Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 1 TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70.
Proovitöö 1. Analüütiline otsustus eeldab mingeid eelnevaid teadmisi subjekti kohta ehk analüütilised otsused on aprioorsed, kogemusest sõltumatud. Analüütiline otsustus ei anna meile subjekti kohta midagi uut teada, vaid võimaldab meil subjekti mõistet liigendada, lihtsustada. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega(see on ette teada juba enne otsuse tegemist mistõttu ei võimalda meil kehade mõistet avardada) või kuld on kollane metall(samuti kogemustest sõltumatu, juba omaks võetud tõde). Sünteetiline otsustus rohkendab meie tunnetust ja avardab subjekti sisu ning mõistet, ta annab mõistele juurde midagi sellist, mida keha üldmõiste ei sisalda ehk läheb subjekti mõistest kaugemale. Sünteetilised otsustused võib jagada
Proglegomena. 1. Mis on tunnetus a priori ja a posteriori + kuidas saate sellest aru A priori tunnetus on see, mis on üldine ning ei sõltu kogemusest ja on paratamatu. A priori tunnetusel põhinevad väited on ilmselged ning nendele ei ole vaja enam tõendeid ega tõestusi, et need on tõesed. A posteriori on aga selle vastand ehk põhineb kogemusel. A posteriori tunnetused põhinevatel väidetel on olemas tõendid ja tõestused, et see tõesti nii on. 2. Mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus; tooge kummagi kohta kaks Kanti enda näidet (sünteetiline: 7+5=12 ja sirge)+ selgitage, kuidas saate aru, milline on anaüütilise ja sünteetilise otsustuse tunnetuslik tähendus. Analüütiline otsustus on kindlatesse raamidesse pandud mõiste, mille juures ei mõelda enam edasi, vaid tegemist on paratamatusega. Samuti on analüütiline otsustus seotud tugevalt vasturääkivuse seadusega ning aprioorsette tunnetustega. Näiteks on
ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste
selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele
Kontrolltöö nr. 10 Variant A 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15,9 N ; 1 = 160 * 10,8 E ) punkti B( 2 = 20 * 54,5 N ; 2 = 145 * 49,8W ) . Leida LV ja PV; Teha joonis? 2. Dk =50 miili;e = 17m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid. Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant B 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 30 * 44,5S ; 1 = 155 * 35,9W ) punkti B( 2 = 08 * 21,4 N ; 2 = 15 * 51,3E ) . Leida LV ja PV; teha joonis. 2. S = 53,4 miili, LNV = 57,4
Kanti kriitiline idealism on uusaja filosoofia suurimaid saavutusi. Spetsiaalsed tegutsemisstrateegiad- esinev filosoofia, rakendusfilosoofia kui vaimutegevus. Filosoofia pole kellegi oma. Filosoofial poleüht selget tuuma ega olemust. Analüütiline filosoofia – ajaloolis-kriitiline vaatlus Analüütiline filosoofia on eelkõige selle ajastu filosoofia, mida on ilmestanud teadus ja tehnika. Suurim esindaja Bertrand Russell, keda on võrreldud Voltairega. Meie sajandi teisel poolel on analüütiline filosoofia saanud „ametlikuks kinnistunud“ mõttesuunale tüüpilisi jooni. Tal on oht kaotada oma identiteet. Teadus ja tehnika on oma mõjude tõttu muutunud problemaatiliseks. Analüütiline filosoofia näib olevat sisemiselt võimetu neid mõjusid kahtluse alla seadma. Segases identiteedikriisi olukorras on omal kohal vaadelda analüütilist filosoofiat ajaloolis-kriitilises mõttes. Proovides aru saada analüütilise liikumise eripärast on siiski kasulik veidi lihtsustades asetada
Kunstiajalugu KUBISM Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Kubism..........................................................................................................3.lk 2. Kubismi liigid.................................................................................................4.lk 2.1 Analüütiline kubism..................................................................................4.lk 2.2 Collage'id..................................................................................................5.l k 2.3 Sünteetiline kubism................................................................................6.lk Kasutatud kirjandus............................................................................................7.lk
Pablo Diego Jose Francisco de Paula Juan Nepomuceno Maria de los Remedios Cipriano de la Santisima Trinidad Ruiz y Picasso Ehk Pablo Picasso Johann Georg Villmann Kust on kunstnik pärit? Hisppaniast Millal oli tema eluaeg? 25 oktoober 1881 Malagas, hispaanias sündinud, surnud 8 aprill 1973 mougins'is, prantsusmaal. Millise kunstiajastus või -stiili ta esindab? Esindab kubismi, sürrealismi ja ka klassitsismi. Mis tehnikas on ta om kunstitöid peamiselt viljeles, kas leidub ka tema joonistusi? Enamuslt tegeles maalikunstiga. Tegi ka lavakujindust ja illustratsioone. Vähesel määral skulptuure ja tegeles keraamikaga. Kas realistlikult või kuidagi moonutatult/stiliseeritult? Moonutatult. Nagu varem mainitud, esindab ta kubismi ja sürrealismi. Millises koloriidis? Millise joonega? Sinine periood- periood iseloomustab sünsust, kurb...
