Rahvaarv vähenes katku pärast, mis 6.sajandi teisel poolel laastas Itaaliat, Hispaaniat ja Galliat. Käsitöö ja kaubandus kaotasid tähenduse. Põllumajandussaadusi ei toodetud enam mitte müügiks, vaid kohapeal tarbimiseks. Kuldraha kadus käibelt ära. Mitmed Rooma-aegsed linna hüljati rüüsteretkede tõttu. III Feodaalkord (Lk 80-83) 5. Seleta oma sõnadega lahti, mida tähendab mõiste "feodaalkord"! Feodaalkord- See oli ühiskonna valitsemise viis, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli senjööri ja vasalli suhe. Aadlite elukorraldus. 6. Seleta lahti feodaalsüsteemiga seotud mõisted "vasall", "vasallivanne", feood" Vasall- Vasall ehk läänimees. Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid?
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk
Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel. Feodaalkorda võibki mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli isanda e. senjööri ja vasalli e. läänimehe suhe. Vasall pidi andma truudusvande, mis nõudis seda, et vasall pidi oma isandat abistama, mis ennekõike tähendas teenimist sõjaväes. Lisaks oli vasallil kohustus pakkuda isandale materiaalset abi, näiteks osta isand vangilangemise korral lunaraha ees vabaks. Ta pidi veel oma isandale nõu andma, mis üldiselt seisnes kohustuses osaleda senjööri kokkukutsutud nõupidamistel ja kohtumõistmistel
Situatsioonülesanne ´`Keskhaigla`´ Probleemi määratlemine: Antus situatsioonülesandes on probleem haldusjuht Taavi Tammel, kes ei ole suutnud korraldada haigla alluvussuhete võrgustikku kõigile arusaadavaks. Olukorra edenedes muutus raskeks sünnitusosakonna töö jätkuvus normaalses rütmis, sest õde Rita Roos esitas lahkumisavalduse. Taavi Tamme kui vastutava isiku seisukohast on probleem kestnud lühikest aega ja täpsemalt mitu päeva. Kui vaadata Rita Roosi olukorda, siis tema ei ole suutnud tööga toime tula neli kuud ehk kogu keskhaiglas viibitud aja vältel. Seega võime järeldada, et probleemi mõju on
· elektrialast kutseharidust või elektrik-I kutsekvalifikatsiooni ja vastavate elektritööde kogemust, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul. Hariduse ja töökogemuse olemasolu tõendab taotleja usaldusväärse tõendusmaterjali esitamisega personali sertifitseerimise asutusele, kes hindab taotleja vastavust sätestatud nõuetele. Vajadusel tuleb pädevustunnistuse taotlejal esitada täiendavaid dokumente väljaõppe, alluvussuhete, täidetud tööülesannete ning muude isiku sertifitseerimise seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Hariduse ja töökogemuste olemasolu võib tõendada välisriigis omandatud haridust ja töökogemusi tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemused vastavad Eestis omandatavaile. Elektrialaseks kõrghariduseks peetakse ka enne 2002. aasta 1. juulit omandatud tehnik-elektriku diplomit. 3.1 Pädevuseksam Elektriohutusnõuete tundmist kontrollitakse pädevuseksamil
killustatuse. Miks neil võimuvõitlus oli? Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks. Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri- tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus. Feodaalsüsteemi areng
juhtimise töötajate hindamine hindamine personali hindamine töökoha töösoorituse hindamine hindamine Personali hindamise eesmärgid: 1)töö tulemuslikkus; 2)kompen-seerimine (seot. palgaga, kas vastab töö sisule, mahule, kvaliteedile); 3)ametikohale sobivus (kriteeriumite alusel); 4)arenguvajadused; 5)karjäär; 6)"nõrgad kohad"; 7)töökorraldus (alluvussuhete fiksee-rimine- juhtimistasandid, -üksused); 8)tööjaotuse parandamine; 9)tööd segavad asjaolud; 10)tagasiside juhtimisele; 11)motiveerimine; 12)töö-tulemuste dokumenteerimine; 13)väliskekskonna mõjude hindamine (tööturu tase: 1. Demograafiline str., 2.töötajate jaotam. Vastavalt kvalif. 3. Nõudmise- pakkumise tasakaal); 14) tasustamise alused Personali hindamise meetodid: 1.võrdlemine paarides: *võrdlus samalaadse ametikohaga; *määraletakse iga töötaja osakaal
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste.
