Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Android nutitelefonid ja operatsioonisüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
android, rakendus, operatsioonis, nutitelefon, androidi, rakenduse, võrgumaterjal, versioon, tarkvara, rakendused, nexus, seadet, küsitluse, tahvelarvuti, nutitelefonid, platvorm, jelly, bean, uuendusi, honeycomb, nutitelefonide, autorit, phone, store, marketi, väljaandja, tech, erich, seadmetes, linux, andy, rubin, dream, sammuti, logo, cream1. Android'i operatsioonisüsteem.....................................................................3 2. Funktsionaalsus [5].............................................................................................................................5 2.1. Koduekraan.................................................................................................. 5 2.2. Seade........................................................................................................... 5 3. Rakendused........................................................................................................................................7 3.1. Android Marketist...................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................8 Kasutatud allikad:................................................................................
Android (operatsioonisüsteem) Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetel, mida kasutatakse peamiselt nutitelefonides, süle- ja tahvelarutites. Ajalugu Google ostis 2005. aasta juulis ära pisikese tarkvaraettevõte Android, mis tegutses Californias. Võib öelda, et tava rahvale oli sel ajal Android veel tundmatu. Ettevõte tootis mobiiliseadmetele tarkvara. Androidi töötajad jätkasid tööd aga Google heaks. Lõpuks, mitu aastat hiljem, tutvustas Google oma esimest nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android. Seadet toodetakse Taiwanis ning seda müüakse alates 2010. aasta jaanuari algusest. Mida aeg edasi, seda populaarsemaks Android muutub. Androidi versioonid Esimesed verisoonid: Beta (november 2007) 1.0 Android (september 2008) 1.1 Android (veebruar 2009) Androidi on uuendatud mitmeid kordi
Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus
sarnasusi.Operatsioonisüsteemi roll inimesete elus on tähits kuna kõik asjad, mis kasutavad internetti kasutavad ka operatsioonisüsteemi. Tänapäeval pole enam eriti võimalik minna internetti,mänge mängida, ja palju muud teha ilma ,et sellel seadmel oleks operatsioonisüsteem. Kõikidel seadmedetel tänapäeval on põhimõtteliselt operatsioonisüsteem mingisugusel kujul. Mis asi on operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti tähtsaim programm, mis seob omavahel riistvara ja tarkvara. Programmid pöörduvad alguses OS-i poole arvuti ressursi saamiseks ning seejärel operatsioonisüsteem otsustab programmi tähtsuse järgi, mis programmile kui palju ressurssi anda. Tänapäevased OS-d on pea kõik graafilise kasutajaliidesega, mis kergendab arvuti kasutamist. Kõige tuntum operatsioonisüsteem on Microsoft Windowsi. Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused Operatsioonisüsteem uuendatakse pidevalt uute „patchidega“ Peale selle ,et
välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed. Operatsioonisüsteem haldab seda, et kõik programmid saaksid toimida üheskoos. 4 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas). 1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 19901994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon. Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24
working on an update of OpenDocument change-tracking that will not only enhance the existing change-tracking feature set, but also lay the foundation for the standardization of real-time collaboration by making change tracking compatible with real-time collaboration. (OpenDocument 2014) - mõisted, kasutusala ja näitajad, mis vastavat infovaldkonda iseloomustavad Open Document Format (ODF) on standardite rahvusvahelises perekonnas, ODF on standardiseeritud Oasisis. ODF ei ole tarkvara, kuid ta on informatsiooni hoidmise ja töötlemise universaalne meetod. ODF ei ole mitte ainult kiirem ja tõhusam kui tema eelkäijad, vaid ka tuleviku kindel. Avalik sektori, äri- ja kultuuriline sisu ei tohi kaduma minna, kui tarnija otsustab enam mitte toeta vanu failivorminguid, sest et teised tarkvarad ei saa käsitleda neid faile. ODF sa väldid sellist ohtu: see on rahvusvaheline standard aktiivselt toetab seda mitmed
Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows (XP SP2 ja Google Chrome 02.12.2008 11.0.696 hilisemad) , Linux,
Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest.
hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõimalustega. Teema valiku põhjuseks oli huvi digitahvlite vastu ning tahtmine teada saada, mida õpetajad ja õpilased arvavad tahvli ja tema tarkvara kasutamise kohta ning kas aitab digitahvel kaasa ka parematele õppetulemustele. Töö hüpoteesiks on väide, et digitahvel lihtsustab õpetajatel õpetamist ja õpilastel õppimist. Leidmaks digitahvli kasutamise plusse ja miinuseid, koostasin küsitlused õpetajatele ja õpilastele ning analüüsisin saadud vastuseid.