sõna tüvele, nt poistelegi), flektiivsed ehk fusioonikeeled(ühte morfeemi koondatud palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks) Analüütiline ehk isoleeriv keel: nt vietnami(austroaasia keeled), analüütiline tähendab et pannakse sõnadest kokku( nt laua peal, mitte laual), Afiksaal ehk aglutineeruv keel: kirundi keel(nigeri-kongo keelkond), kasutatakse glossimist, tüvele liidetakse igalpoole ette ja taha igasuguseid grammatilisi tunnuseid. Fusiivne ehk flekteeriv keel: slaavi ja germaani keeled, nt vene(idaslaavi), kõik omadused sulavad grammatiliselt kokku ühte vormi. Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge-
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta
Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine.Arvutad...
8 80 580 660 10,00 72,50 82,50 140 13 17.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 4: ARVUTUSNÄITEID Näide 5: Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana tootmismahust esituvad kujul: TC = 700 + 50q - 3q 2 + 0,4q 3 MC = 50 - 6q + 1,2q 2 a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). b) Täita tabel q FC VC AFC AVC ATC MC 5 10 15 20 25 14 17.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 5:
Juhendaja: Ülle Koduste Viimsi 2009 Geomeetria ja mõned geomeetria harud Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. Kujutav geomeetria on geomeetria eriharu, milles käsitletakse: objektidest tasapinnaliste kujutiste ehk jooniste tuletamist; ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamist kujutiste abil. Kui geomeetria muudes harudes (stereomeetria, analüütiline geomeetria) lahendatakkse ülesanded arvutuslike meetoditega, siis kujutavas geomeetrias lahendatakse kõik graafiliselt. Seega on siin joonisel eriline koht. Siin on joonis põhivahend, mujal illustreeriva tähendusega. Seega joonis peab üheselt määrama kujutatud objekti kõik geomeetrilised omadused. Kui see tingimus on täidetud siis nimetatakse teda objekti määravaks jooniseks. Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende
ANALÜÜTILINE KEEMIA I loeng Analüütilise keemia tähtsus : Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid :
ec 9. 2009 Arhitekt- Kannatlik Loominguline Täpne Lasteaiakasvataja- B Lõbus B Siiras Leidlik Müügiagent-A Jutukas Kaval Aktiivne Politseinik- Tugev Otsusekindel Aus Investor- Riskiv Analüütiline Intelligentne
. , , - - - , . . , , . , , . . -- , : . , , . , , . , , . , , -- , , , , . , , . , . , . , , . , , , , - , , . - suur osa elust - põnev protsess - pühendumine - tulemuslikkuse - juhtida - - esindaja - analüütiline mõtlemine -võime - üld - tegeleda -kuludega - tulevane - tegevus ala -kogemus -juhtimises - kutsumus -vastutuse - langeb -isikliku arengu - info puudust - jääb ilma
Objekti lihtsustamises ja tükeldamises KUBISMI JAGUNEMINE Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagas kubismi kolme ajajärku oma kuulsas raamatus "Kubismi epohh ( The Cubist Epoch)". Varajane kubism (1906 1908) Periood kubismis, mil kubism sai nime ja millal P.Picasso ja G.Braque said idee hakata viljelema kubismi. Kõrg kubism (1909 1914) Periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid analüütiline , süneetiline kubism ning Collage'd Ilmusid mitmed tähtsad kubistlikud teosed Tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay Hilis kubism (1914 1921) Lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö Kubism hakkas hääbuma Populaarsust kogusid uued kunstivoolud KUBISMI LIIGID Analüütiline kubism ehk hermeetiline kubism (19091912) Algas 1909. aastal Kunstnikud kujundasid muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, ajalehti,
Schmidt-Rottluff püüdsid oma kunstiga inimest ja ühiskonda äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid 4.Kubismi arengus eristatakse kolme perioodi: · 1906-1908 Cezanne´ilik etapp, kerge geometriseerimine · 1908-1912 Analüütiline kubism(kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks) · 1912-1918 Sünteetiline kubism(Lähtusid geomeetrilistest elementidest nagu vorm ja värv) viimast iseloomustab Suuremad erksamad pinnad, puhtamate värvitoonide kasutamine 5.Omapäraselt silindrite ja sfääride osadest koosnevaid inimesi maalis kubismi esindaja Juan Gris 6.Tuleviku idealiseerijate töid iseloomustab:
Laagri määrdeaine viskoossuse valikul arvestada töötemperatuuri kasvu parandiga. Pakkuda laagri määrimisviis. 6. Määratleda laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning valida istud (laagri sisevõru võllil ja laagri välisvõru korpuses) . Milliseid asendi-, kuju-, viskumistolerantse ja pinnakaredusi tuleks kasutada reduktori võlli ja reduktori korpuse korral, et tagada laagri tõrkedeta töö. 7. Teostada analüütiline veerelaagri valik ja võrrelda saadud tulemus SKF arvutusprogrammi tulemusega. 8. Nimetada veerelaagrite eelised ja puudused liugelaagrite ees. Lahendus: 1. Radiaaljõu Fr, telgjõu Fa, ringjõu Ft ja taandatud paindemomendi M leidmine: m 2 350 2 Ringjõud Ft : Ft 4118 N d2 0,170 Radiaaljõud Fr :
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...
"puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika
bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus.
Kubism,Futurism,Naivism Oskar Pihl Andres Luik Roomet Libe Kubism 1907. aastal Pariisis Kubism- kuubist lähtuv kujutamine Louis Vauxcelles Kubismi voolud ja perioodid analüütiline kubism sünteetiline kubism Varajane kubism (1906-1908) Kõrg kubism (1909-1914) Hilis kubism (1914-1921) Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaania kunstnik Kubismi rajaja imiteerimine Perioodid Sinine periood (19011904) Roosa periood (19051907) Aafrika kunstist mõjutatud periood (19081909) Analüütilise kubismi periood ehk cezanne'ilik periood (19091912) Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919) Kubism Eestis Veidi hiljem ja märksa teisel kujul Jaan Vahtra
· Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb. Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus. · Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne)
Vaesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Miks vaesus tekib? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused Majanduses oleva raske olukorra tõttu Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes Kuidas on probleemiga Euroopa Liidus ja Eestis tegeletud? Euroopa Liit on kuulutanud 2010 aasta vaesuse vastu võitlemise aastaks Eestis antakse selle raames välja analüütiline vaesuse teemaline kogumik. Kuidas võitleksime vaesuse vastu meie? Hoiduda üleliigsetest kulutustest Kasutada raha otstarbekalt Aidata abivajajaid nii kuis vähegi võimalik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täname vaatamast!
Laboratoorne töö nr 8 Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 1 6532703.3 604807.53 438.16 -1000.73 2862343148 -605251460.7 2 6533050.82 605181.85 1398.23 251.06 9134720713 151935743.9 3 6532452.25 606205.76 116.91 779.06 763676329.7 472270662.5 4 6532271.76 605298.75 -155.49 881.68 -1015709468 533681013.4 5 6531570.56 606050.27 -451.05 916.64 -2946032245 555531132.5 6 6531355.12 604847.71 -1306.58 -479.52 -8533757563 -290037781.7 7 6532050.09 604743.69 -40.17 -1348.19 -262418580.1 -815306976.4 SUMMA: 0 0 2822334.6 2822334.45 ...
Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist.
