Nagu eelnevalt juba öeldud, võib lubi- ja silikaatvärve kanda ainult mineraalsetele aluspindadele, näiteks uutele ja vanadele krohvpindadele, mida on eelnevalt lubja- või silikaatidepõhiste katteainetega töödeldud. Juhul, kui neid värve soovitakse kanda eelnevalt orgaaniliste värvidega töödeldud pindadele, tuleb orgaaniline värv eemaldada. Ainult sel juhul on tagatud lubi ja silikaatvärvi täielik keemiline reaktsioon ehk nakkumine aluspinnaga. Kui värvieemaldus pole täielikult võimalik, tuleb appi võtta spetsiaalsed krundid, mis muudavad aluspinna happeliseks ja seina pinnas olevad lahustuvad soolad lahustumatuteks ühenditeks. Selle meetodiga peatatakse soolade edasine murenemine ja samas ühtlustatakse aluspinna keemiline koostis ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna ulatuses. Nii et püsivus saavutatakse õigete keemiliste reaktsioonide abil, mis toimivad looduses. Värvimine: 1
halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust. Valmis segu kanda pinnale suunaga alt üles, töövahenditeks võib kasutada harja, pintslit, käsna või pesulappi. Lahusel lasta toimida 10-20 minutit, loputades seejärel pestud pinna puhta veega. Lahusega töötlemisel tuleb kanda kaitseprille ja ?kindaid. Kemikaalide käitlemisel tuleb kindlasti
mõju. Krohvitakse ühe või mitme kihina, kas krohvimört vesiklaasi ja polümeeride käsitöövahenditega või mehhaniseeritult. dispersiooni abil. Silikaatmörtide · krohvivõrk krohvi tugevdamiseks pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib tavaliselt kasutatav perfoleht-võrk, kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhus punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või sisalduva CO-ga ja moodustab seeläbi muu selleks otstarbeks sobiv võrk. aluspinnaga ideaalse nakke. Silikaatvärvi ei · masinakrohv mördipumba või saa kanda siledale pinnale! suruõhu abil laotatud krohv. · silikoon-viimistluskrohv selle
eemaldada. Müüritis peab olema korrektselt vuugitud. Lahtised kivid eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis on vajalik vastava injektsioonivahenditega tihendada. HI-kiht ei tohi ületada teravaid nurki. Välisnurk tuleb maha lõigata ning mineraalse isolatsioonivõõbaga tihendada, sisenurgad thenduskohviga täita ning moodustada raadius min 5cm (2- komponentse bituumen-pakskatte puhul 2 cm kiht). Vanade HI-katete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga ning nende sobivust uue kattega. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. Hoone maapealse sokliosas kõrgusega kuni 25cm ning vundamendi osas on oodata niiskuse suuremat koormust. Sealt on vajalik olemasolev bituumenkiht eemaldada. Seejärel tuleb nimetatud piirkond katta kahekihilise mineraalse isolatsioonivõõbaga. See tagab tugevad ja kindla aluspinna järgnevaks bituumenkatteks ning sellega on takistatud bituumenkihi taha tungida võiv niiskus.
