.................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus....................................................................... 7 Sissejuhatus Mina valisin Chrisoph Kolumbuse kuna tema on üle maailma tuntud kui Ameerika avastaja ning temast ja tema reisidest on palju informatsiooni ja raamatuid. Kui mina olin alles väike, siis mina vaatasin juba sellist multikat mis rääkis ka tema reisist Ameerikasse. Kõik ka ju teavad, et näiteks osad maitseained on lausa saanud nime selle laeva järgi kus seilas Christoph Kolumbus. Minu tööeesmärk on teieni tuua teave Christoph Kolumbusest enesest ning mõnedest tema reisidest. Ta oli siis maadeavastaja ja kaupmees. Ta polnud küll ka esimene, kes avastas Ameerika, kuid pärast tema avastusretke tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga. Materjali selle töö kohta on küll palju, kuid näiteks internetis on seda rohkesti inglisekeeles
Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania rajas Willian Penn Vastu Kanadat rajati mitu puritaanide kolooniat Ameerikasse rändasi ka need keda kodumaal usuliste tõeks pidamiste tõttu kiusati Ameerikast püüti leida tööd ja leiba Tänu tarastamisele Inglismaal oli just sealt rohkesti talupoegadest väljarändajaid Otsiti ka vabamaid tingimusi äritegevuseks
Viikingite retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Gröönimaa asustamine ja Ameerika avastamine.Loeme viikingite avastusretkest. Miks viikingid ei jäänud Ameerikasse elama? Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Jutud rääkisid, et seal olla nähtud mingit maad ja ka rändlindude parved suundusid sinna. Peatselt maabuski erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad
On November 9th, 1620, the `Mayflower' sighted what is now Cape Cod. Despite seeing land, the crew of the `Mayflower' searched for another month to find somewhere to land. Where they eventually landed was called New Plymouth. On December 25th, after finding a place where the `Mayflower' could be safely anchored, the Pilgrim Fathers began to build the first house for common use. By February 1621, 50% of the Pilgrim Fathers had died as a result of the cold weather and the inadequate housing that they had built for themselves. A Native American called Squanto helped those Pilgrim Fathers who survived the harsh winter. He showed them how to sow maize and how to cultivate the crop. Seeds brought from England were of little use in their new environment. By the summer of 1621, the Pilgrim Fathers had built houses for themselves and had gathered up a small harvest. They were well recovered in health and strength, and had all things in good plen...
Mõdriku 2014 SOLOMON ELIOT ASCH (14.071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. Sõbrad kutsusid teda Shlaym. Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi. Kuna ta ei osanud hästi inglise keelt, siis alguse oli tal koolis raskusi suhtlemisega. Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt
I M K B A U S 1. Meresõidu laev. 2. Ameerika põliselanikud. 3. Ameerikast pärit kultuurtaim. 4. Andis Ameerikale nime (perekonnanimi). 5. Väga rikas kullamaa Lõuna-Ameerikas. 6. Hiina leiutis. 7. Uus maa ehk.... 8. Purjetas üle Atlandi Kesk- Ameerikasse (eesnime täht+perekonnanimi). 9. Riik, kus leiutati püssirohi. 10.Kolumbuse nimest tuletatud Ameerika riik. 11.Riik, kus leiutati male mäng. Lahendus: Avastas meretee Indiasse.