See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüütilised nt „kõik kehad on ulatuvusega“ ja „ükski keha pole mitteulatuvuslik“. Sünteetilised nt „mõned kehad on rasked“ ja „lühim tee kahe punkti vahel on sirge“.
Analüütiline keemia 2012 Kontrolltöö 1-G 1. Andke seletus mõistele ja kirjeldage milleks seda kasutatakse (15p) a) Puhvermahtuvus b) Indikaator c) Kaalanalüüs 2. Kontsentreeritud lämmasikhappe lahus on 69,0 massi%-line ja selle tihendus on 1,41 g/ml. Kui palju seda lahust tuleb võtta, et valmistada 10 milliliitrises mõõtkolvis 3M HNO3 lahus? Aatommassid: H 1,01; O 16,00; N 14,00 (20p) 3. 30 l NaOH vesilahus on molaarsusega 2M. Kui viia selle lahuse ruumala 100 mikroliitrini lisades vett, siis milline on saadud lahuse molaarsus? (20p) 4. 50 ml 0,2M NaOH lahust tiitriti 0,25M HCl lahusega. Leidke: a) Ekvivalentpunkti saavutamiseks kulunud HCl lahuse maht b) Lahuse pH kui on lisatud 50 ml HCl lahust, aktiivsusi mitte arvestades. (20p) 5. 50 ml 0,100M aniliini lahust tiitritakse 0,080M HCl lahusega. Leidke: a) Aniliini...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
Tsiviilühiskond Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksiteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna (lad. Cives kodanik) peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks.Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja
ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod Avade ümbermõõdud L1=P1=424=96 mm a) ruut L2=P2=68=42 mm b) kuusnurk L3=P3=30=94,25mm c) ring L4=P 4=2( 8+10 ) =36 mm d) ristkülik x kordinaat L1x1 + L2x 2 + L3x 3 + L4x 4 x= L 1 + L 2 + L3 + L 4 Kus xn on vastava templi raskuskeskme asukoht 9655+4220+94,2555+3623 x= =45,23 mm ...
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel a...
o Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb vähemalt 5 elemendist: V, W, X, Y, Z V märk, W interpretaator, X interpretant(a), Y objekt (tähendus), Z kontekst MDITK M märk, D tähendus, I interpretaator, T tõlgendus, K kontekst o Ütluse tüübid: (Russell) 1) analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht) 2) sünteetiline: a=b (koidutäht on ehatäht) · Kui on tõestatud, et koidutäht on ehatäht, muutub sünteetiline ütlus analüütiliseks. · Analüütiline ütlus vastab alati tõele! o Nimed: 1) üldnimed: tool, laud, kass 2) pärisnimed: Jaan, Miisu, Tiina 3) deskriptsioonid: ,,Tõe ja õiguse" autor, praegune Prantsuse kuningas Peirce'i kategooriad: Esimene asi iseeneses esmasus ,,karvane tunne"
17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, tähis . (lk.37) liikumise suhtelisus tähendab seda, et uuritava keha liikumise kirjeldamisel tuleb alati lisada taustkeha (keha, mille suhtes kirjeldatakse uuritava keha liikumist) kirjeldus. (lk.16) liikumisvõrrand diferentsiaalvõrrand, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. (lk.40) OSKUSED: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgjoonelise liikumise korral. s nihe l teepikkus v kiirus t aeg vkeskm. keskmine kiirus a kiirendus v lõppkiirus v0 - algkiirus
Kubism Koostas : Annika Valk Kubism Sai alguse Pariisist 1907 aastal Kubism kuubist lähtuv kujutamine Eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust Analüütiline kubism Sünteetiline kubism Kollaaz Tagasihoidlikud ja tuhmid värvid Määravaks eseme vorm, kuju Pablo Picasso portree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pablo Picasso 20. saj üks suurimaid kunstnikke Kubismi algataja Pärit Katalooniast, Hispaaniast Hiljem elas Prantsusmaal Esialgu maalis sünges toonis, hiljem rõõmsates toonides Avignoni naised Click to edit Master text styles Second level Third level ...
mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi
Kokkuvõte 20. sajandist ELU 19.sajandist 20.sajandisse 20.sajandi filosoofia ei ole enam kindel, et tema olemasolu on õigustatud. Mitte ühelgi varasemal ajastul pole suured filosoofid nii häälekalt ja üksmeelselt otsinud pääseteed väljastpoolt filosoofiat. Paradoksaalsel kombel käib see silmatorkav eneseeitamine käsikäes enneolematult laiaulatusliku püüdega muuta filosoofia üheks teadustest. Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused,...
temast mingist kindlast vaatepunktist näha on. Cézanne’i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest küljest. Kubismi arengus saab eristada nelja järku: 1. cézanne’ilik kubism ehk fassettkubism (1907-1909), mida iseloomustab kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine, 2. analüütiline ehk hermeetiline kubism (1909-1912), mis kasvatab vaatepunktide arvu, lammutab geomeetriliselt tausta ja sisu, kuni kujutis muutub arusaamatuks ning võtab kasutusele kollaažitehnika, 3. sünteetiline kubism (1912-1914), kus käsitluslaad oli varasemast abstraktsem, teostes kasutati vihjeid reaalsusele (tähed, numbrid, ajaleheväljalõiked), 4. „kristalne periood“ (pärast aastat 1914), vormid on muutunud selgeteks ja kasutatakse puhtaid selgeid värve. 1908
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi al...
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada Sünte...
II PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND LISA 7 Praktika aruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes, kus kajastub õpilase poolt kogutud informatsioon, analüütiline hinnang ettevõtte tegevusele ning enda poolt tehtud tööle. Aruanne koostada 20 25 leheküljeline ning vormistada vastavalt IREK-i kirjalike tööde juhendile. Praktika aruande vormistamine: · tiitelleht · sissejuhatus · ilusalongi / ettevõtte lühiiseloomustus · praktika sisu · eneseanalüüs · kokkuvõte · uurimustöö Praktika aruanne sisaldab: 1. Sissejuhatus (~2 lk) · praktika eesmärgid ja ülesanded 2
nende erinevad ja sarnased jooned - Klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse Keelefunktsioonid - Kogemuste vahendamine - Sõnaline mõtlemine - Suhtlemise võimaldamine, kirjalik või suuline - Kommunikatiivne vastastikuse mõistmine ja mõjutamine - Ekspressiivne- eneseväljend Mõtlemisstiilid - idealistlik stiil - Sünteetiline stiil - Pragmaatiline stiil - Analüütiline stiil - Realistlik stiil - Religioosne mõtlemisstiil Kontrolltöö küsimused 1) sensoorne nälg ja sensoorne küllastumine 2) Mälu liigid 3) Mõtlemisvõtted ja mõtlemisstiilid 4) Keele funktsioonid
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane Natüürmort viiuli ja kruusiga Sünteetiline kubism Picasso Piip,klaas ja Vieux Marc´i pudel Natüürmort punutud tooliga kitarr Georges Brague Karnet Juan Gr...
LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütiline pindalade määramine. Punkti Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi+1-Xi-1 Xi(Yi+1-Yi-1 ) Yi(Xi+1-Xi-1 ) nr. 1 6509945,135 700133,637 470,823 666,42 3065031898 466583058,4 2 6510050 700600 438,684 -260,129 2855854774 -182246377,4 143200050, 3 6509685,006 700572,321 21,998 -749,071 -524778409,1 8 - 4 6509300,929 700621,998 -443,144 -301,426 -211185686,4 2884557651 - 5 6509383,58 700129,177 -488,361 644,206 4510...
· Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale: · Hea projektsiooniteisendus suutlikkus kartograafiline · Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult
· Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale: · Hea projektsiooniteisendus suutlikkus kartograafiline · Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult
LABORATOORNE TÖÖ nr. 7 "Pindalade määramine" Ülesanne1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Maatüki üldpindala arvutatud väärtus ümardada 0,01 ha täpsusega Lahendus Koostan tabeli, kandes piiripunktid koordinaadid tabelisse päripäeva. Teen vastavad arvutused. Neljandat ja viiendat tulpa kontrollin liites kõik arvud kokku. Vastus peab tulema null. Kuuenda ja seitsmenda tulba arvud kokku liites peavad tulema võrdsed arvud ning annavad pindala kahekordse väärtuse. Punkti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
