Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi. Viljasoo pakkus talle vimalust kirjastada oma lugusid, mida tsensor polnud lubanud ning kskis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle kige eest Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse. 9. peatkk Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks leskutse proletariaadile ja kigile teistele. See oli vistlus, kus kige parem lekutse lheb jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi ks kokku kigist esitatud tdest. Kristi hiilis salaja Indreku tuppa et nad saaksid koos seda leskutset koostada. See tepoolest judis kigi inimeste ktte. Paljud aga
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt
rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krhvale vastu hakata, sest Krhva oli kva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tkkideks ning jagas kigile sealt vikese tki
said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Crusoe rndas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta he Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe lks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad veti vangi
Metsa talus arutati, mida Maanusega peale hakata. Jrsku kostis uest vali paugutamine. Tambet kskis Jaanusel Maanus ra peita ja ise lks vaatama mis vljas toimub. Kui Jaanus ue lks ngi ta Tambetit maas pikali ja Oodot ja teisi salgas olevaid mehi. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo vitlema. Nad leppisid kokku, et kui Jaanus sureb, siis vib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jma. Oodo alustas vga kiiresti ja selleprast ta lpu poole ra vsiski. Vahepeal rkas les ks mees, kelle mka Jaanus laenanud oli. Ta vttis maast kivi ja hakkas sellega vitlejate poole minema. Jaanus mrkas seda ja li Oodol mga kest ja prdus siis kiviga mehe poole, see aga pillas kivi maha ja jooksis minema. Siis hakkasid teised mehed Jaanusele ja ta sulastele kallale minema. Vitlus kestis tkk aega, kuni kostis viimase sulase karje. Nd oli Jaanus ksi. Ta ngi, et maja uks oli lahti linud ja siis tuli tal hea mte ja ta jooksis majja sisse. Salgast olevad mehed
Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa vtta, kuid oli ks tunnistaja, kes tles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba ples. Jrgmisel peval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas KOOLIPOISS PSTIS KAASLASE TULESURMAST. Joonase vanemad olid vihased, et Joonas ldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad nnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on vga nnelik, et tema seal kirjas on. kki mrkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas sdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. nneks jrgmine pev tleb petaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar pdes leukeemiat ning oleks nagunii varem vi hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta peb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sitma, kuni lpuks kohale judsid. Joonas pandi mingi
lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Kige paremini on Salinger siiski tuntud romaani "Kuristik rukkis" autorina. Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega kellega ta kohtus Euroopas, oli lhike. Teisest abielust Claire Douglasega, Darmouthi kolledi lipilasega, sndis kaks last ttar ja poeg. Prast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada
tagasilk. Erinevalt pealinna kahepalgelisusele prkas ta kokku hoolivuse ja telise autundega. Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse testamiseks vaid telise au kaitsmiseks. Arenevad sndmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning pgenes mllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle hkava ja teda imetleva Tatjana, kelle hepoolse armastusega jlle oma eneseimetlust upitada. Tema nnetuseks kohtas ta tema suhtes klma ning abielus naist. Ja siis algas vitlus selle nimel, et Tatjana jlle hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest vitlusest kujunes vlja sgav armastus, mis omakorda ji vastuarmastuseta judes liiga hilisele arusaamisele armastuse thtsusest. Ja noor ttarlaps Tatjana, kes oli kasvanud les vrskes hus, romaanide mju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt
sekkuda.Seejuures ei ole ta kskikselt erapooletu. Lk 383-384 Kirjanik asetab lumise maja elanikud valiku ette,kuidas hvardavatele sndmustele reageerida.Selline situatsioon kirjandusteoses ei pruugi lhtuda Sartre i filosoofiast,viks isegi telda,et inimesele on niisuguse valiku ees seisimine igivana vljakutse.Juba sna raamatu algul paneb Kari oma pevikus kirja nii absurdi kui tlgastuse.Pidagem silmas,et Kari nib olevat autorile tegelastest kige lhedasem:Maailmal polnud mingit mtet,kik oli sisemiste hendusteta ja absurdne.Vis tunda ainult pikkamisi kasvavat tlgastust.See sissekanne pevikusse klmab nagu mne eksistentsaialistliku romaani sissejuhatus.Linnuste arvas,et eksistentsaialism,kspuha,kas Camus vi Starte i varjandis,mngib romaani Maja lumes poliitilise ja filosoofilise ideestiku mjurina kui ldse mrkimisvrset,siis kindlasti tagasihoidlikumat rolli kui Rootsi sndikalistide ajaleht Arbetaren,mille sndikalistlikust ja
selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud . Karistamise asemel annab ta lastele saia , mis ta viimaste kopikate eest ostis . Muidu in Jaan aus mees , temale on kige thtsam ausus . Kuna Jaanil puudus t , polnud ka raha . Laadale viidi lehm , lapsed nutsid , aga sa oli vaja . Lehm mdi hdise seitsme tubla eest maha , kuna kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab . hel l tulid Vljaotsa saunu teekijad , kes osutusid Kverkaela - Jukuks ja Naarikvere - vanaks . Esmalt sdi ja joodi ning alles prast tehti alles juttu , miks tuldi . Jaan sai vihaseks . Hoolimata sellest , et talle suurt tasu
ks poiss - Johan S - tles, et seda tuleb kindlasti teha Laeka kaudu, ent see ei nnestunud. Johan S ise kutsuti jrgmisel peval Silverhielmi ja Dahleni poolt ruutu ning ta klobiti lbi. Siis lubas Johan S ei ei keelud edaspidi naksakutest. Nukogusse valiti uued liikmed ja nd valiti sinna ka Silverhielm ja Dahlen. Seejrel jrgnes Kloostri. See oli alati jrgmine peale valimistulemuste selgumist. Siis korraldati midagi eriti hullu just nimelt "uutele ja ninakatele". See oli teada, et Erik saab kaela kige hullema, sest tema pidavat olema "kige ninakam". Nukad, eesotsas Silverhielmiga, viskasid Eriku ja Pierre'i tuppa sna otseses mttes sitta. Terve nende tuba oli sellega koos ja poole ni nad lihtsalt koristasid seda. Nad korjasid selle kokku mbrisse ja Erik hiilis Silverhielmi tuppa ja viskas kogu sita talle nkku (osa lks ka suhu). Silverhielm oli vihane ja ta teadis, et see oli Erik, kes seda teinud oli, aga Erik ei tunnistanud oma sd. Erik pani
Sarga sisemuses asetses veel ks sark. Sel olid samasugused pitserid nagu esimeselgi. Ainus pilk neile pani arheoloogid hmmastuma: pitserid olid terved. Polnud kahtlust edasi ei olnud hauarstajad tunginud. Seda, mis selle ukse taga peitus, ei olnud vaarao surmast saadik ninud kski inimene. Ma usun, kirjutab Carter oma mrkmetes, et sel silmapilgul ei soovinud me keegi pitserit lhkuda, sest juba uste avamisel tundsime end sissetungijana Oma kujutluses ngime end avamas iga jrgmise sarga uksi, kuni kige viimane paljastas kuninga enese. Nii hoolikalt ja vaikselt kui vimalik, sulgesime suure tiibukse Need pole kainemeelse teadlase snad, vaid inimese snad, kes on maailmaajaloo he osa vahetu tunnistaja ja avastaja. Surnud vaarao vljatoomiseks tehtavad ettevalmistused kujunesid keerukaks. Juba mitmendat korda aeti sissekik kaljukambrisse taas kinni. Lord Carnarvon sitis tagasi Kairosse, kus ta vljakaevamiste ajaks oli kinni pannud sviidi hotellis Continental. 5. Lord Carnarvoni lpp
kik, keda sa eluks vajad on sul olemas kik, keda sa armastad, ei eksisteeri su elus Iga inimene muutub teatud mral selliseks, millised on inimesed, kellega ta philiselt lbi kib Mida enam pid maailma tundma, seda kindlamaks muutub veendumus, et kik ehtne on kirjeldamatult lihtne Sprus on nagu piss pksis - kik nevad seda, aga ainult sina tunned selle soojust Meie suurust ei nita mitte pikkus, vaid see mis on meie sees - meie hing, mtted ning sda Naabri toit lhnab alati paremini Kurbuse kige krgemal astmel pisarad puuduvad Teist korda sama asja eest andeks ei saa Minevik ei loe, thtis on tulevik. Ajad ja inimesed muutuvad Elu on liiga lhike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda vrivad Ei vitnud mina, ei vitnud sina. Vitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. Elu on joonistamine ilma kustukummita Alati mtleme sellele mis meil puudub, harva sellele mis meil on Eksimine on inimlik, andestamine jumalik ra anna alla
Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast, Cobainist ja tema perekonnast. Nirvana Kurt Cobain ja Krist Novoselic kohtusid 1986. aastal . Mlemad olid prit Seattlei lhedalt Aberdeenist. Sbrad moodustasid ansambli Fecal Matter,
Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksikõde on Tais õppimas. Isa elab oma vanemate juures. Raamat algab sellega, et Johannes läheb poole aasta pealt uude kooli, nimelt pealinna eliitkooli
kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi mnedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt nudis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte sdade tttu Btsantsi vastu ja Umaril nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. Kik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa. Samuti suhtus Umar sallivalt teistesse uskudesse, klastades
vastase propaganda ja nestustegevuse lpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Inglismaa ja Prantsusmaa diplomaadid soovitasid noodi tingimustega nustuda, kuid Venemaa oli kategooriliselt selle vastu, lubades Serbiat sjalise konflikti korral aidata. Nii jrsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil noodile saadetud vastuses esitas Serbia mitmetele punktidele omapoolseid tingimusi ja lkkas neist kige thtsama (ametisikute lubamine Serbia territooriumile) tagasi. Jrgneval kahel peval mobiliseeris Serbia oma 16 mitte eriti tugevat, kuid krge moraaliga diviisi ning Venemaa mobiliseeris riigi lnepoolsetes sjaveringkondades nooremad reservvelased.[2] 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sja ning sellel peval algas ametlikult I maailmasda. 30. juulil kuulutas Venemaa vlja ldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis
teda kahtlaselt , eriti kui ta tundub liiga murelik prast ppimist, et ta on rkinud Watson eibaronet . Vike grupp jtkab peale maja. Kui Watson mtiskleb , miks need inimesed on selline koht , Stapleton tleb, et nad on sinna kolinud phjamaalt kus petaskoolis (slip teabe Holmes leiad sna kasulik ) , kuid nad on nnelikud, on raba ka, loodusega , uuringud ja naabrid hivata aega. Ta on kogunud hulganisti niteks , kuid Watson vheneb vimalus vaadata ja lunatada huvides saada tagasi Sir Henry . Watson jlle kohtabStapleton oma teed tagasiHall , seekord Miss , kes on lbinud edasi ja oodanud teda . Ta palub , et ta teda ra plata hoiatusi ja mngib ta vlja nagunaine lereageerimist . 8Peatkk Oma kirjas Holmes kuupevaga 13. oktoober th, Watson on esimene aruanne leevendamiseks maal, mis ( valesti ) usubvang Selden on linud , sest kaks ndalat on mdas ja toitu on vhe parimal. Teiste uudiste Stapleton ei lhe ja vaata Sir Henry, kui ta oli soovitanud teed , kui nad tidavad Watson , et samal peval
aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad
Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kiki haigusi. D`Artagnan jttis vanematega hvasti ja lahkus. Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele jrgi, kes talt kirja varastas) Athose lga ja Porthose mgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskurti le, ning kutsus ka tema duellile. 5
Taikovskit, kes mngis vga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. 1852.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Taikovski vttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kndingerilt. 1854. aastal suri Taikovski ema koolerasse. Taikovski on elnud, et see mjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide tttu pidi ta ttama - philiselt andis ta eratunde. Thtsaimad petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle
Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta sai surematuks tegemava mga. Maod sid selle ra ja said surematuks. Gilgame ji surelikuks. INDIA KIRJANDUS Vanim teadaolev kirjandus. Vanuseks hinnatakse kirjalike allikate phjal 4000 aastat. Suurem osa sellest on primuslik kirjandus. Alles 19.sajandist tuleb mngu uusindia kirjandus, mis on mjutatud inglastest kroonijuveelkoloonia ehk kige thtsam koloonia, sest sealt saadi kalliskive, kulda, vrtse. Kik oli ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei pratud thelepanu. Autorite loominguvime pidavat olema taevalt prit. Autor vahendas taevaseid mtteid. Vanim teadaolev kirjutis on veeda Rigveda. Tekste pti endasi anda vimalikult tpselt plvest plve, et silitada algupra. Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg.