sõltuvalt bituumeni ja tugikanga tüübist. Mitmes kihis ladustamisel tuleb aluste vahele asetada vineerist vms materjalist tahvlid vältimaks materjali deformeerumist. Ladustatud bituumenrullmaterjale ei ole soovitav hoida pikema aja vältel välistingimustes mis halvendab bituumeni elastsust ja nakkeomadusi. 2. ALUSPINNAD JA ERINEVAD PAIGALDUSVIISID 2.1. PUIT- VÕI VINEERALUSPINNALE paigaldamisel võib kasutada kas ventileeritava aluspinnaga bituumenrullmaterjali(paigaldatakse gaasipõletiga) või tavalist bituumenrullmaterjali mis kinnitatakse alsupinna külge mehhaaniliselt tüüblitega ülekattekohtadest(vuugid keevitatakse gaasipõletiga). Bituumenliimi kasutamine puitaluspinna puhul ei ole soovitatav halbade nakkumisomaduste ja puidust eralduva niiskuse ventileerimise takistatuse tõttu. Puitlaudiseks võib kasutada min. 19 mm paksu "punnlauda" mis on naelutatud
mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifikatsioon:1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised.3.Sideainete järgi- tsement-,lubi,kips-,savi-,kukersiit jms mördid Mördile esitavad nõuded:hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6 Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid. Omadused:*müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus, *kui kivide veeimavus on suur siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess
..600 um). · Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on tugevasti ühendatud pinnaga, millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. · Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. · Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata;
· Poole rulli kokku kerimine · Teise poole paika jätmine · Kokku rullitud poole keevitus · Teise poole kokku rullimine ja keevitus 28.Nimetage 4 tegurit, mis tagavad bituumenmaterjalide lauskeevituse kvaliteedi? · Kuumutamine sulamiseni · Bituumenvalli teke rulli ette · Kuumutamine kogu laiuses · Ühtlane temperatuur 29.Kui lai on bituumenmaterjalide ülekatte puhul lubatud sulabituumeni väljavalgumine? 5-10 mm 30.Mis tagab iseliimuva materjali nakke aluspinnaga? Liim 31.Mida tuleb teha iseliimuva materjali puhul materjli ja aluspinna vahele jäävate õhumullidega? Materjal katki lõigata, õhk välja suruda ja materjal liimuv aluspinnaga uuesti. 32.Millised on lisaks lauskeevitusele teised katusekattematerjalide paigaldusviisid (nimetage 4)? · Mehaaniline kinnitus · Kuumliimimine · Külmliimimine · Punktliimimine 33.Millal ei ole võimalik kasutada lauskeevitatavaid rullmaterjale? · Temperatuuritundlik aluskonstruktsioon
ning 1.kihti seljuhul ei siluta.1.kihis-5cm, kui vaja siis 2kihti.ning 1.kihti seljuhul ei siluta. 9. Kirjelda kipskrohvi pinnale kandmise tehnoloogiat Siluriga pinnale, viskamisega Tõmmtakse H/trapets profiiliga ülejäägid ära, tömmatakse 1h, 30min taheneda. Kasutakse pahtlilabidaid, siluriga tömmatakse üle.e üle. 10. Loetle hea pahtli omadused (4) ...Kerge e lihvida minimaalne kahanaemine minimaalne kahanaemine täidab hästi Hea nake aluspinnaga,järgmise pinnaga Kuivab kiiresti.täidab hästi Hea nake aluspinnaga,järgmise pinnaga Kuivab kiiresti. 11. Kirjelda tööde teostamise järjekorras kipsplaadi viimistlemist ja kasutatavaid materjale alustades aluspinna kontrollimisest. ......Kontrollida kruvisid, et olesksid sügaval ning kruvid viimistleda vuugipahtliga Plaadi pinnale tekkinud vigastused parandada vuugipahtliga Kohtpahteldatud pinnad lauspahteldada. pinnad lauspahteldada. 12
pahteladada pahtli alla Värvitavate pindade eeltöötlus Hoolikas eeltöötlus on pinnaviimistluse aluseks. Nii värvimisel kui ka kõigil teistel viimistlustöö etappidel on oma tähendus. Nende tööde abil püütakse kaitsta pindu korrosiooni ja kulumise eest ning välditakse ka niiskuse pääsemist materjalisse. Eeltöötluse eesmärgiks on ka hõlbustada pinnaviimistlusmaterjalide nakkumist aluspinnaga. Eeltöötlus jaguneb kahte etappi: esimest võiks nimetada eelpuhastuseks ja alles seejärel tehakse tegelik töötlus. Eeltöötluse menetlus ja materjalivalik sõltuvad töödeldava pinna materjalist. Näiteks metallpinna eeltöötlus erineb täielikult puitpinna eeltöötlusest. Väga oluline on teada, kas pinda on varem töödeldud ning mil viisil seda on tehtud. Ruumi joonis B=3 A=6 H=2 ,4
tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi
USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja tuleb teha ettevalmistusi, et ei vältida mingisugust kahju Üks laastavaim orkaan oli Katrina (2005), mis tekitas 108 miljardit dollarit väärt kahju ning mis tappis 1245-1836 inimest. New Orelans oli üleujutatud ning inimesed pidid tihti kanuuga ringi sõitma, kuna vett oli linnas nii palju. Tornaadod Tornaado ehk tromb on pööris, mis kontakteerub aluspinnaga Kaasneb äike Esineb kõige tihedamini USA-s, kuid on ka Eestis olnud Tugevust mõõdetakse Fujita-Pearsoni skaalal (EF0-EF5). Viimane on nii tugev, et võib isegi asfaldi tee pealt minema viia Tornaado Nebraskas 2013.aastal Hukkus 1, vigastada sai üle kümne inimese Tornaado Itaalias 2015. aastal Keegi ei saanud viga ega hukkunud Kasutatud kirjandus https://www.thinglink.com/scene/489051093351792642 http://e-ope.khk.ee/ek/2012/eesti_keel_1/isikunimed.html
kaitsta aluskonstruksioone niiskuskahjustuste eest. Enne hüdroisolatsiooni tegemist tuleb plaatimise pind puhastada naket nõrgendavatest ainetest (tolm, tsemendipiim, rasvad, õlid ja muu mustus). Vajadusel tuleb teostada enne hüdroisolatsiooni tegemist kõik lihvimis-ja tasandustööd. Parima tulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult antud tingimustesse sobivaid materjale. Soovitame lisada tasandussegule ka spetsiaalset ealstifikaatorit, mis parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja muudab tasandussegu elastsemaks. Hüdroisolatsioonitööd Hüdroisolatsioon tuleb teostada välistingimustesse sobivate materjalidega. Selleks sobivad suurepäraselt enamik basseinide hüdroisolatsiooni ained. Hüdroisolatsioonitöid alustatakse nurkade isoleerimisega. Nurkadesse kleebitakse spetsiaalne tihenduslint, mis moodustab hüdroisolatsiooni ülestõste ka seinale. Kui kõik nurgad on isoleeritud, tehakse järgmisena laushüdroisolatsioon.
Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide oksiide, sulfiide, sulfaate, karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaat e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid
pinnale õhukses kihina.Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Värvid koosnevad sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist, lakkides puudub pigment,kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed, võimaldama aluspinnal hingata, omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus, ilmastiku ja valgusekindlus, atmosfäärikindlus, püsivus teatud kindlate temperatuuride juures, elastsus, nake aluspinnaga. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmendi-terade fikseerimine kelmes. Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi kui ka mineraalseid aineid. Värvide koostisosad:
HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses. Kuna tihendus krohvis on palju peeneteralisi osakesi siis on suur oht pealispinna pragunemisele. Selle vältimiseks tuleb teha tehnoloogiline paus ja lasta igal kihil täielikult ära kuivada. Kuivamis faasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkidavõivaid pragusid. Tihenduskrohv kantakse pinnale käsitsi või pumbaga
teostamiseks · Ettevalmistus tasandustöödeks Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine MD16, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 24 tundi) · Segukihi paksus Enne segu ostmist tuleb selgeks teha, kui paks peab tasanduskiht olema. Näiteks, kui seguga on lubatud valada 05 mm, ei tohi valada 5 cm · Vee hulk Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga
