Maksimaalne hoonete arv krundil on 3. Täpsemad andmed on antud ehitusõiguste tabelis asendiplaanil. (tabeli seletus joonis 1) Krundile Kakumäetee 52 (krunt 1) ei ole täiendavaid piiranguid. Muinsuskaitseobjekt Kakumäe tee 54 seab lisapiirangud hoonestusalale krundile Kakumäe tee 56 (krunt 2). Kruntide ümber võib rajada kuni 1,2 m võrkaia ja tuleb tagada mõistlik haljastus. Arhitektuurinõuded. Kuna tegemist on elamumaaga, siis säilitada hea ehitustava kohaselt eramule ümbruskonda sulanduv arhitektuuriline välimus. Ehitusmaterjalidena kasutada puitu või kivi välisfassaadi viimistlemisel. Värvitoonidena kasutada pastelsemaid ümbruskonda sobivaid toone. 1.4. Transport ja liikluskorraldus Planeeringu transpordiskeemi koostamisel on tuginetud olemasolevate teede lahendusele ja ratsionaalsusele. Kakumäe tee on püsikattega magistraaltänav, Nigli tänav on kõvakattega tupikuga lõppev kõrvaltänav, kuhu on ette nähtud õueala
postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi: · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile · Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest: · Rammvaiad · Kruvivaiad · Kohtvaiad
seinakonstruktsioonide sisse. Harutorudele , püstikutele ja sanseadmete ette paigaldada sulgemisarmatuur. Soe vesi sanitaarseadmetele valmistatakse esialgu elektriboileri baasil, hiljem gaasikatla baasil. Soojavee magistraal-torule ja jaotuspüstikule paigaldada ringlustorustik ja ringluspump ja liiniseadeventiil.Torud isoleerida torukoorikuga CLIMAFLEX( või analoog) Töid võib teostada vastavat litsentsi omav firma või meister. Arvutuslik veekulu eramule on 0.5 m3/d. Kanalisatsioon Elamu kanaliseeritav heitvesi juhitakse projekteeritava ühendustorustiku kaudu tänava kanalisatsioonikollektorisse De160, ühendusega olemasolevas tänavakaevus nr.23 . Olemasolev kanalisatsioonitorustik on välja ehitatud krundi piirini, kuhu tuleb projekteerida ühenduskaev.Hoone väljaviikudele ja torustiku pöördekohtadesse projekteerida kontrollkaevud D400/315mm. Ühendustorustiku materjaliks on PVC plasttoru, SN8, de160mm. Krundisised
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010 määrus nr 67 ,,Nõuded ehitusprojektile" 6.2. Kasutatud arvutiprogrammid Microsoft Office Word 2007 Autodesk Revit Architecture 2011 10 AutoCAD Architecture 2011 6.3. Tehnilised lähteandmed Ehitise planeeritav eluiga 50 aastat. Ehitusgeodeetilisi uuringuid ei ole teostatud. Projekteeritava ehitise mõjud keskkonnale on ainult ehitustegevusest tulenevad. Eramule on ette nähtud vesi-põrandaküte. Vesi ja kanalisatsioon on seotud linna ühistrassidega. 6.4. Tarinditele mõjuvad koormused Kandetarinditele ja sõlmedele mõjuvad jõud ja koormused arvutatakse põhiprojekti vastavas osas. Kõik sõlmed ja tarindid ehitada vastavalt materjalitootjate juhenditele ja ehituse hea tava kohaselt. Kandetarinditele mõjuvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-1:2002 .
kõrged - vaid 50-65 % elanikest on akustiliste tingimustega rahul. Järjest rohkem riike kasutab elamute liigitamist akustiliste tingimuste alusel. Baltimaades on Leedu esimene, kes rahvuslikes heliisolatsiooninormides lähtub sellest printsiibist. Paraku ei ole Eestis analoogse normdokumendi koostamine leidnud toetust. Ühepereelamus ei ole sisepiirete heliisolatsiooniga tavaliselt selliseid probleeme nagu korterelamutes. Mõnedes riikides ei esitata tavalisele eramule isegi sellekohaseid nõudeid. Eesti projekteerimisnormi eelnõus EPN 16.1, samuti standardis EVS 842:2003, on peetud vajalikuks esitada heliisolatsiooninõuded ka ühepereelamu sisepiiretele, need on madalamad kui korterelamus. Siiski peaksid seinad ja vahelaed eluruumide vahel võimaldama privaatsust ka ühepereelamus. Sagedamini tekib probleeme mitmekorruselise elamu vahelae heliisolatsiooniga, eriti puitvahelagede korral. Meil
annaabi.ee 
