50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-08-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
210 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eve Šamotailo
Õppematerjali autor
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorh
Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetu
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso
mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe
Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas.
lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, PaulEerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi.
Ta tundis end nagu täheteadlane, kes on uue planeedi avastanud. Mis puutub aga tõsisesse, sügavasse, puhtasse rõõmu, siis oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult
hüpates mööda mättaid ja künkaid, nagu karjapoiss teejuhina ees kargas. «Peremees tulnd õige kirikuriidega lehmaveosse,» tähendas sauna- Madis, kui nad pärale jõudsid. «Unustasin, mis parata,» vastas. peremees ja kiskus kuue seljast, et teda mättale põõsasse panna. «Püksid peavad jääma, aga ega need lehma maksa, liiatigi kui poja ema.» «Nii, nii, liiatigi kui poja ema,» oli ka sauna-Madis nõus. «Aga näe, eks lõdisegi teine,» tähendas ta lehma kohta. «Millest siin peale hakata?» küsis peremees arupidavalt. Aga saunamees kui oma inimene teadis väga hästi, millest peale hakata. «Kõigepealt lehma esimeste jalgade alla hagu kuuseoksi ja kadakaid, mis pehmemad,» ütles ta. «Kui juba esimesed võivad toetada, siis katsume, kuis tagumistega lugu.» Esimesed jalad saadi varsti hagudele ja nüüd oleks lehm võinud katsuda tagumisedki mudast välja kiskuda, aga ta ei teinud seda ei heaga ega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid