Küsimused teose " Kevade " kohta. 1. Kust oli pärit Imelik? Tõukrest 2. Millest tegi Toots uiskudele raudu? Vikatiteradest 3. Jüri Kuslapi hüüdnimi? Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno. Teele küsib üllatunult, et kuidas Arno sinna sattus. Palub Arnol istuda ja ulatab Imelikule kandle, et ta mängiks
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus
Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver Riina Hein Muusika Veljo Tormis Operaatoritöö Harry Rehe Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1970
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele
Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus.
nüüd surid, kuid Jaskat arvati olema selle surma süüdlaseks ja seega karistati tema lapsi enim - ka jõudis haigus Eespereni, surid Juku ja Kata ning Anni, Andres küll tookord laadal polnud, kuid nende laste suremise põhjuseks arvati Jussi surma ajamist, Mari nuttis palju, üritas laste eest nuttu varjata, kuid vahel ikka nähti, temaga koos nuttis väike Innu (Indrek) - toimusid matused, Mari mattis tol päeval ka oma mineviku, saunatädi arvas aga, et laste surm on Marile paras patupalk - õues oli tugev tuisk, Liisi ja Maret jooksid vanemate kirikus olemise ajal salaja paljana lumme, teised lapsed järgnesid, aga riietega - Liisi, Maret ja Anni jäid haigeks, saunatädi ja tüdruk said õiendada, et lapsi piisavalt hästi ei jälginud, Anni suri - hiljem jutustasid õed ka vendadele oma salajasi seiklusi lumes - pärast lumes hullamist ja Anni surma pidid lapsed väga soojalt igal pool käima, uksed ja
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest
Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused Suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks
sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III Anres pllanis nüüd põllu tegemist, kuid Madis tegi selle idee taas maha. Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees
Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest
Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga. Miina mõtted olid peale poole aasta juba nii sassis ja segamini, et korraleajamiseks enam lootust ei võinud olla.Pool aastat ja kaks kuud tagasi oli Miina käinud eidega teise kihelkonna kirikus, kus õpetaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast võttis. Kirik oli
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike lo
Õhtul toimus jälle väike pidu, Kustas mängis bajaani, Tooni aitas kitarriga kaasa. Kui Kustast ringmängu kutsuti läks ta ära hämarasse kotta. Temast läks mööda koju minev Hilde. Kustas saatis teda Võrke tuulikuni ja seal küsis Hilde ta käest, et miks ta ometi ei kirjutanud (nagu oleks sellest olenenud, kas ta oleks Alleksile naiseks läinud või mitte). Aegamisi jõudis kätte sügis. Jüril mõlkusid ikka oma paadimõtted peas ja osad puudki juba ära ostetud, kuid ema arvas, et ta saab enne otsa, kui seda uut paati näeb. Siiski oli asi rahades. Kustas hakkas kahetsema, et oli ise laeval olles ostnud uhke pilli. Nüüd oleks selle raha eest saanud aidata isal paati ehitada. Samuti mõtles Kustas aina Veere Hildest. Järgmisel päeval angerjamõrra vaiu üles kiskudes nägigi ta Veere Alleksit, kes pabeross suus Tallinnast tagasi oli tulnud ja sellel ööl oli ta voodis nagu veel enam nõgeseid. Samas läks Tooni kõht aja möödudes ikka suuremaks ja suuremaks.
