LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 - 653 604 246842113 1 377,856 -1000,734 605251460, 2
6. kolmnurk a6(d6-d5)sinB5 a6=35,2 4059,97 3 5 kokku 403,48 Magistraaljoone taga olev pindala: Pmag=403,48/2*10000=0,02ha Kogu pindala Püld=Pmag+Pkoord=30,00+0,02=30,02ha Laboratoorne töö nr. 16 Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Graafiline pindala määramine plaanil mõõdetud Kõlviku kujundi nr. kujundi pindala Pi elemendid (m)
joonele, seame esimese punkti õigele "kõrgusele" ja fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõuab õigele "kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutame punktidele juurde nende "kõrgused". Hiljem sama kõrgusega punktid ühendatakse. 18. Mõõdistamisvõrgu rajamise, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamise, hoonete mõõdistamise, topograafilise plaani koostamise ja töö aruande koostamise nõuded ,,Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra" põhjal? Mõõdistamisvõrgu rajamise Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule: Kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega. Sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, välja arvatud juhtudel, kui nõuetekohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest. Mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Kõik kommentaarid