Lahendatud saavad needd tänu peategelase tugevusele ja positiivsusele. Peategelasel Johannesel, õnnestub eliitkooli sisse saada. Uues klassis on ta kohe algusest heidikustaatusesse tagandatud. Ta püüab enda halba mainet küll päästa, kuid see ei õnnestu. Ning ta langeb aina madalamale. Kuna Johannesel ei olnud sõpru, koduline olukord oli väga halb ja koolis oli ta see, keda pidevalt mõnitati ja narriti- sattus Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse- ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama olenematta mustast minevikust. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning andnud
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge NULLPUNKT Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht............................................................................................... .......1Sisukord............................................................................................. ........2Kokkuvõte..................................
Arvustus „Täna on täna ja forever on forever“ Margus Karu Pegasus, 2015 Kuna olin Margus Karu esikromaani „Nullpunkt“ lugenud, olid minu ootused „Täna on täna ja forever on forever“ ees suured. Kes siis ei teaks teadatuntud raamatut „Nullpunkt.“ Kui ei olda raamatust kuuldud, siis kindlasti on käidud kinos samanimelist filmi vaatamas või teatris teatritükki nautimas. „Täna on täna ja forever on forever“ on Margus Karu teine romaan, mis ilmus 2015. aastal. „Täna on täna ja forever on forever“ jutustab peategelasest Tekla Tuulest, kes töötab reklaami- ja teletöötajana. Tekla ei ole eriti rahul oma tööeluga ning suhetega oma pere, sõprade ja elukaaslastega. Tunduks justkui, et ta ei tea isegi, mis on tema elu mõte ja mida ta tegelikult teha soovib. Ta teadis, et kõik mida ta teeb, on selleks, et teistele meeldida. Ta oli depressioonis ning ta tundis end süüdlasena ammu juhtunud õnnetuses, mille tagajärel tema isa suri
Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda
sai ta aru et ta peab koju tagasi minema. Liisa-Ly pani terve suve seiklused kirja ja jättis endale mälestuseks et ta ei unustaks. (2) ,,Nullpunkt" oli raamat poisist nimega Johannes. Johannes rääkis ennast sisse ühte eliitkooli. Alguses oli tunne et ta saab kõigiga läbi ja kõik on hästi. Johannes on pärit Lasnamäelt kellel on skisofreenikust ema kes teeb kodus põrgut. Peale ühte pidu läheb koolis kuulujutt lahti et Johannes on ülbe ja temaga on mõtetu suhelda. Ta jõudis nullpunkti, kus enam kehvemaks minna ei saa. Kokku kukkusid ta kodune elu, kool ja sõbrade keskkond. Ta tahab juba surra, asi on lihtsalt nii hull. Mingil hetkel leidis Johannes endale pundi kus teda ei kohelda halvasti. Nad sõidavad isega tallinnast välja koos ja Johannese usk endasse taastub ja ta läheb uude õppeaastasse positiivse ellusuhtumisega. Mõne klassiõega ta sai isega sõpradeks aga teistega oli ta lihtsalt rahulik ja et tahtnud neid peale lõpetamist enam näha. Johannes hakkas hästi
Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksikõde on Tais õppimas. Isa elab oma vanemate juures. Raamat algab sellega, et Johannes läheb poole aasta pealt uude kooli, nimelt pealinna eliitkooli
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
noori tegelema ebaseaduslike asjadega. Raamat õpetab ka, et tuleb hoida oma sõpru ning lähedasi ja mitte tegemist teha kõiksuguste pättidega. Arvustajate / teiste lugejate hinnang Mõned internetist leitud kommentaarid: 1) Selliseid raamatuid ja filme nagu "Mina olin siin" võiks rohkem olla, ootan täiega esimesele järge.See oli täiega hea raamat, sain läbi ühe päevaga. 2) Sass, sa oled super! 3) Super hea raamat, film ka, meil oli kohustuslik :) igatahes jäin väga rahule, aga kirjandit natuke raske teha selle kohta.. :P 4) Tere Sooviks teada,millal teist osa lugeda saab ? 5) Raamatut oli minuarust huvitavam lugeda siis , kui film oli nähtud. Kujutasin omale asju täpsemalt ette ja kui filmist jäi mõni koht arusaamatuks, siis raamat täpsustas kõik ära. Väga huvitav teos on. Koolides võiks see kohustusliku kirjanduse listis olla! :)
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Raamatuarvustus: ,,Medaljon" Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Tavaliselt loetakse koolis kohustuslikku kirjandust, kuid vabal ajal ei taha keegi meist seda eriti teha. Suvel, aga toodi mulle see raamat ning kui ma seda õhtul lugema hakkasin, siis ei suutnud seda enam käest panna. Kui kohustuslik kirjandus on raske ja kohati tundub, et otsiks hoopis kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9. klassi õpilast Heidi ja
Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse.