4 järel mõlemad vabandasid ja nad leppisid kokku ajad millal keegi haua juures käib. Olga lahkus. Ja nii nad ei sattunudki enam koos haudadejuurde. Saabus talv kätte olid jõudmas pühad ja peeti jõululaata. Ka Ain ostis kingitusi Eedule , noorele Ainile ja Olgale. Ta jagas kõik kingitused kätte kuid ainult Olgale ei andnud, sest teda ei olnud enam kuskil näha. Ain arvas juba et äkki on ta ära sõitnud või väga raskelt haigeks jäänud. Terve talv Olgat ei nähtud kuni alles ükskord kevadel taas kord nad kohtusid kevadel haua platiside juures. Ja nad hakkasid vestlema tuli välja et Olga oligi terve talv otsa haige olnud. Nad rääkisid veel pikka aega juttu kuni Olga pidi lahkuma Ain saatis ta koju. Olga korter oli Pärnu linna lõuna poolses servas ühes vana lese emanda puumajas ta oli seal endale pärast Hilde surma paar tuba üürinud
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda
hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord
hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord
rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema, kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et ,,Postimees" tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas, et oli kõigile eeskujuks. 7. sulane Juss - paar aastat alla kahekümne, leeris käidud, kasvult lühike, kuid jässakas. Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga
Mida rohkem on jutus lauseid, seda pikem on jutt. Pikem jutt on huvitavam. Milline jutt on sinu arvates parem, kas lühike või pikk jutt? Miks? 3. Semantiliselt Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle. sidumata teksti Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina tajumine ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu jutustab tibu. Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille. Pille jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille Õpetaja ütleb hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti tibu jutu lõpus, tekst 1). laused uuesti
Paul muretses Franzi ema pärast, kellele ta lubas Franzi eest hoolt kanda ja nüüd ta pidi talle halbu uudiseid teatama. 4 II PEATÜKK Sestsaadik kui sõdurid seal viibisid, oli nende endine elu maha lõigatud, ilma et nad selleks midagi teinud oleksid. Paul meenutas, kuidas ta veetis palju õhtuid draama „Sauli“’ ja paljude luuletuste kallal. Ta arvas, et nendele- 20-aastastele on kõik ebaselge. Tema arvates oli vanematel sõduritel kergem, sest neil olid kindlad eesmärgid, mille nimel elada. Nendeks eesmärkideks olid naised, lapsed, elukutse ja hobid, aga neil 20-aastastel olid ainult nende vanemad ja mõnel tüdruksõber. Kui Müller meeleldi Franzi saapaid tahab saada, siis pole ta sellest põrmugi vähem osavõtlik kui keegi, kes südamevalust sellest üldsegi mõelda julgeks. Müller oskab
hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne- Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthalavürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga. Kuid kas vanematel oli õigus noori ja armunuid keelata? Kaldun arvama, et mitte. Sest tundeid ei saa ju keelata ega käskida. Kuid ega Pearugi saanud alguses oma suurt rõõmu välja näidata, aga tasapisi see siiski paistis. Samas oli tõde see, et Vargamäel poleks need kaks noort oma õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painavad minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid. Kuid tunded pääsesid võidule ja noored said õiguse olla koos ja olla armastatud. Nad sirutasid tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma. Vanemate kohus on oma lapsi kasvatada. Tegelikult jättis Andres selle kohustuse rohkem Mari kanda
südametäiega poolele. Sild üle Laiküla raba Ennevanal ajal nähti Vanapoissi palju tihedamini meie viletsa ilma peal hulkuvat kui nüüd, kus tema kas üsna peidus puhkab ehk ainult mõne õnnetuselapse silma puutub. Selsamal nimetatud vanal ajal tuli temal ka kena mõte pähe üle viis versta laia Laiküla soo kindlat raudkivisilda ehitada. Silla kivid pidivad enam kui kümme versta kaugelt Tuudi mäelt toodud saama. Tee oli pitk ja töö raske, sellepärast arvas Vanapagan mõnusaks va teistpoolt appi võtta. Sammusid siis mõlemad keskööl Tuudi mäele ja hakkasid kiva lahti kangutama. Nagu õige haritud mees, aitas Vanapagan abikaasa põlle kiva täis noppida ja saatis tema teele, kuna ta iseenesele koormat hakkas korjama. Naene jõudis õnnelikult kuni Kasari külani ja oleks ehk ka koormaga kohale saanud, kui mitte Anni pere kukk loodud sunnil oma häält ei oleks tõstnud. Põllepael rebenes, nii et kivid hirmsa kolina ja mürinaga maha
" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega. Jões ulpisid mõned väljakukkunud istmed ja inimesed. Vaatepilt oli küllaltki kohutav. "Kuidas me üle jõe pääseme?" oli Miina mures. "Äkki saame mööda liaane üle jõe? Või ma ei tea... Kui sa oled nii tugev, et neist kinni haarata?" olin mures. "Me peame vähemalt proovimagi. Sest ma arvan, et sa ei taha siin nälga surra!" arvas Miina. Me ronisime ettevaatlikult, kuid valurikkalt lennukist välja ühe puu peale. "Võib-olla saame ka mööda puid üle jõe?" arvasin ma. "Võib-olla tõesti. Köh, köhö, köhö!!!" hakkas Miina vaevaliselt rääkima ja köhima. Ma sain kohe aru, et tal on mõni roie murtud. "Oled sa ikka kindel?" olin mures. "Jah, ja, jah! Palun liigume!" sundis ta mind. Ma haarasin ühest liaanist kinni ja hüppasin teise puu peale. Mu jalg sai üpris palju haiget. Ma saatsin liaani Miinale tagasi.