Lahendatud saavad needd tänu peategelase tugevusele ja positiivsusele. Peategelasel Johannesel, õnnestub eliitkooli sisse saada. Uues klassis on ta kohe algusest heidikustaatusesse tagandatud. Ta püüab enda halba mainet küll päästa, kuid see ei õnnestu. Ning ta langeb aina madalamale. Kuna Johannesel ei olnud sõpru, koduline olukord oli väga halb ja koolis oli ta see, keda pidevalt mõnitati ja narriti- sattus Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse- ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama olenematta mustast minevikust. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning andnud
sai ta aru et ta peab koju tagasi minema. Liisa-Ly pani terve suve seiklused kirja ja jättis endale mälestuseks et ta ei unustaks. (2) ,,Nullpunkt" oli raamat poisist nimega Johannes. Johannes rääkis ennast sisse ühte eliitkooli. Alguses oli tunne et ta saab kõigiga läbi ja kõik on hästi. Johannes on pärit Lasnamäelt kellel on skisofreenikust ema kes teeb kodus põrgut. Peale ühte pidu läheb koolis kuulujutt lahti et Johannes on ülbe ja temaga on mõtetu suhelda. Ta jõudis nullpunkti, kus enam kehvemaks minna ei saa. Kokku kukkusid ta kodune elu, kool ja sõbrade keskkond. Ta tahab juba surra, asi on lihtsalt nii hull. Mingil hetkel leidis Johannes endale pundi kus teda ei kohelda halvasti. Nad sõidavad isega tallinnast välja koos ja Johannese usk endasse taastub ja ta läheb uude õppeaastasse positiivse ellusuhtumisega. Mõne klassiõega ta sai isega sõpradeks aga teistega oli ta lihtsalt rahulik ja et tahtnud neid peale lõpetamist enam näha. Johannes hakkas hästi
korraldatud jutuvõistluse ,,Minu esimene raamat" käsikirjaga ,,Aguliurka lapsed" ning talle kuulub ka sama võistluse teine koht käsikirja ,,Detektiiv Triibik loomaaias". 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" - KOOLIKIUSAMINE Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad
sa ytled midagi teravat vastu ja sind ei huvita ms ta arvab sellest. you are grazy(Kati minust) Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile meldes justkui seisma jks aeg Nnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast *piisab hest valest sammust ja ilus muinasjutt vib saada inetu lpu. *nn on kui tuul - vahel puhub, siis jlle mitte. *aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mtsib nad tugevasti kinni.(et hel peval saaks keegi uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) *ilus oled alati, kui su hinges on armastus.Armastus ongi hinge ilu. *elu on liiga lhike. tuleb rkida ainult nendega, kes seda vrivad. *piisab vaid hest naratusest vi ilusast tlemisest, et muuta kellegi pev eriliseks. *armastus vidab kik:alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!)
potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et
tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina
lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha
saada. 41. Ints 42. Leemeti rästikust sõber. Ta on ussikuninga poeg ja tema arusaam maailmast on inimestega võrreldes täiesti erinev. Ta ei saa paljudest asjadest aru, sest tema jaoks on need totrad. Näiteks ei mõista ta, et inimestel ei ole innaaega, vaid nad lihtsalt armastavad vastasoo esindajaid. Teose keskel selgub, et Ints, kes nime järgi peaks olema meessoost, on tegelikult naissoost. Ta arvas, et see on lihtsalt tore ja lihtne nimi, millega Leemetil ja teisel on teda lihtne kutsuda. Ints ei salli külarahvast, kuna nad vihkavad usse ja ei oska nendega suhelda. Kui Magdaleena ja tema laps tapetakse, siis arvatakse, et ussid on selles süüdi ja külarahvas eesotsas Johannesega otsivad nende pesa üles ning põletavad selle maha. Ints, tema pere ja ka Leemeti ema, kes parasjagu nende pesas oli, surevad. 43. Hiie 44
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete
teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju. Johannes ei olnud ka väga jutukas. Näiteks: Siis kui Ra ütles Johannese naisele, et ta ei ole väga jutukas, siis see naine ütles, et see on okei, kuna ta mees ei ole just ka kõige suurema jutuga (vahel ei räägi päevigi). Raamatus oli märgitud, et Johannes oli alati tööl või siis kui ta oli kodus, siis ta oli minemas tööle. Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik, kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
