kujutamise nimel laipu. Kasutusele võeti ka perspektiiv. Antiikmõjud ka arhitektuuris Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele
Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed. Ghiberti skulptor Firenze toomkiriku papistuksed. Kuntsnikud hakkasid ennast töödesse tegema. Donatello- skulptor Tema tööks on Püha Jüri kahe meetrine marmorkuju. Pärast antiikaega esimene vabafiguur. Kõige olulisem tema töö on Taavet. On pronksist, peaaegu elusuurune, kujutatakse võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. 16-aasstane süütu poiss. Gattamelata ratsamonument- kuntsnik ei suutnud niimoodi teha, et hobune oleks kolme jalaga (pani alla palli). Verrocchio- skulptur Tema tööd Taavet, mis on pronksist, 16 aastane poiss,
Renessanss 1. Millist perioodi kunstis matkis renessanss? Renessanss matkis antiikaega. 2. Millised on suurimad uuendused maalikunstis? Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist jne. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad 3. Leonardo da Vinci · Tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus · Oli oma ajast väga palju ees · Temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes
II 6.ITAALIA ARHITEKTUUR 15. SAJANDIL 1. Milline linn kujunes 15. saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega
tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; nime kasutatakse tänini. Donatello(1386-1466) Oli vararenessansi kuulsaim skulptuurimeister, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid realismiga. 1417 valmis tal Püha Jüri e Püha Georgios; kujutav üle 2m kõrgune marmorkuju. Kuju paigaldati kiriku seinas olevase ümarkaarelisse nissi ja oli esmakordselt pärast antiikaega praktiliselt sõltumatu arhitektuurist. Kontrapost muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. 1430. aastal valmis Donatellol peaaegu elusuurune pronksist ,,Taavet."(võitis legendi järgi võimsa sõjamehe Koljati) See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega, teravalt vastandlik keskaja kunstile. Padovas püstitas ta Gattamelata ratsamonumendi esimese uusajal. Andrea del Verrocchio(1435-1488). Nagu Donatellogi valmistas võiduka Taaveti pronkskuju
sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel, sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poomil, eri kõrgusega rööbaspuudel, harkhüppe risti üle kitse ja vabaharjutusi. Olümpiamängudel aastast 1896, maailma Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil. Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas ja Euroopa meistrivõistlustel aastast 1903 ja 1955. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. 1970
neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4. saj eKr, tegu on makedoonia mosaiigiga. Ovidius mainib Hylonome-nimelist kentauritari, kes sooritas enesetapu, kui tema armastatu Cyrallus suri sõjas lapiitidega. Kreeka retoorik Philostratus annab samuti kirjelduse kentauritaridest. Kirjeldus on tõepoolest vaimustunud, ta on lummatud kentauritaride ilust ja räägib üsna üksikasjalikult nende läikivast karvast, mis võib olla väga erinevat tooni ja ka kontrastiks inimosa nahavärvile
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa
VARARENESSANSS ITAALIAS Kuna itaalias oli säilinud Roomaaegseid kunstimälestisi ja antiikaega peeti ideaalseks hakatigi seda matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad
ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2 meetri kõrgune marmorkuju Püha Jüri), teeb esimese vabalt seisva alastifiguuri pärast antiikaega (7. peaaegu elusuuruses pronksskultuur Taavetist). 8. Padovas täitis ta tellimuse, mis kujutas endast Veneetsia palgasõdurite pealikut - Gattamelata ratsamonument, mis on asetatud kõrgele alusele linnaväljakul. 9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et teha keskajal tuntud hauamonumente kuningates ja suurnikest, valmistab ratsakuju ja paneb selle püsti linnaväljakule; hakkab uuesti kasutama kontraposti tehes vaba- ja alastifiguure. 15.
Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholisõltuvus.Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine tekib ainevahetuse käigus. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini.
Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR Elgste palee. Versaille loss. KLASSITSISM ehk ampiirstiil „empire“ pr.k. Keiskriik tujunes Prantsusmaal ( relsee Napoleon 1 ) kuni 19 saj. keskpaigani. muutus inimeste meelelaad taas läks moodi antiigi mattimine hakati antiikaega jaljendama isegi mööbel valmistati seesugusena, kui ta oli Pompejis kunst pidi olema õpettir ning võtlema panede vastu. Süzzeed ülitasid vaprust. Inimeste kehavamid maaliti noolikat välja Näided: Tartu Ülikooli peahoone Helsingi Südalinn ROMANTISM Kujunes Prantsusmaal 19 saj. 2 veerandil romantism ehk romantiline Romantism on raskem märetleda , sest reeglite asemel rõhutasid kunstnitud oma isikupära tähtis oli kunstniku sisetunne Imetletakse keskaega
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad
Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad joomahulluse kirjeldused. Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi
Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu". Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed: -Humanismid olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia". Inglise renessanssiteater Shakespear'i kaudu: -"Romeo ja Julia". Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist. Traagiline lõpplahendus on tingitud saatuslikust eksitusest. 1) Teosed: -Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" kokkuvõte keskaja kultuurist. Beatrice oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis. 2) Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal.
Gooti stiil ja renessanss on arenenud üksteise jälgedes. Gootika arenes välja 12. sajandil Prantsusmaal. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. 15. sajandil arenes välja uus stiil renessanss. Oma nime saab renessanss itaalia keelse sõna järgi, mille tähenduseks on taassünd. Hakati taas uurima vahepeal unarusse jäänud antiikaega ja seda väärtustama. Gooti arhitektuuri põhiküsimuseks olid kivilaed. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati gooti kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100.
see lõi aluse koostööks kõrgemate vaimulikega. vaimulikud nägid kunigas jõudu ja toetusid tema peale tihti aga frangid said hea ettekääne alustada sõda naaberhõimude vastu 7. Karl Martelli valitsemisaega võib nimetada murranguliseks, sest ta viis läbi sõjaväereformi. Ratsamehe ylalpidamine oli kulukas, siis algas maavalduste annetamine, mille tulemuseks tekis feodaalkord... 8. karolinfis seadsid endale kultuurivallas eeskujuks antiikaega, kuid tegemist polnud taassünniga. taheti luua vaimuelu arengus senisest soodsamaid tingimusi. eesmärk oli saavutada selline teadmiste ja oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. 2 näidet: *karl suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber fioloofe, kunstnikke, luuletajaid. *kloostrites tekkisid tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamnise keskused ( see oli veel 9 kys) 9. feodaalühiskonna tekkimise põhjused:uue sõjaväesüsteemi
Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis; õpingud Dresdeni Kreuzschules, hiljem Leipzigi ülikoolis; töötamine koormeistrine Würtsburgis ja muusikadirektorina Magdeburgis; elu kapellmeistrine Riias; Dresdeni ooperiteatri kapellmeister; ülestõusus osalejana oli ta sunnitud põgenema Zürichisse; kritiseeris kaasaegset amoraalset ühiskonda, idealiseeris romantilise vaimustusega antiikaega; avati tema ooperite esitamiseks Festspielhaus; Bayreuthi festivalide traditsioon; suur ooperiformaator; muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees; ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia rahvapärimustest; võimsad ooperid;
Olemasolu, mis juba iseenesest on lõpetamata ja säärasena talumatu, väljendub üha uutes ja uutes vormides. Rahvahulkade elukorraldus ehitab üles universaalset olemasolevat aparaati, mis panustab spetsiaalselt inimliku olemasolumaailma. Kolmas osa käsitleb inimese tahet ja tervikut, näiteks kasvatuse mõte on, et läbi aja riik suudaks omada kontrolli inimeste üle, et riigil oleks parem oma eesmärke täita. Neljas osa räägib pikemalt haridusest ja sellest kuidas juba antiikaega jääv mõjutab meid tänapäeval. Jespers paneb rõhu ka sellele, et kõrgharidus pole enam sama väärtusega, mis ta oli vanadel aegadel, kus seda ei saanud paljud omandada. Kui suured massid on haritud, siis kaob hariduse kiht ning massiinimestel on vähe aega ja nende elueesmärk pole teha uurimistööd. Viies ning kuues osa keskenduvad rohkem tänapäevale ja sellele, et tänapäeva inimesed on ebakindlad ja kõige olulisem on, et inimene peab suutma olla tema ise