Lilya 4-Ever Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Heli Maaslieb Aasta 2014 Lilya 4-Ever Lilya on 16.aastane tüdruk, kes jääb ihuüksinda elama enda korterisse. Peale seda, kui Lilya ema ja tema uus kallim läksid elama Ameerikasse, toimus Lilya elus suured muudatused. Ta oli ise vastutav enda tegude eest ja pidi endaga ise hakkama saama. Lilya probleemid said alguse tema emast, sõpradest, tuttavatest, tädist, üldiselt kõigist kellega ta ringi käis tõid talle pahandusi. Lilya elas koos enda emaga, tal isa ei olnud. Tema emal puudus täielik vastustunne ja ei tahtnud Lilyat kasvatada. Kuigi ta lubas võtta Lilya Ameerikasse kaasa, ta siiski valetas, et
Kundalini jooga valikkursuse test NB! vajadusel võid vaadata ja kasutada küsimustele vastamiseks ka teoreetilist materjal,,mida oled kursusel saanud ja on Teras kundalini jooga all üleval. Kirjuta oma sõnadega lühidalt mis oli jooga ja kundalini jooga Sinu jaoks enne valikkursuse algust ja nüüd peale oma kogemust ja praktikat kursuse lõpus? Enne oli kundalini jooga minu jaoks täiesti tundmatu maailm, ent nüüd tean sellest palju rohkem. Kirjuta mõne reaga Yogi Bhajanist. Kes ta oli? Mis on selle ülemaailmse organisatsiooni nimi mille ta on loonud ja ka praegu töötab? Yogi Bhajan oli kuulus mes, kes sai kundalini jooga meistriks juba 16-aastaselt. 39-aastaselt emigreerus ta Ameerikasse, et viia kundalini jooga õpetused läänemaailma. Ta oli suurepärane õpetaja ja tervendaja ning ta oli hipipõlvkonna poolt armastatud. Ta on loonud ülemaailmse organisatsiooni 3HO, mis tegeleb endiselt Kundalini jooga edendamisega maailmas, samuti on tema alg...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Lissaboni öö 1. Tegevus toimus 40-ndatel aastatel Euroopas. Saksamaa oli kohe- kohe valmis alustama agressiooni teiste riikide vastu. Nii üritasid paljud inimesed Saksamaalt ja üldse Euroopast Ameerikasse päseda, et mitte sõjasaagiks langeda. Ameerikasse üritasid pääseda ka selle raamatu peategelased. 2. Peamised tegelased olid: 1.) autor 2.) Schwarz 3.) Schwarzi naine Helen 4.) Heleni vend Georg 5.) autori naine Ruth 3. Probleem oli see, et Saksamaal valitses range kord ja Saksamaa hakkas ründama teisi riike. Seega tekkis palju emigrante, kellel polnud ei passi ega midagi. Nende ainus võimalus oli Ameerikasse pageda. Autor ja Schwarz kohtusidki selle tõttu, et mõlemad proovisid Lissaboni kaudu Ameerikasse pääseda
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal
Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani
,,Lissaboni öö" Erich Maria Remarque 1. Raamat mida lugesin on Erich Maria Remarque ,,Lissaboni öö" 2. II-le maailmasõjale eelnev aeg. 3. Tegevuspaigad Portugalis, Saksamaal ja Prantsusmaal. 4. Oli aeg, mil inimesed üritasid põgeneda Ameerikasse keeruliste sõjaeelsete olukordade sunnil ja elamislubade lõppemise tõttu. Probleemide ja halbade tagajärgede tõttu sooviti võimalusel põgeneda ja asuda elama uude kohta. Kuid probleem oli ka selles, et ameerikasse pääsemiseks oli vaja osta laevapilet, mille hind oli kas mõne jaoks liiga kallis, või polnud lihtsalt vabu kohti. Just rahaprobleem on see, mis vaevas meie peategelast. Temaga aga juhtus selline lugu, et ükspäev inimtühjal tänaval jalutades sattus ta kokku
Ahto Walter Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud
Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastanud. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta algul siiski Valladoli kloostrisse, 3 aastat hiljem Sevillasse ning lõpuks 1541. aastaks sängitati tema säilmed ümber San Dominago katedraali. Kokku transporditi ka hilisemalt Cristoph Kolumbuse luid üheksa korda. Oma otsusest, leida meretee Indiasse esitas ta oma plaani algul Portugali kuningale, kes selle tagasi lükkas. Peale seda läks ta aga Hispaania kuningakotta ning tutvustas neile oma plaani. Kuningakoja ja Kolumbuse
Oli Lissabonis, mis oli tidetud pgenikega, kik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jlgiti laevu, mis sitsid Ameerika poole. Kuid kigil ei olnud viisat ning ka laeavapiletid olid tihtipeale vlja mdud. Tnaval kndis pgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse juda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari peva prast lppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tnav oli suhteliselt thi, siiski mrkas pgenik ht meest tnaval edasi-tagasi kivat. Esimese hooga kartis pgenik, et tegu on politseiga ning ta vetakse vahi alla. Mees aga knetas teda ning pakkus talle kahte piletit New Yorki. Tingimuseks oli, et pgenik on temaga hommikuni koos. Pgenik vttis pakkumise vastu. Pgenik oli siiski umbusklik selle vra mehe suhtes
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri
Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast. Põhjused paremate eu ja töö tingimuste otsingud. Euroopa liidu piires toimib vaba tööjõu liikumine seega ka riikidi vaheline ränne. Ida euroopa toimub aktiivne välja ränne lääne euroopasse ja põhja ameerikasse (USA ja Kanada). Välja ränne õpingute ja paremate töötingimuste otsingutele. Põhja- ameerika toimub aktiivne sisseränne ladina ameerikast, aasiast, euroopast (usa Kanada) eelkõige paremate elu ja töö tingimuste otsingul. Ladina ameerika toimub aktiivne välja ränne põhja ameerikasse, vähem euroopasse paremate elu ja töö tingimuste otsingule. Aafrika toimub aktiivne väljaränne euroopasse(eelkõige emamaadesse mille
Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse.
Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta riikidesse tööle(lähemalt olevatest riikidesse). Põhiline väljavool on Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast. Rännete põhjused: Isikliud ja perekondlikud põhjused; majanduslikud põhjusd; sõjad, poliitilised sündmused ja loodusõnnetused.
Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani
O Hariduselt personalijuht O Kirjanik, blogija, poliitik ja kirjastaja O Heli Kirjastus O 14 raamatut ,,Tähtajaline elu" O Esimene osa kaheosalisest teosest O Ilmus 2015. aastal O llustreerija: Lisette Eriste O Kirjastus: Heli Kirjastus Tegelased O Rebecca- peategelane, lapsehoidja O Teele- ,,parim sõber" O Sven- eelmine poissõber O Marek- Teele poissõber O Kris- uus sõber Eestis O Elina ja Kristel- au pairid Ameerikas Kokkuvõte O Rebecca otsus minna Ameerikasse O Enne lahkumist tutvub Krisiga O Sõit Ameerikasse O Koolitus O Tutvus perega O Töö Kokkuvõte O E-mailide kirjutamine kodustele O Tutvus sakslastest au pair´idega O Elina ja Kristel O Florida perepuhkus O Uus pere Arvamus O Lihtne ülesehitus O Mõned ebaloogilised hüpped ajas O Põnevus O Meeldis Aitäh kuulamast!
KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati
Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia Carolina- idaranniku lõunaossa. Ameerikasse asustati vägivaldselt ümber ka vargaid, röövleid ja kerjuseid, kellest Euroopast taheti lahti saada. Uues Maailmas läbi lüüa ei olnud kerge, tingimused olid Ameerikas sootuks teised kui Euroopas. Kolonistide hulgas olid sagedased epideemiad ja haigused ning tihti tuli kannatada nälga ja puudust- umbes 2/3 Ameerikasse asunuist suri. Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga.
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk..
6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj Euroopast Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. Saj ka Austraalia koloniseerimine. Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna- Ameerikast, Kagu-Aasiast. Lääne-Euroopasse Ees-, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Veel ka: Hiinast Ameerikasse või Austraaliasse (rikkamatesse kohtadesse). Paadipõgenikud Lõuna-Euroopa riikidesse.
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja
Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne. Põhjuste alusel rännete liigitamine 1. Majanduslikel põhjustel Töö ja palk. 2. Elukeskkonna pärast. 3. Poliitilised ja usulised põhjused 4. Loodusõppetused 5. Perekondlikud põhjused 6. Rännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Indiast Ida-Aafrikasse, Paapua-Uus Guinea poole Hiinast Ameerikasse Tänapäeval: Venemaalt Lõuna-Euroopasse Hiinast Ameerikasse Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse 7. Sotsiaalpoliitika: Kultuuri teostamine, Transpordi teostamine Regionaalpoliitika: Riigipoolsed toetused riigi territooriumi ühtlaseks arenemiseks. Infrastruktuuri välja arendamine, teedevõrk, koolid, lasteaiad, arstid. Tööd pakkuvad firmad saavad väiksemate kulutustega hakkama. Äärealadel tehakse firmadele maksusoodustused
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse
karta tagakiusamist oma rassislise, etnilise või teatud ühiskonnagrupppi kuuluvuse tõttu. Samuti usuliste või poliitiliste veendumuste tõttu. Põgenikke käsitletakse ka sõja või kodusõja tõttu kodumaalt lahkunud. Olukorra normaliseerimisel pöördutakse kodumaale tagasi Põgemik peab taotlema varjupaika esimeses temale mitte ohtlikus riigis. PEAMISED RÄNDEKOHAD Esimene laine põhjuseks demograafiline plahvatus euroopas 16-20saj algus EUROOPAST Põhja ameerikasse, Lõuna ameerikasse ja austraaliasse 16-19 saj - Sundmigratsioon - orjad AUSTRAALIAST AMEERIKASSE TEINE LAINE! Alates 20 saj 50-ndad Kariibi mere regioon USA KANADA kõik kolm MEHHIKO IDA- AASIA ( Hiina põgenikud) AAFRIKA, LÕUNA JA KAGU AASIA ARENENUD EUROOPA RIIGID IDA EUROOPA ( sotsialistlikud riigid 90-ndad) LÕUNA JA KAGU AASIA - NAFTARIIGID 70-ndad LINNASTUMINE ( urbaniseerumine ) Eeljärk. See kujutab endast esimeste linnade tekkismise perioodi
Francisco Pizarro Francisco täpse sünniaja kohta vajeldakse ,aga see jääb kusagile 1471-1478 vahele. Ta sündis Trujillos, Cácereses, Hispaanias ja elas oma ema juures. Ta ema töötas majapidajana ning Francisco aitas seal loomi pidada. Tema isa oli Gonzalo Pizarro Rodríguez de Aguilar kes oli sõdur ja võitles Itaalias. Ka Pizarrost sai sõdur ning võideldes kuulis ta rikkustest mis olid Ameerikas. Aastal 1502 läks ta esimest korda Uude-Maailma koos Nicolás de Ovando kes plaanis koloniseerida Ameerika. Aastal 1508 läks ta koos Alonso de Hojedaga Ameerika sisemaale ning rajasid asustuse vihaste pärismaalaste kõrvale. Selle asustuse nimi oli San Sebastián de Urabá. Aastal 1510 hakkasid varud San Sebastián de Urabális otsa saama. Hojeda asus teele Santo Domingo poole ,et sealt abiväge ja varusid tuua. Kui Hojedas peale 50 päeva tagasi ei olnud võttis Pizarro kõik ellujäänud kokku ja hakkas minema tag...
Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja selle tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse juba 500 aastat enne Kolumbust. Alles siis, kui Kolumbus Ameerika avastas, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga. Ameerikasse jõuti 12.oktoobril 1492. aastal. Kolumbuse eksimuse tõttu kutsutakse punanahkasid indiaanlasteks. Avastusretked toovad endaga kaasa uusi kultuure, taimi, loomi ja teadust.
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad
Unistama peab Unistused on igaühel, unistused on sellepärast , et neid täita ja millegi poole pürgida. Igaühel võib olla ka mitu unistust, sest miks peaksid ahned inimesed piirduma ühe unistusega ? Ka mul on unistused, neid on erinevaid, näiteks: Ameerikasse minek, kunagi ilusas majas elamine, millegi väga suure avastamine, NBA-s mängimine jne. Ehk see teeb minust ahne inimese. Mulle meeldib unistada, sest see on nagu pilvedes hõljumine millegi hea poole, mida sa ei pruugi kunagi saada. Siiamaani pole mul ühtegi unistust täitunud, aga ma loodan, et ma vähemalt ühe nendest saaksin ära täita näiteks Ameerikasse minek. Kuigi mu kõige suurim soov oleks millegi väga suure avastamine ja siis kogu selle au endale saamine, aga ma pakun
Ronald alustas Eestis taas bändi tegemist, ta oli varem Ameerikas ka koos sõpradega bändi teinud. Ronald ja Mirt said kaua aega koos olla, kui äkki tuli Ammerika eelmisest bändist kiri. Sõbrad rääkisid, et nad saaksid üks kuulus film tahab nende omatehtud laulu endale tunnusmuusikaks. Ronald ei tahtnud minna ning ta tegeles edasi Eestis oleva bändiga. Nad võitsid ühel üritusel I koha. Mirt sai aru, et kui Ronald Ameerikasse ei lähe kahetseb ta seda elu lõppuni. Ronald läkski siis Ameerikasse ning nad ei tea, kas nad kohtuvad veel kunagi.