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
· Games and Games Explorer:Mängud on muudetud seoses Windowsi uute graafikavõimalustega. Uued mängud on Chess Titans (3D malemäng), Mahjong Titans (3D Mahjong mäng) ja Purble Place (kogumise mäng), mis on suunatud noorematele lastele. Sealhulgas veel: sobitamise mäng, kooki-looja mäng ja dress-up puzzle mäng.Uus mängude kaust sisaldab otseteid ja infot,mis haldab kõiki mänge kasutaja arvutis. · Windows Update: Tarkvara ja turvauuendused on lihtsustatud, tegutsedes nüüd kaudu juhtpaneeli asemel veebirakenduse kaudu.Windows-i rämpspostifilter ja Windowsi turvasüsteemid uuenduvad automaatselt Windows Update-ga.Kasutajad,kes valivad soovitatud sätetest automaatse uuenduse,saavad uusimaid draivereid alla laadida ning kasutada,kui nad lisavad uut seadet. · Parental Controls:Lubab administraatoril kontrollida veebisaite,programme ja
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus..............................
HTTPS probleem................................................................................................................ 45 Suvalised alamdomeenid................................................................................................... 45 Lisad................................................................................................................................................. 46 Lisa 1. Hello World rakenduse ülesseadmine.............................................................................. 46 Rakenduse registreerimine..................................................................................................... 46 Rakenduse loomine................................................................................................................ 48 Rakenduse ülesseadmine..................................
Ja väljundseadmed: printer elektroonilise info paberil esitamiseks kõlarid muusika või kõne kuulamiseks arvutist teler arvuti kasutamisel filmide vaatamiseks või arvutimängudeks. Suurte andmehulkade, operatsioonisüsteemi ja kasutajarakenduste salvestamiseks kasutatakse massmäluseadmeid, mis säilitavad oma sisu ka siis kui arvuti on väljalülitatud seisundis. Massmäluseadmetele salvestatakse arvuti operatsioonisüsteem, rakendused ja kasutaja andmed. Väga oluline komponent arvutis on võrgukaart, et ühendada arvuti lokaalsesse võrku (LAN - Local Area Network) ja võimaldada ühenduse loomist teiste võrku ühendatud arvutitega ning internetiga. Täiendavate perifeeriaseadmete funktsionaalsus võib olla väga erinev ja allpool on mõned näited: Katkematu toite allikad, et arvuti töö ei katkeks hetkelise elektrikatkestuse või võrgupingekõikumise tõttu
aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti nimega Macintosh. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote ennem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ning tema tarkvara oli limiteeritud. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt Super Bowl'i vaheajal. Macintosh müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad. Põhjusteks liiga kõrge hind ning limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati LaserWriter'it, mis oli esimene mõistliku hinnaga PostScript'i interpreteeriv laserprinter ning PageMaker - varajane elektronkirjastamise pakett
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
1.3.3. Virtuaalne jaotusruum Virtuaalne jaotusruum (virtual distribution space ehk VDS) esindab Angehrni (1997) järgi uut jaotuskanalit, mis sobib erinevate toodete ja teenuste jaotamiseks. Esimene kategooria tooteid, mida saab efektiivselt levitada interneti kaudu, on hõlpsasti digitaliseeritavad ja arvutivõrgu kaudu edastatavad tooted. Elektroonilised raamatud, artiklid, pildid, muusika ja videoklipid kuuluvad sellesse kategooriasse, samuti tarkvara ja elektroonilised andmed (arvutimängudest andmebaaside haldamise süsteemideni). Teine valdkond, milles internetti saab jaotuskanalina kasutada, on mittefüüsilised teenused: teksti-, hääle- või videopõhine nõustamine ja koolitamine. Kolmas: internetti saab kasutada, et pakkuda klientidele traditsioonilise toote või teenusega seotud abiteenuseid ja muuta nii traditsiooniline toode atraktiivsemaks (pakkudes konsultatsiooni, infot, koolitust ja uuendusi).
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
HTTP vastuse, sisaldades peamiselt veebilehti ja faile, mis on veebilehega seotud (pildid, javascriptid, flash-objektid jne.). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22%
parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow
tuttav. Kuna kõik varasemalt osalenud eksperdid ei saanud erinevatel põhjustel fookusgrupi intervjuudes osaleda, valiti nende asemel teised, kasutades nii projektimeeskonna varasemaid teadmisi erinevate piirkondade parimast kogemusest kui ka lumepalli meetodit – osalema nõustunud lastekaitsetöötajad soovitasid sama või teise piirkonna lastekaitsetöötajaid. Kõigile osalejatele saadeti enne intervjuud tutvumiseks LKS eelnõu 13.10.13 versioon. Intervjuu eesmärgiks oli koguda infot LKS eelnõu arusaadavuse kohta, samuti selle kohta, millised seaduseelnõu sätted on problemaatilised. Fookusgrupi intervjuud vältasid 2 tundi, need salvestati ja transkribeeriti. Intervjuude ja fookusgruppide sisendi analüüsimiseks kasutati sisuanalüüsi. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest
Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator David Dawson, koostoimivuse ja teenuseosutamise töörühma koordinaator Antonella Fresa, tehniline koordinaator Euroopa toimetus
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