Trubaduuride luule Luule nimetus tuleneb poeedi provanssaalikeelsest nimetusest trubaduur. Provanssaali luule on omakorda nimetatud Lõuna-Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provansi järgi. Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud. Lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks
on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse. Ta oli tegevuses 1328 oma imelise portreega Foglianost, mis oli esimene maal ajaloolisest tegelasest. Maalil on kujutatud siis Siena väepealikku ratsutamas kahe linna vahel, mis ta firenzelastelt oli vallutanud. See on ka üks esimesi ratsakujutisi peale antiikaega ja järgib ilmselt roomlaste triumfikäigu põhimõtet. Fogliano on maalil ühtaegu suursugune, aga must taustal ka kummituslikult üksi jäetud. Mõni aeg hiljem kuuleme temast Assisis, kus ta maalis seeria Püha Martini elust, mis ehib Püha Martini kabelit San Francesco kirikus. Elu viimased aastad saatis ta mööda Avignonis paavsti kohtu teenistuses. Ta maalis seal mitmeid kabeleid ja ruume paavsti palees. Avignonis kohtas ta ka Francesco Petrarcat. Samuti
-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid maid moe alal taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus
kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Autori sõnumiks lugejale võiks olla see, et õnne saavutamiseks on kõige olulisem pidevalt otsida, edasi liikuda ja olla vaba vabal maal. Ma olen teose sõnumiga nõus, sest see on tõsi. Seda aellepärast, et kui sa istud niisama ja mõtled et sa pole õnnelik, siis sa ei saagi
Antiikkirjanduse mõju õhtumaade kultuurile Kuidas on antiikkirjandus mõjutanud õhtumaade kultuuri? Kui tähtsad need on? Kuidas neid avaldatakse õhtumaades? Kui suurt tähtsust omavad? Miks on seda kasutatud? Kuidas on originaale muudetud? Miks on see tänapäeval populaarne ja aktuaalne? Antiikkirjandusel on suur osa õhtumaade kultuuris. Nende põhjal on tehtud filme, raamatuid ja maale, isegi ka teatri etendusi. Läbi filmide ja raamatute kirjeldatakse antiikaega põhjalikult, et kõik saaksid aimu kuidas sel ajal oli elu ja tingimused, kus elati. Põhiliselt kõik antiikajaga seotud pärineb Roomast, Itaaliast ja Egiptusest, kuna need olid antiikaja suurimad impeeriumid/riigid ning kõikjal oli eluolu erinev kuna ka asukoht ja rahvas olid erinevad. Jumalaid ja ka muid tähtsaid tegelasi, ning ka sündmusi peetakse väga olulisteks ajaloos. Neid austatakse ning igal ühel on oma roll, nagu oli ka antiikajal. Näiteks
Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis'' Thomas More Inglise humanist, hariduselt jurist, peaminister. ''Utoopia'' W. Shakespeare renessansskirjanduse suurkuju
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust,
❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed
muuseumis, kus eksponeeriti inimese anatoomiat, erinevaid deformatsioone ning haigustest põhjustatud õudust ja draamat, kuid talle avaldas muljet kaunis kassapidaja. Tema sõnul oli kontrast nii silmatorkav, et see jättis talle tugeva mulje, millest sündisid mitu Veenuse maali. Ma näen selles maalis justkui mingit tumedat unenägu. Veenus oleks nagu silmad sulgenud, et mitte näha teda ümbritsevat kaost, mis hõlmab endas surma ja vaeva. Maal viib mind tagasi antiikaega, just ehitiste ja naiste ilu poolest. Naised on pehmelt maalitud ja rõhutatud naiselike joontega. Veenus on valgusega rõhutatud ning ta tundub olevat väga rahulikus seisundis. Figuuride vahel justkui puudub loogiline side, kuid nad kõik on ühenduses üksteisega emotsioonide kaudu. Veenuse voodi ääres seisab naine, kes on erinevalt teistest üleni riietatud ja ta näol puudub väljendus. See riietatud ja ehitud naisfiguur on justkui kontaktis surmaga.
