Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Angela Aak". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
angela, operatsioon, eksinud, oktoobris, tunnistab, valus, pass, isikukood, kardab, julgustab, tõstma, tahate, tõmme, naisena, elamise, selliseks, elad, koormaga, visata, sokk, kurbusPõhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus!
vastu. Hiljem võitles härra de Treville teistega: esimesel reisil Pariisi viis korda; vana kuninga surmast kuni noore kuninga 9 täisealiseks saamiseni -- kui maha arvata sõjad ja piiramised -- seitse korda ja kuninga täisealiseks saamisest kuni tänaseni -- võib-olla oma sada korda! Ja nüüd on ta ediktidest, määrustest ja kohtuotsustest hoolimata saanud musketäride kapteniks, see tähendab tseesarite leegioni pealikuks, kellest kuningas väga lugu peab ja keda kardab isegi kardinal, kes muidu, nagu teada, ei karda kedagi maailmas. Veelgi enam, härra de Treville teenib kümme tuhat eküüd aastas; järelikult on ta väga tähtis isand. Aga peale hakkas ta nagu sinagi. Mine selle kirjaga tema juurde, võta temast igas asjas eeskuju, et jõuaksid niisama kaugele kui tema.» Seejärel sidus isa d'Artagnan oma mõõga pojale vööle, suudles teda õrnalt mõlemale põsele ja andis talle- oma õnnistuse.
Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses. Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad , mis säravad kas naerust , pisaratest või alkoholist . Õnn pole eesmärk , õnn on eluviis . Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Ja siis juhtus kõik nii kähku. Me kukkusime lennukiga alla. Keset dzunglit! 4 Sündmuspaigal "Aiii.... mu pea!" oigasin ma poolenisti meelemärkuseta. "Aiii mu jalg...". Kui ma jälle meelemärkusele tulin ei olnud mul eriti midagi meeles. Ma ei teadnud miks mul kõik kohad valutavad. Kui ma enda ümber vaatasin, ei uskunud ma oma silmi. See oli kohtav! Kõik ümberringi oli verine ja segi. Igal pool vedeles üleni veriseid surnukehi!!! Kui ma oma pead katsusin, oli mul väga valus. Vaatasin oma kätt ja see oli verine. Mul jooksis peast verd. Miski oli mul jalga lõiganud. Seest tohutult valutas ja ma tundsin end üldse väga halvasti. Kui ma veidike toibusin, hakkasin vaatama, kuidas ma lennukist välja saaks. Õnneks polnud ma millegi all kinni. Osad inimesed röökisid ja sonisid. Väga paljud olid pinkide või kappide alla jäänud. Enamus hädaldasid. Kõndisin kohmetult ja hirmunult lennukit mööda ringi otsides väljapääsu. Mind ehmatas iga äkiline häälitsus
Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talitluses. Täiemõõduline kliiniline depressioon pole sugugi haruldane nähtus. See tabab mingil eluhetkel iga viiendat inimest; iga viieteistkümnendat nii rängalt, et ta vajab haiglaravi.
Lucius Annaeus Seneca soovitab haiguse ravimiseks kõigepealt sõprade kohalolekut kes aitavad inimesel haigusest võitu saada. Kuid ta rõhutab, et haigusest võitu saamisel ei saada võitu surmast vaid põgenetakse hoopis tema eest. Teise võimalusena soovitab ta lõpetada suhtlus kehaga ning suhelda vaid vaimuga. Keha annab meile imelikke valu aistinguid, mis segavad meid. Nad omavad mingeid kindlaid väärtusi, mis on piiratud minestamisega. Samuti ei ole mõtet meenutada mineviku valus ja läbipõetud haiguste raskusi. Kuna see muudab inimest 5 ainult õnnetuks. Tuleb elada hetkes ja nautida hetke toimingkuid. Seneca soovitab haigustele vastu minna kindlameelselt ja naerulsui kuna nii vaid on võimalik valuaistinguid tõhusalt alla suruda. Leian, et just sõprade toel ja rõõmsa meelega on võimalik lükata surma haiguste ajal edasi
Kr. · Sobilik keskmine, mis on iga inimese puhul erinev. · Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. · Keskmine tuleb valida liialduse ja puuduse vahel. · "Armastada ei saa seda, keda sa kardad, ega seda, kes · Poliitika kardab sind." · Kõigi vooruste koondmõiste on ÕIGLUS. · "Silmanähtavus kahaneb tõendusvahenditega." · Inimene on ühsikondlik loom zoon politikon, kes vajab · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." ühiskonda. · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega · Inimeste suur enamus on loomult rumalad ja laisklejad, pehmenda." keda tuleb kasvatada
muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti. Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja. Kõikidest Eesti naistest on aasta jooksusl vägivalda kogenud 20%, ehk viiendik täiskasvanud naistest tunnistab ennast vägivaldse käitumise ohvriks. Seega siis ca 116 tuhat naist vanuses 15-74 aastat. Sellesse numbrisse on koondatud vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla juhtumid, mida naised on aasta jooksul kogenud. Sageli on tegemist nn kombineeritud vägivalla juhtumitega, kus ja samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas.
Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell.
KÕIK TÜDRUKUD EI OLE PERFEKTSED! PEAB TEID SIIN ÜLDSE EKSISTEERIMA, LOLLID EI MUU. · Mängime Peitust ? Okei. MinaLoen. üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme. Ma tulen ! Sa oled siin ? Mkm. Oled siin ? Mkm. Oota, ma otsin sind veel. Aga hoiatan, et kui ma su leian siis sa enam minukäest ei pääse. Sa Võid Joosta Aga sa ei pääse ! Ma ei lase sul enam käest lahti, ma luban seda sulle ! Mul lasti käest lahti ja ma tean kui valus see on. Aga usu mind. Minasulleniieitee ! Jeei. ma leidsin su ja ma hoiatasin. ju siis sa tahadki minuga olla, äkki me olemegi kokku loodud ? Hakkame uuesti peitust ? Aga Palun Loeme koos, hoiame käest, vaatame silma ja loeme kümneni. ning siis lähme ja otsime koos Oma õnne ülesse ! Aga Ainult Koos · On olemas keegi kellest ma hoolin. On olemas keegi keda ma ei nimeta. On olemas keegi kellele ma mõtlen. On olemas keegi kes teeb mu kurvaks.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada. "Siin ma nüüd olen, ja kui ma peaksin süüdi jääma kõiges selles, milles mind kaasosaliste armust süüdistatakse, siis võin siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt,
Indrek võttiski selle taskust, avas kõik ta sahtlid direktori silma all, et näidata nende tõelikku tühjust. ,,Usun, usun," kordas direktor tühja rahakotti silmitsedes. ,,Teil on ju nii aus nägu. Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Teate, kes oli Jakobson, see Carl Robert? Olete kuulnud? Ja mis tema ütles? Ütles: meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga. Mõistate? Meie rahvas! Eesti rahvas! Nõnda! Ja miks? Et talupoeg on aus, et ta kardab Jumalat, et ta on oma keisrile truu. Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab. Kui saaks kõik inemised maale viia, siis..." Ta jättis ütlemata, mis siis. Selle asemel võttis ta Indreku sõrmede vahelt rublase paberi, pani selle kokku ja pistis ta kotti, mida poiss ikka veel käes hoidis.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Indrekut, et ta läheks räägiks vanematega. Kuid Indrekul olid juba niigi hingepiinad ja ta otsustas mitte minna. Kooli saabus Ramilda ja kui Indrek seda kuulis siis puges ta nagu peitu oma asemele ja ootas seal tükk aega. Ja samal ajal rääkis ka Tigapuu, et ta kavatseb Saksamaale sõita ja seal rikkale naisele minna ja seal hästi elada. Hiljem sattus Ramilda koos Indrekuga kahekesi ühte tuppa ja Ramilda küsis Indrekult , et ega ta eksinud kui mõtles Saksamaal Indrekust kui oma veresugulasest. Kui Indrek oli öelnud et ta ei eksinud siis Ramilda oli rõõmus ja nad rääkisid veel natuke. Just siis kui Ramilda pidi Indrekule ühe loo rääkima , algas vahetund ja Ramilda kadus kiiresti ja lehvitas ja naeratas Indrekule ja kadus. XXXI Indrek hakkas õhtuti surnuaial käima, et otsida sealt leina ja nuttu, kuid seda ta eriti ei leidnud. Ühe korra leidis, kui nägi ühte üksikut kirstu matmis koha poole viidavat ja
22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
Tagasiside Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte. Küsimus 10 Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Vali üks: a. Ta eksis ning ka valetas, sest iga eksimus on ühtlasi vale b. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! c. Ta valetas, kuid ei eksinud Tagasiside Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. Millise järgneva väitega nõustuks Rudolf Carnap (Füüsika filosoofilised alusedXXII ptk)? Vali üks: a. Väide, et inimene on vaba, on kooskõlas ainult indeterminismiga b. Kui minevik ja tulevik on n-ö väljaarvutatavad, siis on vaba valik võimatu c. Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus.