5) Tegutsemisühtsus; 6) Isiklike huvide allutamine üldistele; 7) Õiglane tasu; 8) Tsentraliseerimine ; 9) Alluvusahel ; 10) Õiglus ; 11)Kord ; 12) Personali stabiilsus; 13) Algatusvõime; 14) Ühtekuuluvus. 18. Juhtimismudelite üldistustaseme gradatsioon Paradigma,Koolkond,Kontseptsioon,Metoodika,Meetod 19. Alluvusjada? Alluvusjada on ettevõtte juhist kuni lihttööliseni kulgev mitme ülemus- alluva jada kui tööde hierarhia,mis määratakse õiguste jaotusega.A on alluvussuhete formaliseeritud ahel,mis määrab õigused,vastutuse ja kommunikatsiooni seosed.Suhete keerukuse tõttu ei tohiks keegi saada otseseid käske rohkem,kui ühelt kõrgema tasndi juhilt. 20. Võimu allikad. 1) Kasul põhinev võim. 2) Karistusel põhinev võim. 3) Positsioonil põhinev võim. 4) Karismatilisusel põhinev võim. 5) Ekspertvõim. 21. Kommunikatsiooni suunad. 4 suunda: ülalt alla; alt üles ; horisontaalselt ; diagonaalselt. 22. Mõjutuste teooria
nõukogu, ori. oma isiklikke *alluvussuhet juhid saavad kasutamisel mille pooled Organisatsioo vajadusi. e vahekord on käsu Tööting. liikmed ni lülide Juhtimisfun üheselt selge kõrgemalt tuleb muuta määrab jaotumine ktsioonid *käsutäitja juhilt ja olemasoleva kohalik alluvussuhete 1.ettenägemin saab ainult annavad käske te omavalitsus, alusel Võime e- mis võib ühe käsu ... täitjatele. tootmistingi teise poole kõik juhtuda. miinused: Pluss: muste baasil. Uut midagi vahendid. töölistele, tohi paigutada teatud tegevuse eriti juurde ei Need on ka palgad. umbropsu. ajamomendil, nimetus,
3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollektiivi omand 5. Majandusühingu omand 5.1 Täisühingu omand 5.2 Usaldusühingu omand 5.3 Osaühingu omand 6
Kui sotsiaalne roll on liiga tugev, hakkab inimene otsima võimalusi selle toime muutmiseks. Sotsiaalne aktiivsus võib muutuda positiivseks või negatiivseks. Grupp on teatud viisil organiseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Grupisuhetes tuleb eristada funktsionaalset(tööjaotuse), emotsionaalset, kommunikatiivset(teabe leviku viisi) ja hierarhilist(alluvussuhete) aspekti. Grupiliikmete võimalikud rollid Probleemi lahendamisele suunatud liikmed: · Algataja pakub pidevalt uusi lahendussuundi ja võimalusi · Infokoguja küsib alati kõigi arvamusi, otsib asjakohast teavet · Loots näitab kõrvalekaldumist probleemist või valitud eesmärkidest · Viimistleja koordinaator ei lase minna isiklikuks, eristab isiklikud suhted lahendatavast probleemist. Püüab koordineerida allgruppide tööd.