Lateksvärvi kiht on elastne, pinnalt eemaldatud värvikile tükike ei murdu painutamisel, vana värvipind praguneb puukiuga samas suunas, eemaldatud värvikile põletamisel võib tunda plastmaterjali põlemise lõhna. Hooldusvärvimiseks sobib ainult sama tüüpi värv Vivacolor sortimendist näiteks vesialuseline puitfassaadivärv VILLA AKVA. Puitpinda värvi alati pintsliga, sest nii tungib värv (või peits) sügavamale puitu, nakkub paremini aluspinnaga ja annab puidule parima kaitse välismõjude eest. Pintselda 23 lauda korraga, alustades ülalt ja liikudes piki puidukiudu. Ole tähelepanelik ja hoolikas voodrilaudade ja prusside otsapindade värvimisel, sest puidu ristlõikepinnad on niiskuskahjustustele kõige vastuvõtlikumad. Värvi maja seina kaupa nii, et jätkukohad jääksid maja nurkadesse või muudesse varjatud kohtadesse. Sega ühte anumasse terve seina jaoks vajalik kogus värvi. Sega värvi ka
10.Millest sõltub hõõrdejõud? Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust. 11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)? Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. (Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.) 12.Milest on elastsusjõud? Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. 13.Millest sõltub elastsusjõud? Elastsusjõud sõltub: a)Keha jäikusest b)Deformatsiooni ulatusest 14.Millest on tingitud elastsusjõud? Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib
Krohv on vihmakindel Mineraalne viimistluskrohv reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5% . tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi Silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodistab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke Silikoon viimistluskrohv selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta Fasaadisoojustuse liitsüsteemid koosnevad: - fasaadile kleebitud soojaisolatsiooniplaatidest -armeeringust -viimistluskihist Kattekrohvi mõisted Harjakrohv -harjaga silutud või laotatud ning silutud krohvipind. Pinnakaredus
[5] 3.4. Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Bituumenpaanid on membraanisarnased liitmaterjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kandekihina kasutatakse viltpappi, klaaskiudkangast, klaaskiudvõrku, dzuutkangast, polüesterkangast, alumiiniumist või vasest võrku. Kandekiht annab paanile tugevuse, mistõttu saab teda paigaldada ka vertikaalpinnale. [5] Enne membraani paigaldamist tuleb aluspind katta krundiga, et suurendada membraani nakkuvust aluspinnaga. Membraani paigaldamist alustatakse alles pärast krundi täielikku kuivamist. Bituumenmembraanid on elastsed ja katavad hästi ka väikeseid pragusid. Membraani kandekiht on kaetud kaitsekilega, mis tuleb enne paigaldamist eemaldada. Membraani saab paigaldada nii horisontaalsele pinnale kui ka vertikaalsele pinnale. Paani on lihtne paigaldada ja selle paigaldusvõtted sarnanevad tapeetimisele. Kinnitriikimist alustatakse keskelt ja liigutakse äärte suunas. [3] 3.5. Bituumen-pakskiht
Ta ei sobi kuumenevatele pindadele: soojamüürid, ahjud, kamin. Mineraalneviimistlus krohv: on reeglina kuivsegu. Tuleb lisada ainult vett ( kindel kogus). Polumeersete osakaal on väiksem kui 4,5% kogumahust, tera suuruseks on 2,3 ja 6mm. Eelis: mineraalsed krohvid hingavad s.t lasevad veeauru läbi. Silikaatkrohv: on kasutamisvalmis krohvimört, vesi klaasi ja polumeeride dispersiooni abil. Silikaat mörtide peale kandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaljumsilikaat aluspinnaga ning õhus sisaldava h O ja moodustub seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Silikaatvärvi ei saa kanda siledale pinnale. Silikoon-viimistluskrohv: krohvi sideaineks on silikoon vaigu vesi dispersjoon. See ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb
Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Alati peale lihvimist eemalda lihvimistolm. Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuivõrd krunt muudab pinna mitte imavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ilma triipudeta. Kui värvitav pind on väga sile, tugev, läikiv – näiteks klaas, kahhelplaadid jmt – siis tuleb valida spetsiaalne kruntvärv, mis nakkub nimetatud pindadega. Samuti on olemas spetsiaalsed kruntvärvid, mis isoleerivad tahma, vee või rooste kahjustusi.
tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini "vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast. JAANIMARDIKA VAATLEMINE Jaanimardika aktiivsuse tippaeg on juunist augustini, ent kõige lihtsam on neid vaadelda juunis-juulis. "Jaaniussikesi" näeb niitudel, nõlvadel ja lagendikel peamiselt lubjase aluspinnaga aladel. Lupja vajavad limused oma kodade arenguks ning seal, kus esineb tigusid, viibivad alati ka neist toituvad jaanimardikate vastsed. Jaanimardikad veedavad päeva varjualuses. Neid on küll lihtne leida piisab vaid kivi ülestõstmisest. Emased väljuvad oma varjupaikadest hämaras. Sageli näeb ühes kohas mitut emast. Kui neid ehmatada, lõpetavad nad helendamise, kui aga ettevaatlikult läheneda, jätkavad helendamist. JAANIMARDIKA ISELOOMULIKUD OMADUSED Emane: Tiivutu
tooni värvihelbeid, mis muudavad põranda veelgi dekoratiivsemaks. Samuti on võimalik kõiki neid masse karestada vastavalt soovile. Isetasanduvaid epomasse on saadaval kõiki toone RAL värvikataloogist. Hind: 1mm. paigalduse kohta. 13 - 17 EUR/m² Epopõrandad Isetasanduv polüuretaanmass Kihi paksus 1,5-2,5mm. Isetasanduvad polüuretaanmassid sobivad pindadele, mille aluspinnaks on näiteks: vineer, asfalt vms. Polüuretaanmassid jätavad kergelt kumjase kattekihi, mis mängib kaasa aluspinnaga. Muudelt omadustelt sarnane isetasanduva epomassiga. Hind: 2mm. paigalduse kohta. 18 - 22 EUR/m² Epoliiva hõõrdemassid Kihipaksus 34 mm. Kasutatakse suurte mehhaaniliste ja keemiliste koormustega põrandate katmisel. Näiteks: tööstustes, remonditöökodades, suurköökides jpm. sarnaste põrandate katmisel. Samuti oleme paigaldanud eramute garaaidesse, terassidele, rõdudele ja ka välistreppidele. Katte vastupidavust saab veelgi tõsta paksema katte paigaldamisel.(näiteks 6mm
maapinnalt peegeldunud kiirgus, S Em - maapinna soojuskiirgus, Q=S'+D Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal, A- maapinna albeedo, Ef - maapinna efektiivne kiirgus (Ef=Em-Ea) Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus M pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral A A TE A D U S Insolatsiooni globaalne varieeruvus sõltuvalt laiuskraadist ja aastaajast M A A TE
• Väiksemaid auke saab väga edukalt parandada ja täita plastikuliimiga koos vormimiskile ning tugevdusvõrguga . Suuremaid auke on võimalik parandada kasutades klaaskiud riiet/matti koos vaiguga. Kui detaili praod/augud on parandatud, siis on enne viimistlemist vaja kasutada plastiku krunti , et tagada nake plastiku ja krundi/pahtli/värvi vahel. Pahtelduseks kasutada spetsiaalset plastikupahtilt, mis olemuselt jääb elastsem ja garanteerib nakke aluspinnaga. Pinnavärvile, lakile ja 2K kruntidele lisada elastsuslisandit. • Lihvi pindadel ebatasasused kasutades P180 kuivlihv paberit • Krundi pind plastikukrundiga • Pahtelda plastikupahtliga • Lihvi pind paberiga P120/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades peenemaga) • Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada tahma. Tahm toob esile ka väikseimad defektid, mis enne viimistlemist võivad nähtamatuks jääda.
pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. Võimalikud välishüdroisolatsioonisüsteemid: jäik või elastne mineraalne isolatsioonivõõp; 1- või 2-komponentne bituumen-pakskiht; veetihedad bituumenpaanid; veetihedad tehismaterjalist paanid; tihenduskrohv tsemendi baasil. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada.
augud, praod ja muud läbivoolukohad, (aukude sulgemiseks kasutada näiteks villa, äravoolutrapid katta kinni ja eraldada liistuga). Enne tasandamist peab pinnad kruntima nakkedispersiooniga (joonis 2). Kruntainet (näiteks Weber.vetonit MD16) tuleb lahjendada 1:3-le (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindu töödelda kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga, valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2-4 tundi peale kruntimist). Segu valmistamine Kuivsegule lisatakse vett umbes 20% ulatuses kaalust, s.t umbes 5-6 liitrit 25 kg kotile. Segamise ajal tuleb segu jooksvalt kontrollida voolavustesti abil. Testi tegemise ajal jälgida, et ained oleksid korralikult segunenud. Segu temperatuur peab ületama +10oC, lisatava vee temperatuur
Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kasutatakse määramatuse funktsiooni lahutada. Paaritute urimisel tema lõikeid erinevate impulsskarakteristikute korral tuleb tasapindadega. Aluspinnaga üksteise suhtes nihutatud paralleelse tasapinnaga lõikumisel sisendsignaalid summeerimise alusel tekivad määramatuse funktsiooni lahutada. SÜMMEETRILISE diagrammid millest enim kasut lõiget STRUKTUURIGA FIR FILTRI poolel maksimaalväärtuse nivool, SAGEDUSKARAKTERISTIKUD-filtri lõigete laiused sellisel nivool näitavad impulsskaja ja sageduskarakteristik on signaali eristusvõimet lõiketasapinnal
Valem . Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega . F1=F2, kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud . Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele . 11)Elastsusjõu mõiste . Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ka püüab keha esialgset kuju taastada . 12)Mis on toerektsioon ? Jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha . Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit . 13)Mis on raskusjõud ? Jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal lähedal olevaid kehi . Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks . Raskusjõu suurus leitakse valemist F=mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole . 14)Jõu liigid. Raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, üleslükkejõud .