lõpus traagilise pöörde ning soovides olla Kuldkalake, kes inimeste soove ja kõige kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu. Intervjuu Diana Leesaluga: 2.Millal ,,Mängult on päriselt" Teie mõtetes sündis? Millest saite raamatu loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt minu endaga juhtunud, aga minu kaaslastega küll. Need seigad, mis puudutavad ühiselamus toimunut, on küll puhas dokumentalistika. Mina ja minu sõbrad ei mänginud neid mänge, aga me nägime seda kõike pealt. 2)Millist vastukaja olete saanud oma ropendava kirjaviisi eest? Kiruti ikka, aga mitte väga
Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et selle raamatu kasuks otsustasin, sest ma pole ammu nii hea ja kaasakiskuva sisuga raamatut lugenud. Minu poolt on ainult väga positiivsed kommentaarid. Soovitan seda kõigile noortele, sest see räägib just sellistest probleemidest, mis sellise eaga kaasas käivad
paremaks omandamiseks. See on hea võimalus, kui meie lapsed teavad kahte keelt: emakeelt ja riigi keelt. Minu referaadi eesmärk on üle vaadata mõnda eesti laste muinasjutu, aga veel teha väike uurimine: kes ja millal tõlkis neid muinasjutusid, kuna vene lapsed tihti võtavad neid raamatuid raamatukogust. Ma valisin uurimiseks Eno Raua kaks muinasjuttu: ,,Sipsik" ja ,,Naksitrallid". Just need, sest mulle ise meeldivad jutustused ja mina ise lugesin neid oma lapsepõlves. Tänapäeval vene koolides on see kohustuslik kirjandus. Lapsed loevad nii vene, kui ka eesti keeles. On tore, et meil on võimalus uurida mitte ainult meie kultuuri, vaid teisi kultuure ka. 3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS Eesti Lastekirjanduse Keskus (2. jaanuarini 2007 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus) on
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
5 Kas ja miks soovitan teistele?................................................................14 Kokkuvõte.................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus................................................................................................16 Lisad..........................................................................................................................17 Sissejuhatus Ma lugesin raamatut "Rehepapp" ja nüüd uurin seda põhjalikumalt. Valisin selle teose kuna ma tahtsin paremini tundma õppida autorit ja tahtsin teada missugused on tema raamatud. Ma arvan, et kokkuvõtteks tahaks teada kas see raamat on huvitav või mitte. Ma arvan, et kui ma selle raamatu lahti mõtestan ja endale selgeks teen, kus miski ja miks toimus siis mõistan nii raamatut kui selle autorit. AUTORIST Andrus Kivirähk on mitmekülgne eesti kirjanik, kes kirjutanud fantaasiarikkaid jutte
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal.
8. Läksime Triinuga randa, kus Triinul päikeseprillid ära varastati. Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13
Ta on ikkagi eelmise sajandi üks silmapaistvamaid kergejõustikasi, mitte medalite poolest, vaid oma silmapaistvate rekordite ja tulemuste poolest. Internetis on väga häid lugusid temast. Üks hea näide on virumaa leheküljelt, kus räägitakse tema tegudest enne I maailmasõda ja selle ajal. (www.virumaa.ee/2002/06/ve-heino-lipp-kumnevoistleja-labi-aegade/) Leidsin kah väga huvitava uurimistöö Heino Lipu kohta, mis sisaldas kõike seda materjali mida ma lugesin T. Lääne raamatust. (http://www.annaabi.ee/Heino-Lipp-Uurimist %C3%B6%C3%B6-m13208.html) Kui veel mainiga ära internetist leitud materjale, siis kindlasti silma torkas Eesti Rahvusringhäälingu poolt tehtud lühifilm Heino Lipust kui eelmise sajandi ühest andekamast kergejõustiklasest. (https://arhiiv.err.ee/vaata/heino-lipu-lugu) Raamatut läbi lugedes ja lühifilmi lõppedes valdasid mind väga erinevad emotsiooni. Suur suur austus H.Lipu vastu
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
kuriteo motiivi ning mõtiskleb selle üle, et kas see kõik on toiminud tema pärast. Vaatamata kõigele käib Eva Kevinit noortevanglas külastamas ning ka seal võib näha mõningaid muutusi nende kahe suhetes. Minu jaoks oli lõpp väga sokeeriv ja arusaamatu. Ma arvan, et mina pole ainuke lugeja, kes painab ennast vaid ühe küsimusega: ,, Miks?". Sellele küsimusele vastust raamatus ei anta ning ka Kevin ise ei oska vastata sellele küsimusele, kui talle see esitatakse. Kui lugesin raamatu lõpuni olin emotsionaalselt väsinud ning ausalt öeldes läksin kohe tegelema enda lemmik tegevusega, et saada positiivseid emotsioone, sest raamatus oli nii palju viha, kibestumist ning meeleheidet. Raamat oli tõesti väga huvitav ning kaasahaarav, kuid samas ka raske ning väsitav. Vaatamata 500-lehekülje pikkusele romaanile jääb siiski õhku hõljuma küsimus: kelle õlule süü veeretada ? Kas on võimalik, et mõni inimene on sünnist saati halb, kiuslik ja kui nii, siis pole
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitud tööd:.................................