Tagasiside Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte. Küsimus 10 Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Vali üks: a. Ta eksis ning ka valetas, sest iga eksimus on ühtlasi vale b. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! c. Ta valetas, kuid ei eksinud Tagasiside Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. Millise järgneva väitega nõustuks Rudolf Carnap (Füüsika filosoofilised alusedXXII ptk)? Vali üks: a. Väide, et inimene on vaba, on kooskõlas ainult indeterminismiga b. Kui minevik ja tulevik on n-ö väljaarvutatavad, siis on vaba valik võimatu c. Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus.
oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just peamiseks, ülevalt lähtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks! Mõõtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste õlgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja maksuohvrid, milliseid neilt nõuti ja siiski igaüks, kes ei olnud mitte täiesti pime, pidi nägema, et kõik see oli ilmaasjata. Et meile oli see eriti valus, tulenes sellest, et kogu see süsteem moraalselt peitis end oma Saksamaaga sõlmitud liidusuhete taha. Sellega nagu sanktsioneeriti vana Habsburgide monarhia aeglast Saksa asja juurutamispoliitikat. Ja tuli välja isegi nii, et seda sanktsioneeriti Saksamaa enda poolt. Tõelise habsburgiliku silmakirjalikkusega loodi kõikjal mulje, nagu jääks Austria ikka Saksa riigiks. Ja selline silmakirjalikkus ainult suurendas meie vihkamist
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
La vita e amore - life is love. A woman's heart is a ocean of secrets Angels exist , only sometimes they don't have wings and then we call them friends . Friends are angels , who lift us to our feet when our wings have trouble rememberinf how to fly . All my life I wanted to be someone . I can see now that I should have been more specific . The best and the most beautiful things can not be seen of even touched . They must be felt by heart . Life isn't about waiting storm to pass , it's about learning to dance in the rain . I don't have butterflies in my stomach , I have dragons there . Being happy doesn't mean that everything is perfect . I means that you've decided to look beyond the imperfections . We don't know the value of our moments until they have become a memory . I want to be remembered as the one who always smiles , even when her heart is broken . And the one who would always bright up your day even when she couldn't bright her own .
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kogu elu olen ma mõelnud armastusest kui vabatahtlikust orjusest. See pole tõs: vabadus on olemas ainult siis, kui on armastus. See, kes annab ennast täielikult, kes tunneb end vabana, see armastab kõigest südamest. Ja kes armastab kõigest südamest, see tunneb ennast vabana. /.../ mis jama ma ajan? Armastuses ei saa keegi teisele haiget teha; igaüks vastutab ise oma tunnete eest, teisi pole mõtet süüdistada. Mul oli valus, kui kaotasin mehed, kellesse armunud olin. Praegu olen kindel, et keegi ei kaotanud kedagi, sest keegi pole kellegi oma. Tõeliselt saab vabadust tunda nii: sul on kõige tähtsam asi maailmas ja see pole sinu oma. (,,Üksteist minutit" lk 92) Armastusse suhtumine põhimõtteliselt ei muutunud, vaid arenes. Ta uskus sellesse nii teose alguses kui ka lõpus. Keskel ta lihtsalt üritas seda ignoreerida. Maria arvas, et elu on lihtsam
raamatust ,,Nõiakunsti ajalugu". ,,Sellele perioodile tüüpiline oli kohtumõistmine vana mehe üle Lõuna-Prantsusmaal 1438. aastal. Pierre Vallini süüdistasti nõidumises ning inkvisitsioon võttis ta kinni. Talle ei lubatud kaitsekõnet ning teda piinati korduvalt. Kohtumõiustmise protokollis seisab, et ta tunnistas ,,priitahtlikult" üles, mis äraseletatult tähendab, et teda piinati, toodi piinakambrist välja ning anti valida, kas ta tunnistab priitahtlikult üles või läheb piinakambrisse tagasi. Pierre tunnistaski, et oli kutsunud appi Peltsebuli, kummardanud teda ja maksnud talle andamit. Ta oli teeninud Saatanat kuuskümmend kolm aastat, salanud ära Jumala, trampinud jalgade alla krutsifiksi ja sülitanud selle peale ning ohverdanud omaenda pisikese tütre Saatanale. Ta oli korrapäraselt ,,Sünagoogis", kus oli astunud sugulisse vahekorda
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
annaabi.ee 
