav kunst, al 1970 a. Peenmaal väga täpne, pisimaidki asju kujutav maal.
Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm. Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu. Seetõttu olid klassitsistlikud maastikumaalid kuivad ja tuhmid. Olustikumaale eriti ei tehtud, sest argielu kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks.
võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava
valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid - ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. *heroiline maastikumaal- on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani
usulised tunded. D.Velazquez P.P.Rubens Rembrandt El Greco 5 KLASSITSISM Euroopas valitses klassitsism 18. sajandi viimastel ja 19. sajandi esimestel aastakümnetel. Nii kirjanikud kui heliloojad pöörasid suurt tähelepanu teose vormile ja ülesehitusele. Hinnati lihtsust ja selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja antiikajaloost. Klassitsism - 1760 -1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1.Valgustus filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2.Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3.Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J.J.Winckelmanni teos"Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1)Varaklassitsism ca 1770-1800 2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1)Louis XVI stiil 1760-1790 2)Direktooriumistiil 1790-1800
8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1. Ooper 2. Soololaul 3. Sümfooniline poeem 4. Kammerlikud väiketeosed klaverile 5. Klaveritranskriptsioonid 6. Operett Ooper 19.sajandil Ooper oli 19.sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17.sajandi teisel poolel. Need olis sügisest kuni advendini, kolmekuningapäevast kuni paastuajani ning kolmas pärast ülestõusmispühi kuni suveni. Impressaari ei pruukinud heliloojale raha maksta,
Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. Muutus toimub ka ainestikus. Klassitsistid eelistasid antiikajaloost ja mütoloogiast laenatud aineid. Romantikutel ei olnud ses suhtes mingeid kindlaid nõudeid; märgatav on siiski nende suur armastus keskaja ja Idamaade vastu. Oma kaasaegse elu vastu tundsid romantikud võrdlemisi vähe huvi. Parimaid näiteid romantismi ajaloos on maastikumaal, mis klassitsismiperioodil oli praktiliselt unustatud. MAALIKUNST INGLISMAAL JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825) Sveitsist pärit esimesi Inglise romantikuid. Oma maalide vormis võttis ta eeskuju
Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõne tantsu või marsi rütmil. Klassitsismi uued anrid on näiteks sonaat, sümfoonia, kontsert, trio, kvartett ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper. Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad. Teoste sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patrioot-likke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Kirjandus - Eeskuju võeti antiikirjandusest ja arendati edasi selle traditsioone. Tegelased olid ühekülgsed, mõistuspärased ja skemaatilised. Kirjanduse funktsiooniks oli inimese kasvatamine. Keel arenes selguse ja täpsuse suunas. Kirjandus muutus kuivaks moraliseeri-miseks. Arenesid novell, romaan ja draama. Tragöödia ja eepos olid aga liiga rangete reeglite kütkes
riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on õilsad ja tahtekindlad, näidendites vastandatud erakordne kangelane ning õigusemõistja, peategelast juhib sisemine sundus. kolme ühtsuse reeglid tõepärasus süžeed antiikajaloost, antiikmütoloogiast ajalooline usutavus minevikust teravamad ja dramaatilisemad momendid, inimsaatused suurtes ajaloolistes murrangutes ja pööretes eategelased jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni
puhtast ja hästilõhnastatud inimkehast (egiptuse ülikud kümblesid 13 korda päevas), mis väärib järgimist tänapäevalgi. Ilu ja kosmeetika 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele, et nii mehed kui naised on kasutanud kosmeetikat juba üle 7000 aasta. Muinas-Egiptuses hinnati iluprotseduure kõrgelt antiikajaloost pole teada ühtegi teist kultuuri, kus vastavad teadmised olnuksid sellisel tasemel. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Isegi surnule pandi kosmeetikavahendid hauda kaasa, ning üllataval kombel olid paljud neist samad mis kasutusel praegugi. Muinasaja kaunitarid, Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt, ja Egiptuse viimane valitsejanna Kleopatra
Ta on maalinud mitmeid portreid kuninganna Marie-Antoinette'ist. ,,Autoportree" ja ,,Kuninganna Marie-Antoinette sinises sametkleidis". Kõrgklassitsismis valiti süzeed enamasti antiikajaloost ja mütoloogiast, kuid eelistati selliseid motiive, mis olid seostatavad kaasaja sündmustega. Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid palju suuremate idealiseeringutega. Pildi ülesehitus oli rahulik ja tasakaalukas, tihti oli pildil vaid 2 plaani esimesele oli koondatud kogu tegevus, teine oli peaaegu detailideta taust. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja
annaabi.ee 