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinev
minuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
teha. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Seda raamatut oleks väga hea kasutada nädalapäevade õpetamiseks. Veel on hea kasutada seda sõpruse või muu sarnase teema juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on mõeldud lastele ja ise lugeda saavad lapsed, kellel on trükitähed selged. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Raamat on sihtgrupile huvitav. Saan seda väita oma kogemusest, kuna lugesin seda väiksena mitmeid kordi. Jutt on huvitav ja õpetlik. Huvi pakuvad kindlasti ka illustratsioonid. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et raamatus on väga palju suuri pilte. Pildid on värvilised ja sobivad tekstiga väga hästi kokku. Midagi sellist, mis mulle ei meeldiks, ei ole. 3 2. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "10
ajalehepoisist miljonäriks, Chicago suured tapamajad või Lõuna-Ameerika kullakaevandused, ameerikalik elulaad, kuidas ennast Ameerikas maksma panna. Need raamatud pole enam kätte sattunud. Muidugi ka meie oma looduslikud kuldraamatud, mis siis kättesaadavad olid ja ka Lutsu raamatuid - ta oli siis populaarne. Lugemist oli kahtemoodi. Õhtuti tulevalgel tädi ette loetud raamatud ja need, mis raamatukogust toodud ning ise lugesin. 3.Millised olid Teie lemmikained koolis? Ajalugu ja loodusõpetus. 4.Millised on Teie eredamad mälestused oma koolipoisi põlvest? Mul on meeles, et viie aasta jooksul kaubanduskoolis olen kolm korda kiita saanud, klassi ees. Tol ajal kiitust nii väga ei jagatud, tubli töö oli normaalne asi. Esimest korda sain kiita riigikaitses õpetaja-leitnandi käest. Meile räägiti Petseri, Pihkva lahingutest, võtsime need kõik läbi ja ma käisin Vabadussõja kohta raamatukogus juurde
Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks. Välja minnes käskis Harri vennal kurgu hästi lahti teha ja külma õhku sisse hingata, et pisikud ära külmuks. Samuti käskis ta hõlmad lahti hoida. Ta tegi ise samamoodi, et pisikuid eemale peletada. Joonas viidi palavikuga koju, koju toodi ka Harri, kellel oli samuti palavik. Ema keetis lastele sooja teed. „Selles asi ongi, et vähe imesin ja jäätist polnud ka kusagilt võtta. Need kurgupisikud on igavesti vintsked sellid
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
muutuseta“ meeletu eduga teeitud raha „elu haaramiseks“ ning ilmselt ka seetõttu, tõdeb ajakirjanik, kirjutab Remarque oma raamatuid alati väga pika ajaperioodi vältel ning liigub palju ringi. Siiski tunnistab kirjanik, et see pole elu, mida ta oleks eelistanud. Remarque tunnistab, et kui elu oleks läinud nii nagu ta tahab, omaks ta praegu maja kuskil maapiirkonnas, kus tema perekond on elanud juba 500 aastat ning tema kõrvalmajas elaks tüdruk, keda ta oleks iga päev kuulnud heki taga mängimas ning siis ta oleks iga päev seisnud tooli, et üle heki selle tüdrukuga juttu ajada. Aastaid hiljem me oleks esimest korda kohtunud ning tüdruk oleks olnud pettunud, et ma ei olegi nii pikk kui ma toolil ei seisa. Kuid me oleksime abiellunud. Võib olla selline unistus muutis Remarque’i ka nii sümpaatseks tema näitlejannadest tüdruksõpradele, kellega kirjanik mängis läbi seda fantaasiat, üritades eralduda reaalsusest, kuulsusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