- kerge ehitusmört < 1500 kg/m3 (perliit jt. kerged täitematerjalid.) 2.otstarbe järgi -müüri. -pinnakatte - eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenikiirgust takasitavad jms.) 3.sideainete järgi - tsement- , lubi- ,kips-,savi-,kukersiit- jms mördid. Mördile esitatavad nõuded: 6. hea tööteldavus 7. veehoidvus(lubimörtide veehoiduv on parem kui tsementmörtidel) 8. ei tohi kihistuda 9. hea raske aluspinnaga · Lubimörtidel on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasuatatakse õhkusisseviivaud lisandeid. Mördid jaotatakse · müürimördid · pinnakattemördid · värvilised dekotartiivmördid · eriotstarbelised mördid(näit. hürdrosisolatsioonimördid ,akustilised jne). Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müürtitse matrejalide veeimavus.
-kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi: -tsement,lubi,kips,savi,kukersiit jms mördid -harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või -segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv) Mürtide tähistus Soomes: KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja Mörtide klassifikatsioonid *müürimördid *pinnakatemördid *värvilised mördid *eriotstarbelised mördid Mördi omadused
· Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada. · Tarduvale pahtlile vett lisades segu omadused ja töödeldavus ei taastu.
Vajaduse korral värve lahjendatakse. Et lahjendamisel toonid ei muutuks, kasutatakse lahjendamiseks eeterlike õlisid. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pintseldamise võimaluse saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisandeid naq näiteks vaike, või ka vaha. Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk
- KIPS- JA ANHÜDRIIDPÕRAND 1,0 % - MAGNEESIUM-, KORK- JA KIVIPUITPÕRANDAD 11,0 % BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS BETOONPÕRANDA TASANDAMISE OTSTARVE : 1.SILEDA PINNA SAAVUTAMINE 2.ÜHTLASEMA IMAVUSE SAAVUTAMINE 3. PAREMA TULEMUSE SAAVUTAMINE PEALE VIIMISTLUSKIHI PAIGALDAMIST 4. VIIMISTLUSKIHI SUUREM NAKKEPIND ALUSPÕRANDAGA BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS BETOONPÕRANDA KRUNTIMINE KRUNTIMISE OTSTARVE: 1.PARANDADA NAKKETUGEVUST 2.PARANDADA ALUSPÕRANDA TUGEVUST 3.SIDUDA TASANDUSSEGU ALUSPINNAGA JA VIIMISTLUSKIHIGA BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS TASANDAMINE - ÜLE 2 MM EBATASASUSED TASANDADAKSE KÕIGEPEALT KAS OSALISELT VÕI VAJADUSEL LAUSTASANDUSEGA - VIIMASE KIHINA KANTAKSE PEALE PEENTASANDUSSEGU KIHT 0,4...2 mm KATTETÜÜBI VALIK PÕRANDAKATTELE ESITATAVAD NÕUDED : 1. HELI-ISOLATSIOONIVÕIME 2. NIISKUSKINDLUS JA ISOLATSIOON 3. LIBEDUS 4. SOOJUSJUHTIVUS 5. KEEVITATAV (MONOLIITSUSE JAOKS) 6. KOORMUSETALUVUS KATTETÜÜBI VALIK 7. ANTISTAATILISUS 8
Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 10 9) aastat tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2 10 m/s2. Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist
Kindlasti tuleb kinni pidada ettenähtud kulunormist ja vältida mastiksiga "värvimist". Rulli tuleks mastiksisse kasta iga paari rullitõmbe järel. Teisel kihil lastakse kuivada ca. 6 h ja seejärel sein plaaditakse. Vuukida võib plaaditud pinna Kiilto Vuugitäidisega 3 ööpäeva möödudes. Põranda tegemisel ole hoolas Põrandapind krunditakse ettenähtud nakkedispersiooniga, et tagada hüdroisolatsiooni korralik nake aluspinnaga. Kriitiline punkt põrandal on trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht, mis peab jääma täiesti veekindel. Loe hoolikalt läbi Fibergum-tööjuhise trapi tihendamise osa ja toimi sellele vastavalt. Trapi tihendamiseks on Kiiltol spetsiaalsed Trapitugevdustükid, mis paigaldatakse märjale mastiksile ja hõõrutakse kinni. Alles siis kui mastiks on täielikult kuivanud lõigatakse trapi kohale auk ja hüdroisolatsiooni ääred painutatakse trapi sisepinnale ja kinnitatakse trapiga kaasasoleva