Neile küsimustele on vastupidiselt üldjuhtimise küsimustele lihtsam vastata. Sageli on projektijuhid konkreetsele eesmärgile rohkem fokusseeritud kui üldjuhid. Seejärel peavad nii projektijuhid kui ka üldjuhid planeerima ja organiseerima ressursid, milleks on inimesed, finantsid, aeg ja vahendid. Peale seda algab juhtidele kõige suuremat väljakutset esitav tegevus: motiveerimine. Urmas Vallner (2003) arutleb motiveerimisega seotud alluvussuhete üle. Kui üldjuhi meeskond allub viimasele hierarhiliselt, siis projektijuhi meeskond on enamasti moodustatud inimestest, kes alluvad kellelegi teisele ja kelle põhitöö on tavaliselt seotud mõne teise ülesande täitmisega. Projektijuht saavutab edu ainult sel juhul, kui suudab inimesi tööle motiveerida. Tema 8 võimalused meeskonnaliiget sundida või karistada on piiratud või olematud.
struktuuriga(organisatsiooni ülesehitusega). 35. Kes oli Alfred Chandler ja milline oli tema panus juhtmisteadusesse? Ajaloolane. Strateegia määran struktuuri. Tema raamatut ,, Strategy and Structure" peetakse strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks. Organisatsioonid peaksid alati enne struktuuris muudatuste tegemist paika panema oma strateegilised sihid. 36. Mis on organisatsiooni struktuur? Vahend alluvussuhete ja funktsionaalsete tööjaotuste selgitamiseks uustulnukatele. Struktuur = organisatsiooni ülesehitus. 37. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsioonistruktuuri tüüpi Funktsionaalne, maatriks-, divisionaalne, tootepõhine, tarbijajärgne ja geograafiline struktuur. 38. Mis on juhtimistasand ja mis on juhtimisulatus? Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib 39
· lahendab võimalikke allüksuste vahelisi arusaamatusi; (2) vertikaalne ülesehitus tegevuste jaotamine juhtimistasandite vahel ja · hoolitseb protsessi kui terviku eest; alluvussuhete määratlemine -- ametliku (formaalse) võimu ja vastutuse · hindab ja sertifitseerib protsessi; piire kajastava hierarhia kujundamine: · omab õigust teha protsessis muudatusi. (3) ruumiline ülesehitus organisatsiooni osade geograafiline või füüsiline
pika arutamise ja kooskõlastamise ahela. 16. Kohustused ( tegevuslikud ja suhtumuslikud kohustused) Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida temale alluval üksikisikul tuleb täita. Kohustused kuuluvad ametikoha juurde. Kui inimene tunnistab ametikoha vastuvõetavaks ja asub sellele, siis see akt eeldab, et ta kiidab heaks ka ametikohaga kaasnevad kohustused. Kohustused ilmnevad eelkõige alluvussuhete kaudu ning sel viisil, et juhil on õigus nõuda alluvalt millegi lahendamist, täideviimist või ära tegemist. Kuigi vahel kirja pandud, esinevad paljud kohustused suusõnalise või isegi sõnatu kokkuleppena. Kohustused võivad esineda mingite tegevuste või toimingutena, nagu näiteks: müümine, ülekannete tegemine, veoste kohaletoimetamine. Kohustused võivad esineda ka tulemustena, mida tahetakse näha, näiteks teatud kava või aruanne, projekt.
