on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid;
aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja püstitatava hoone laadi
mõju paindemomentide jaotusele avas. Momendi muutus on raamis intensiivsem kui kaares ja sellest tingituna tuleb arvestada ka põikjõudu. Raamkonstruktsioonid on suutelised vastu võtma horisontaalseid koormusi, tagades seejuures hoone põikjäikuse ilma postide ühendussõlmede jäigastamiseta või jäikade põikseinte rajamiseta. Raami elemendid võivad olla nii sirg- kui kõverjoonelised. Tavaliselt tehakse raamid kolme liigendiga, sest dimensioneerimine ja vundeerimine on siis lihtsamad. Levinumad raami tüübid on kõvera nurgaga raamid ning postist ja talast koosnevad jäiga naagelühendusega raamid. Kolme liigendiga raamid. Ülalt alla: kõvera nurgaga raam, posti ja tala jäiga naagelühendusega raam, sõrestikraam. Põlva Mesikäpa hallis on kasutatud kõvera nurgaga raami. Kolme liigendiga fermid silded 15-50 m Kolme liigendiga ferm on sobivaks lahenduseks juhul, kui sildeavad on massiivsete talade
annaabi.ee 