Õhutemperatuuri mõõtmine -Kokkuleppe järgi mõõdetakse õhutemperatuur 2 meetri (mõõdetakse sealt, kus lõppeb maalähedane kiht, sest maalähedases kihis toimub palju protsesse ning kindlat näitajat on päris raske saada) kõrgusel maapinnast. Termomeeter peab olema kaitstud otsese päikesekiirguse eest ning peab olema kaitstud ka vihma/sademete eest ning õhk peab saama vabalt liikuda termomeetri ümbruses. Õhutemperatuuri määrab: 1. Õhu soojusvahetus aluspinnaga 2. Vahetub õhumass ehk advektsioon (õhk, mis praegu on läheb ära ning asemele tuleb uus) Dünaamiline ja termiline turbulents MÕISTE OTSIDA! Temperatuuri vertikaalne gradient gradient näitab mingisuguse suuruse muutust ühiku kohta ning ta näitab seda suunda, kus muutus on maksimaalne. Antud juhul on vertikaalses suunas. Sellega me iseloomustame, kuidas temperatuur kõrgusega muutub. Inversioon tõusev õhuvool peatatakse selles kihis
vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas
Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. [3] 2.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem
Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering. Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorraldus- tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoiminguid tehes luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasutuses. Maakorraldustoimingud: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, piiri kindlaks määramine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine. Ehitis- aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi. Hoone- katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis- ehitis, mis ei ole hoone. (sillutatud autotee, jalgrada, aiapiirded). Ehitise eluiga- ajavahemik, hoone või selle osade ehitamisesu kuni nende kasutusjärgse hävitamiseni. Kinnisvara haldamise põhieesmärgid- füüsiline, juriidiline, majanduslik säilitamine. Korteriühistu- korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kortermajaga
SILER-3 põhitoonid hall ja valge. Krohvitud pinnad ilmastikukindlad ja ilma mikropragudeta. Krohvipinnad on pestavad kõrgsurvepesuriga. Kasutatav käsitsi krohvimiseks ja pritskrohvina. Krohvipinnad on värvitavad fassaadivärvidega ja teiste krohvipindadele sobivate värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale
külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli "viskamine". Pikilõikesaed Surverullide teljed ei ole risti ettenihke 1. Saelõige ei ole sirge. suunaga. Saeketas kaotab püsivuse. Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri pinnaga. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga Tooriku vildak asen konveieri pinnaga (baaspinnaga) mitteparaleelsete surverullide tõttu. Juhtlati asend ei ole õige. 3. Tooriku laius ei ole täpne. Radiaalne ja aksiaalne lõik saevõlli laagrites. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. Juhtlatt ei ole paraleelne saeketaga. Sae
kinnitamisvõimalus). Rooplaadid tuleb asetada tihedalt külg-külje kõrvale, vajadusel nö. koputada servad tihedaks lauajupi ja haamriga. Rooplaadi servad võivad ulatuda aluspinnast (nt. roovitus) üle max 10 cm võrra. ¤ 6 Aluspinna jäikus ja tugevus peab olema kooskõlas ja vastavuses nende asukoha ja ülesandega ehituse konstruktsioonis. Rooplaadid peavad moodustama aluspinnaga ühtse, monoliitse ja jäiga terviku. 5.2. Lõikamine Rooplaati saab ja võib lõigata käsi-või mootorsaega ning ketaslõikuriga, traati tuleb lõigata lõiketangidega. Plaadi pikipidi lõikamisel tuleb jätta min. 2 cm ruumi plaadi serva ja traatõmbluse vahele, selleks et vältida traadi libisemist ja seoste katkemist. Plaadi ristipidi lõikamisel tuleks traatõmbluste seosed vajalikust kohast katkestada. a) b) Foto 7: Rooplaadi poolitamine
Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske svammiga üle siluda ja puhastada. Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. 35. Sideaine värvus määrab: · kattevõime · nakkumine aluspinnaga · kulumiskindlust · rullimisomadused 36. Kuidas iseloomustada värvi, mille läikeastmeteks on 7 : · täismatt · poolmatt · matt 37. Värvide omadus on: · veeimavus · nakkuvus · kulumiskindlus 38.Alküüdvärvi lahustiks on: · nitrolahusti · lakibensiin 39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga
Lõplik värvimine Lõplik värvimine Lõplik värvimine Värvitavate pindade eeltöötlus Hoolikas eeltöötlus on pinnaviimistluse aluseks. Nii värvimisel kui ka kõigil teistel viimistlustöö etappidel on oma tähendus. Nende tööde abil püütakse kaitsta pindu korrosiooni ja kulumise eest ning välditakse ka niiskuse pääsemist materjalisse. Eeltöötluse eesmärgiks on ka hõlbustada pinnaviimistlusmaterjalide nakkumist aluspinnaga. Eeltöötlus jaguneb kahte etappi: esimest võiks nimetada eelpuhastuseks ja alles seejärel tehakse tegelik töötlus. Eeltöötluse menetlus ja materjalivalik sõltuvad töödeldava pinna materjalist. Näiteks metallpinna eeltöötlus erineb täielikult puitpinna eeltöötlusest. Väga oluline on teada, kas pinda on varem töödeldud ning mil viisil seda on tehtud. Üldist Kõigil viimistlustöö etappidel, ka värvimisel, on omad eesmärgid
Liivakivi on settekivim, mis koosneb peamiselt värvitutest kvartsiliivateradest, silikaatsetest, lubjalistest ja/või savistest sideainetest ning kivimisse imbunud ,oksüdeerunud või lõhustunud lisanditest(räniperoksiidid). Liivakivid erinevad oluliselt värvuse, koostise, struktuuri, tsementeerumise astme ja kihilisuse poolest. Liivakivid on ladestunud suhteliselt tasasele pinnale ning paiknevad kihtidena. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Enamasti on kihistumine aluspinnaga paralleelne, kuid võib esineda ka kõrvalkihte. Aluspindadelt võib leida virgmärke ja loomade jälgi.Tüüpvärvused on hall, pruun ja punane. Liivakivide kaunite värvitoonide mitmekesisus tuleneb nende erinevatest omadustest ja nendesse pikaajalises tekkeprotsessis kogunenud lisanditest Puudused: *Kui liivatükikesi hõõruda, hakkavad nad pudenema ja muutuvad tagasi liivaks. Kasutusalad: *seinad *aiateed; *põrandad; *trepid; *monumendid; *fassaadid jne. Eelised: *Lai värvivalik;
Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa. Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2- 4 tundi). Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme. Eksamipilet Nr.3 1.Pindade krohvimine. PINDADE KROHVIMINE
vajalik korralik eeltöötlus: rooste ärastamine ja puhastus. Kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid värve, mis sisaldavad roostevastaseid pigmente. Pinnavärviks on sobivamad lahustipõhised emailvärvid. Mineraalpinnad kivi, tellis, betoon või krohvpinnad. Mööblivärv, lakk kvaliteetne, hästi laiali valguv ja hea kulumiskindlusega peamiselt lahustipõhine emailvärv või lakk (ka tislerilakk). Nakkuvus (ka adhesioon) värvikile omadus haakuda aluspinnaga. Nitrovärv, lakk materjal, mille põhiliseks sideaineks on nitrotselluloos. Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis. Madala kvaliteediga sideaine, mida võib kasutada ainult sisetööl kruntimiseks või õlipahtli valmistamiseks.
annaabi.ee 