a Lechi jõel ja omandas kristlaste kaitsja aupaiste. Rooma paavst kroonis ta 962.a Püha Saksa Rooma Keisriks (riik püsis kuni 1806) Ungarlased rajavad oma riigi X saj. esimeseks kuningaks kroonitakse 1000.a Istvan, kes on kristlane RÜÜTLI SEISUSE KUJUNEMINE Keskaegses Euroopas puudusid tugev administratiivvõim ja keskvõim. Valitsemine rajanes isiklikel suhetel. kord on ühiskonna valitsemise viis, mis põhineb alluvussuhete võrgustikel (senjööri vasalli vahelistel suhetel) Feodaalkorra kujunemise põhjused o Luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon o Vajadus uue stabiilse võimusüsteemi järele Kõik feodaalid, keisrist väikerüütliteni, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Nende elu oli suurel määral seotud sõjapidamisega
suhete mudel (Kreitner 2006). Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineermissuhted. Organisatsiooni struktuuri graafiliseks väljenduseks on organisatsiooni skeem (juhtimisskeem). Organisatsiooni struktuur: o ei tööta ise, aga võib vastu töötada eesmärkidele o on vahend organisatsiooni kiireks mõistmiseks välisvaatlejale o on vahend alluvussuhete ja funktsionaalse tööjaotuse selgitamiseks uustulnukale 4. Mis on juhtimisulatus ja mis on juhtimistasand? Juhtimisulatus on alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhtimisulatus omab otsest ja suurt mõju juhtimise tõhususele. o Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. o Lai juhtimisulatus suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida
4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub: a. seaduste vastuvõtmine, b. juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, c. seaduste õiguspärasuse kontroll, d. tagada toetus oma poliitikate elluviimisele, e. seaduste rakendamine. 5. Checks and balances tähendab: a. võimude lahususe põhimõtet, b. otsuste tasakaalustatud kaalumise põhimõtet, c. erakondade lahutamise ja tasakaalustamise taotlust, d. võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtet, e. täitevvõimu korraldust sisemiste alluvussuhete alusel. 6. ,,Kummipitsat" tähendab: a. poliitika kujundamise protsessi takerdumist bürokraatiasse, b. parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele, c. riigipitsati originaalversiooni, d. liigse kihutamisega vahelejäänud poliitiku häbimärki, e. erakonda, mis pidurdab ühiskonna arengut. 7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud: a. valitsusjuhi esiletõus, b. valitsuse muutumine võrdsete meeskonnaks, c. valitsusesisese hierarhia süvenemine, d
muutumine Riiklike omandisuhete Lahtiriigistamine 70- reformimine 25-30% 75% (75-90%) (10-25%) ettevõtte omandivormi Riikliku ettevõtte muutmine iseseisvuse otsene suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) 1) Strateegilised valdkonnad riigile kuuluv vara jaotatakse kaheks osaks, nt toll, side, energeetika, ehitus (maanteed) 2) Kõik ülejäänud mittestrateegilised e. pehmed valdkonnad Majanduslikult kasu toovad valdkonnad. Majanduslikult mittekasu toovad valdkonnad. Majanduslikult kasu toovad ettevõtted on: alkohol, tubakas. 14 Lahtiriigistamine
grupieluviisi muud eelised siiski üles kaaluda alluvusest tuleneva hinna. Hiljem, suuremaks kasvades, on neil võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud dominandi positsioon. Grupisisene hierarhia kui ESS. Hierarhia kui ESS - näit. ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi toitu, vaid ajavad subordinaadid leitud toidu juurest minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Näit. reesusahvidel domineerivad vanemad generatsioonid nooremate üle, kuid ühe põlvkonna piires domineerivad nooremad tütred vanemate tütarde üle. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad
Selles faasis paluti intervjueeritaval rääkida ka oma haridusest ja töökogemusest. See andis autorile võimaluse hinnata intervjueeritava pädevust rääkimast IKT sektori personaliteemadel. Teise, kolmanda ja neljanda osa küsimusi esitas autor kaks korda, esimene kord tegevjuhist lähtudes, teine kord projektijuhist lähtudes. Teise osa küsimuste eesmärk oli välja selgitada, mida see ametikoht endast kujutab. Küsiti ametikoha põhiliste ülesannete, alluvussuhete ja vastutuse kohta, ametikoha tööaja ja selle paindlikkuse kohta ning töö tasustamise kohta. Esiteks selgitas autor välja, kas ametikohal rakendatakse tulemustasu või on kindel kuupalk. Üritati teada saada ka ligikaudseid palganumbreid. Teise osa lõpuks uuriti kui kiiresti tavaliselt vahetuvad vastaval ametikohal inimesed ning mis on tavaliselt selle põhjuseks. Kui eelnenud küsimuste eesmärgiks oli kirjeldada ametikohta, siis tööjõuliikumise
Tit-for-tat strateegia, selle piiratus. Karistamistrateegia: esimesel korral tee alati koostööd, teistel kordadel käitu alati täpselt nii, nagu partner käitus eelmisel korral. Suurtes anonüümsetes ühiskondades hästi ei tööta, sest võib põhjustada juhuslike eksimuste eskaleerumist (nt lakkamatut veritasu). Alluvussuhted ja grupisisene hierarhia, selle kestvus. Domineerimise ja allumise tasakaalu põhjused kasu ja hinna seisukohast vaadatuna. Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Sageli pannakse äsjakujunenud loomarühmades jõuproovide alusel paika hierarhilised alluvussuhted. Alluvus kui ajutine strateegia - alles noortel ja jõuetutel isenditel, kes pole võimelised veel dominandiks pürgima, võivad grupieluviisi muud eelised siiski üles kaaluda alluvusest tuleneva hinna. Hiljem, suuremaks kasvades, on neil võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud dominandi positsioon
kontaktivaba koordinatsiooni; · ettevõttes vajaliku tegevuse ratsionaalset reeglistamist, st tööprotsessi ruumiliselt ja ajaliselt otstarbekat kujundamist. Esimesel juhul on tulemuseks struktuuriorganisatsioon (ülesehitusorganisatsioon), kus esiplaanil seisavad ülesande kandjate osaülesanded ja nende seosed. Struktuuriorganisatsiooni on nimetatud ka staatiliseks organisatsiooniks. Ettevõtte struktuuriorganisatsioon on võimu- ehk alluvussuhete raamistik, ettevõtte ,,anatoomia". Teisel juhul on tulemuseks protsessiorganisatsioon, kus esiplaanil seisavad reaalsed, ruumis ja ajas toimuvad tööprotsessid. Protsessiorganisatsiooni on nimetatud ka dünaamiliseks organisatsiooniks. Organisatsiooniteadlased on nimetanud neid ühe ja sama objekti kaheks küljeks. Organisatoorne ülesehitus (struktuuriorganisatsioon) on mõttetu ilma protsessiorganisatsioonita ning organisatoorsed protsessid on mõeldamatud ilma ülesehituslike raamideta.
nimetused tinglikud! Vm ristimine 988 traditsiooniliselt. 10.saj lõpp- sel ajal Põhja-ja Ida-Eur üldine kristluse vastuvõtmine. Vm kristianiseiti Bütsantsist lähtudes! Kiievi seos Bütsantsiga (kaubavahetus, pole sidemeid), seetõttu kristlus islami ja judaismi asemel. On kinnitatud, et Bütsants polnud huvitatud misjonist ( arusaam enda väljavalitusest, erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine. Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast
tasakaalu saavutamist mitteametlike seoste ja suhete kaudu. Eesmärk on ellu kutsuda tõhusad, rõhtsad ning põiki kooskõlastamisseosed ja -suhted, mis lihtsustavad ja kiirendavad otsustamist, abistamist, asjaajamist jms. Et inimene ise hakkab oma tegevust teistega kooskõlastama ilma selleks välist tõuget ootamata, võib seda nimetada ka isekorraldamiseks ehk isereguleerimiseks. Iseloomulik ametlikele õigustele tuginevate alluvussuhete tähtsusetus või teisejärgulisus. Rajaneb enesekontrollil, koostööseostel, -suhetel ja kokkulepetel. Vabatahtlik kooskõlastamine on ettevõttesiseses tegevuses mitteametlik tasakaalustamisvahend. Kujundab õige vahekorra arusaamade, seisukohtade, huvide, mõjude jms vahel. Vabatahtliku kooskõlastamise määr ja tõhusus sõltub paljuski üksikisikute ja rühmade valmisolekust, nõustumisest ja võimest oma tegevust organisatsiooni
annaabi.ee 