Ameerika rahvuse kujunemine 17.-18. sajandil ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud tegurid Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620. aastal Ameerikasse saabunud laev "Mayflower" tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus
Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik
Mirt tahtis Ronani ära unustada ja edasi liikuda ning ta sõbrannad Arvasid, et parim viis seda teha on klubisse minna. Kuid klubiskäik Lõppes neil halvasti… . Kokkuvõte II osa Ronam alustas Eestis taas bändi tegemist, ta oli varem Ameerikas ka koos sõpradega bändi teinud. Ronan ja Mirt said kaua aega koos olla, kui äkki tuli Ammerika eelmisest bändist kiri. Sõbrad rääkisid, üks kuulus film tahab nende omatehtud laulu endale Tunnusmuusikaks, kuid selleks peaks ta tagasi Ameerikasse kolima. Ronan ei tahtnud minna ning ta tegeles edasi Eestis oleva bändiga. Nad võitsid ühel üritusel I koha. Mirt sai aru, et kui Ronan Ameerikasse ei lähe kahetseb ta seda elu lõpuni. Ronan läkski Ameerikasse, teadmises et ta ei pruugi Mirti enam kunagi näha. Peamised probleemid Antud teoses olid peamised probleemid: 1. Alaealiste narkootikumide tarvitamine 2. Katkised peremudelid 3. Noorte ärakasutamine 4. Alkoholi probleemid noorte seas Minu arvamus
Selles põlengus hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaul. Tartu muusikasõbrad püüdsid Sart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Pärast põlengut asus Saar elama Tallinnasse. Olles Tallinnas pühendas ta end täielikult loomingule. Saar reisis tihti Tallinna ning oma kodukoha Hüpassaare vahet. 1927.aastal sündis Saarele ja tema abikaasale poeg Ülo. 1928. aastal otsustas helilooja abikaasa siirduda Ameerikasse, et oma perekonna tulevik majanduslikult kindlamale alusele rajada. Ta leidis endale seal tööd meditsiiniõena. Ta palus mehel koos lastega enda juurde Ameerikasse tulla, aga Mart Saar ei tahtnud minna. Ning kaasa läks ainult nende tütar Heli, ning Ülo jäi isaga. Saar taotles endale oma kodukohta, ning pikapeale ta selle endale saigi.1937. aastal külastas Mart Saare Ameerikasse sõitnud tütar Heli Eestit ning käis ka oma isa juures Hüpassaares. 1939
· Iseloomu järgi vabatahtlik, kaasränne, sundränne · Ulatuse järgi riigisisene, rahvusvaheline · Kestuse järgi alaline, ajutine, sesoonne · Põhjused 1) majanduslikud (madal palk, halvad elamistingimused, vähe töökohti) 2) poliitilised (küüditamine) 3) usulised 4) kultuurilised 5) loodusõnnetused Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad · 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa · 16-19 saj sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse Tänapäeval : · sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse · Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse · Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus
Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai
paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud hiljem läks Chaplin Ameerikasse tagasi. Chaplinile ei meeldinud töötada teiste käe all, seepärast loodigi teiste samasugustega filmikompanii United Artists, kus ta juhatuse liikmena töötas kuni 1950. Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. 1941 kandideeris tema film ,,Suur diktaator" ,,Oscarile" viies kategoorias, Chaplin sealhulgas
Uus ühiskond ja uus riik: Ameerika ühendriikide tekkimine Esimese inglasena tahtis kolooniat Põhja-Ameerikasse luua inglasest meresõitja Walter Raleigh aastal 1585, kuid see õnnestus hoopis 1607.aastal Chesapeake’I lahes maabunud Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