Nad vaidlesid seal veel omavahel ja vahetasid oma arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid paremaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal ajal nad kuulsidki Karinit uksetaga lastega rääkivad ja ta tuli tuppa. V Karin tuli tuppa ja hakkas kohe oma isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse
surmasööja ja olnud Dumbledore'i ja Fööniksi ordu nuhk. Snape läks kaks tundi pärast Voldemorti taastõusmist tema juurde ja pani Dumbledore'i arvama, et ta ei saanud muud teha. Voldemort pani ta Sigatüükasse nuhkima tema jaoks ja Snape läks Dumbledore'i ja ministeeriumi arust nende poolele üle. See toimus enne Voldemorti langust ja Dumbleodre hakkas teda usaldama. Põhjus, miks Snape Voldemorti otsima ei läinud seisneb selles, et ta arvas, et Voldemort on surnud ja põhjus miks ta Harryt ei tapnud on selles, et Voldemort tahab teda ise tappa.* Dumbledore tuleb Harryle Durseyde juurde järele ja Harry on Dursleyde juures kõige lühema aja oma suvevaheaegadest. Ta läheb Dursleyde juurest Jäneseurgu enne oma sünnipäeva, mida ta peab Jäneseurus. Dumbledore ütles Harryle, et Sirius pärandas Harryle Grimmauld Place 12 maja ja kõik mis tal oli. Harry otsustas saata majahaldja Kreacheri
hakkasid tallegi külge ja nad mõlemad leidsid sarnase otsa, kuigi üks varem ja teine hiljem. Perekond: mees Alfred Pääsuke; Surmapõhjus: Uppus sügisel maanteekraavi. 4.9. Helmuth Liiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiline: "voolamisfilosoofia"; pidas ennast tavaliseks; Filosoofia: Kõik voolab: sisse ja välja, peale ja alla, kõrvale, kahele poole. Kõik voolab ruumis ja ajas, päeval ja öösel, hommikul, õhtul ja keskpäeval, sügisel ja kevadel. Ka inimesed voolavad. Arvas, et ruum hoiab teda koos. Inimestel ei saanud olla selgroogu, sest kuidas nad muidu voolata oleks saanud. Lugu: Ta elas pisikeses kambrikeses. Elu oli täiesti tavaline. Hukkus puid raiudes. Surmapõhjus: Ühel märtsihommikul kukkus talle Tsirgusilma metsas puu kaela ja purustas selgroo. 4.10. Herbert Rannamees 7 Sünnikoht: Harala Amet: Sõdur idapataljonis Olemus: Sõjakas; huumorimeelega; pillioskaja;
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle kadu, sest kast oli ju ainuke omane asi selles võõras ümbruses ja tema sisemus varjas esemeid, mis Indrekule lähedased. Ja igakord, kui ta leidis, et kast seisab vääramata oma paigal, muutus ka tema rinnas nagu kodusemaks ja kindlamaks. See oli küll lõpmata rumal ja naeruväärne, aga ta ei võinud sinna midagi parata, et see oli nõnda. Tema tõsiseks reisuseltsiliseks oli see ristamisi tugeva nööriga seotud kast, mitte aga teda ümbritsevad
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