6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti kuju) maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde 8. Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised antiikkunsti austamine kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne 2. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika 3. Kunstnikku hakati rohkem austama ning tema roll
Juba 1417.a. valmis tal ..................................... . Seda skulptuuri iseloomustab : 1.............................................. 2. ................................................. 3. ............................................. 4............................................... 5. .................................................................................................. 1430.a. valmis Donatellol peaaegu elusuurune ,,Taavet", mis on esimene pärast antiikaega, vastatndudes sellega keskaja kunstile. Samuti valmistas Donatello ratsamonumendi Gattamelata auks, mis on jällegi esimene peale antiikaega. 15.saj. II poole tähtsaim skulptor oli Andrea del Verrocchio . Nagu Donatello valmistas temagi pronksist ,, Taaveti" ja väepealiku Colleoni monumendi . 15.saj. levis veel ................................................................., väga populaarsed olid veel ...................... ...................................... ning taaselustus ..........
Areneb pangandus. Võetakse ette merereise. 2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal? Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks. 3.Mida tähendab sõna renessanss, miks see kasutusele võeti? Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest).Hakati õppima antiikaja kunsti,kirjandust,filosoofiat ja igapäevast elu.Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste järgi.Ideaaliks oli üksikisik,kes teostabennast iseseivalt ja edukalt.Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. 5.Milliseks kujunes inimese suhe kirikuga? Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus
Eva Liisa Markus Tallinna Rahumäe Põhikool 9B 2010 Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel
Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. · Francesco Petrarca (1304-1374) Oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse.
..............................................6 2.2 Teatrihoone ehitus tänapäeval..........................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8 Sissejuhatus Teater on pika aja jooksul väga palju muutunud. Tema alged ulatuvad antiikaega. Tänapäeva teatrit antiikaja teatriga võrreldes on neil omavahel rohkem erinevusi kui sarnasusi, kuigi sama põhimõte on siiani säilinud. Referaadis on välja toodud antiikteatri ja tänapäeva teatri silmapaistvaimad erinevused. 4 1. Antiikteater Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi
KUNSTIÕPETUS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar.
Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist.
Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana Testamendi sündmusi), 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)- kullatud uks avaldas Michelangelole suurt mõju nimetas seda Paradiisi väravaks. *Donatello- skulptuuri kuulsaim meister, erineb gootikast ja ühendab antiigi uusaegse realismiga. Teosed- Püha Jüri( 2 m. kõrgune marmorkuju, rakendatud kontraposti), Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj.
XVII sajandil? Inglismaa, Holland, Prantsusmaa 22.Mida kujutas endast nn hindade revolutsioon? Mis selle põhjustas? Kulla ja hõbeda väärtuse langemine. Ida-kaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas väärismetallide väljavedu. 22.Mis sundis Ida-Euroopas varakeskajal tugevdama pärisorjust? Põllumajanduse areng oli intensiivne, tööjõud oli hädavajalik Dante Alighieri – „jumalik komöödia“ Francesco Petrarca – esimene poeet, keda peale antiikaega avalikult pärjati Giovanni Bocaccio – „Decameron“ Niccolo Machiavelli – uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Erasmus Rotterdamist - oma ajastu silmapaistvaim mõtleja , „narruse kiitus“ Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja Thomas More – „utoopia“ William Shakespeare – inglise renesansskirjanduse suurkuju Miguel de Cervantes – „Don quihote“ Mikolaj Kopernik – heliotsentrilise maailmapildi alusepanija
o Supremaatiaakt kuulutati Inglise kuningas kirikupeaks. Nimed: o Leonardo da Vinci (1452-1519) · Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375) · 100novellist koosnev ,,Decameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Omandas kreeka keele, kirjutas Toskana murdes. o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on
vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi-sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10.Mille poolest erinevad ja sarnanevad 2 preestrik pühitsetud vararenessanssaja maalijat?- 11.Milline ehitis on kõrgrenessanssi esikteos ja kes on selle autor?-Bramante väike kabel, mille alumist korrust kaunistab sammastest ümbriskäik 12
vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi- sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10. Mille poolest erinevad ja sarnanevad 2 preestrik pühitsetud vararenessanssaja maalijat?- 11. Milline ehitis on kõrgrenessanssi esikteos ja kes on selle autor?-Bramante väike kabel, mille alumist korrust kaunistab sammastest ümbriskäik 12
Saab luua pidulikku, aga ka traagilist kõla. Pillide tämbrit saab muuta sordiinide abil, Sordiinidega mängides saavutattakse pehmem , saiksem aga ka säravam ja teravam toon. Kõik oleneb sordiini kujust. Vaskpuhkpillidel mängitavad kõrgeimad noodid, olenevad mängija oskusest ja füüsilisest võimalusest(kopsumaht,huuleja suulihased) TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris
12-13 sajandil tekkisid müsteeriumid, kus näidentites mängisid juba linnakodanikud. Tõsisemate žanrite kõrvale arenesid välja ka koomilised näidendid. 11. Renessanss – mõiste, aeg, olemus - Renessanss (taassünd ) tähendab Euroopas üleminekut keskajast uusaega, vabanemist kiriku võimu alt. Algas u 14.saj lõpul ja kestis 16.saj lõpuni. 12.Petrarca, sonett. "Laulude raamat" - Petrarca on renessanssi algusaja poeet, kes tundis huvi antiikkultuuri vastu. Sonett oli pärast antiikaega esimene luuležanr, mida esitati muusikalise saateta. Soneti esitajal peab olema kõlav ja selge hääl. Soneti viimane värss sisaldab puänti. Petrarca armastuslüürika on koondatud "laulude raamat"u kogumikku. 13. Boccaccio, novell; "Dekameron" - Boccaccio oli kirjanik ja filoloog. Tema suureks eeskujuks oli Petrarca. Novell on väheste tegelaste ja tiheda sündmustikuga jutustus, mis lõpeb puändiga. "Dekameron" on sajast novellist
kujutatud realistlikumalt kui gootikas) Telliti veel idapoolne kahe poolega uks - 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi) -Michelangelo nimeta seda Pariisi väravaks Donatello -ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga -Püha Jüri- üle 2m marmorkuju; kasutas kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikumaks - "Taavet"- pronksist, peaaegu elusuurune; kujutatud võitjana; esimene vabalt seisev alastifiguur peale antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu - Gattamelata ratsamonument- Verrocchio - valmistas samuti Taaveti pronkskuju - kavandas Colleoni ratsamonumendi -Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid -populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga)
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust
10) Analüüsige vanasõnu, mis puudutavad abikaasa valikut (vt lk .30) Milliseid omadusi tähtsustati, milliste suhtes õpetati ettevaatlik olema ? Naise valikul tähtsustati lihtsust ja töökust. Ettevaatlik õpetati olema väga ilusate naiste eest ,kes tihti ainult mehe raha peale väljas. 11) Milliseid tõekspidamisi, rollijaotusi või suhtlemise viise esineb Sinu kasvuperekonnas. Millisesse ajastusse ulatuvad nende nähtuste juured, kas : antiikaega, keskaega, uusaega? Too näiteid, põhjenda. Minu kasvuperekonnas on hetkel kujunenud kindel rollijaotus, kuna ema on väiksema lapsega kodune. Tema ülesandeks on nüüd hoida kodu korras, tegeleda köögi poolega ning õhtuti tegeleda ka teiste lastega, samal ajal pakkudes isale omapoolset tuge. Isa käib tööl ja hoolitseb selle eest, et perel oleks leib laual, arved makstud ja kõigil riided seljas. (keskaeg) Mis
pagendust. Ometi ei tohi alahinnata ka Ovidiuse armastusluulet, mis oli rooma kirjanduse erootilise luulesuuna tipuks. Pyramos ja Triste Shakespeare sai inspiratsiooni. Vergilius (Aeneis) kangelane, kes tuleb Trooja sõjast ja asutab missioonitundest paikkonna, millest saab rooma linn. Keskajal kujutati kangelast jumalakartlikult. 26. Milliseid põhimõtteid propageeriti barokiajal suhtumises antiiki? Antiikaega pole vaja idealiseerida. Moraal on kristlus. Antiikaega tuleb ära kasutada oma aja huvides. Esiplaanil vorm, mitte sisu. Paatoslikul skulptuurid ja maalid. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 27. Millistes vormides avaldus antiikkultuuri mõju klassitsismiajal (tuua näiteid kirjandusest ja kunstist)?
niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos. Ta on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. 5) Miks Mefistofeles ei saa Fausti juurest lahkuda? Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed.
inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti