Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alküünid ja alkeenid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, süsivesinik, süsivesinikud, alküünid, alkeenid, kovalentne, alküünide, esindajaks, etüün, atsetüleen, alkaan, sidemeid, alküülimine, teostamine, fenoolid, hüdraatimine, liitumisreaktsioon, dehüdrogeenimine, tsükkel, heterotsükliline, delokalisatsioonKT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool
saadud aine. Korrosioonitõrje Üksikside kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kaksikside keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud
2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12 grammis süsiniku isotoobis C-12. b)Mool on aine hulk, mis sisaldab Avogadro arv osakesi. c)Mool on aine hulk, milles on 6,02·1023 aine osakest. 9) Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Ühikuks on g/mol. 10)Avogadro arv on aine osakeste arv ühes moolis aines. 11)Gaasi molaarruumala on ühe mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel
Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)
Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri.
Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)
Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala - 15) Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju
kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2+2H2OHCCH+Ca(OH)2 3. Mis on alkadieenid?
Kovalentse sideme moodustamisel osalevad aatomite väliskihi elektronid. Kovalentne side saab tekkida alles siis kui aatomid lähenevad üksteisele nii, et nende väliskihid kattuvad ja seetõttu tekib aatomitel ühine elektronide orbiit. Ühise elektronide orbiidi tekkimise tõttu saavad väliskihtide elektronid käia ümber mõlema aatomi tuuma ja tekivad ühised elektronpaarid. Iga ühine elektronpaar tähendab ühte kovalentset sidet. Neid on kahte liiki: polaarne kovalentne side ja mittepolaarne kovalentne side. 3 Polaarne kovalentne side moodustub kahe veidi erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomi vahel. Delta E < kui 1,7 (1,8) Kui need aatomid lähenevad üksteisele nii, et väliselektronkihid kattuvad, saavad väliskihi elektronid liikuda ka teise aatomi väliskihil. NT: HCl H +1| 1 max. 2 Cl+17| 2)8)7) max.8 Eh on väiksem kui Ecl E-elektronegatiivsus (EN) H+Cl
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni
valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid või aatomite rühmi. Polümerisatsioon reaktsioon, mille käigus monomeeridest tekib polümeer. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Oksüdeerija aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerija aineosake, mis loovutab elektrone. Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide oa. Toimub oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine elektronide loovutamine. Redutseerumine elektronide liitmine. Oksüdatsiooniaste võrdub elektronide arvuga, mida aatom loovutab või seob ühendi moodustamisel.
vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende kolmikside.-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka
CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis OH ALKAANID 1. Sissejuhatus · Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete sidemetega). · Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri
CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis OH ALKAANID 1. Sissejuhatus · Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete sidemetega). · Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri
CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis OH ALKAANID 1. Sissejuhatus · Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete sidemetega). · Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri
· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni võimelisemad kui alkaanid, sest p-side ulatub tasapinnast välja; annavad kergesti liitumisreaktsioonidele
seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). Areen aromaatsete ühendite üldnimetus. Benseenituum. Alkohol orgaaniline ühend, milles üks/mitu vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma.
tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised. Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma.
Alkeen- küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside ( Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem
Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega. Isomeeria nähtus, kus sala molekulaarvalemi ja molekulmassiga molekul esineb aatomite omavahelise erineva paiknemise tõttu mitme individuaalse ainena. Seoseisomeerid erineb aatomite järjestus Asendiisomeerid funktsionaalsed rühmad erinevad ainult oma paigutuse poolest molekulis, süsinikskelett pole muutunud. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel
viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud Molekul koosneb vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest. Jagatakse kahte peamisse klassi alifaatsed ja aromaatsedsüsivesinikud. 1.1. Aromaatsed süsivesinikud Molekulis sisaldub vähemalt üks benseenituum. Nimetatakse areenideks. Üldvalem CnH2n-6 Areenide nimetamisel kasutatakse väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Kõige tähtsam aromaatne süsivesinik on benseen: üldvalem C6H6. · Monoasendatud benseen kasutatakse alati lõppliidet -benseen (nt
ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid.
Mõisted · Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes.
............................................................ 11 Alkoholid..............................................................................................................................11 Eetrid.................................................................................................................................... 11 Amiinid.................................................................................................................................12 Alkeenid ja alküünid................................................................................................................13 Alkeenid................................................................................................................................13 Alküünid...............................................................................................................................13 Alkeenide ja alküünide isomeeria...................................................................
omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7.
jodo. • Näiteks: 1-bromo-2-kloroetaan Halogeeniühendite omadused • Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Enamus veest raskemad. • Füsioloogilised omadused: enamus ühendeid mürgised või väga mürgised. Lenduvad halogeenid narkootilise toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist
4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid), kusjuures valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? C-l on neli sidet, H-l 1 side, O-l 2 sidet, halogeenidel 1 seda ja N-l 3 sidet. 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla?Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.Ta esineb aatomite vahel molekulides( või kristallides) 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Nelja üksiksidemega süsinikku nimetatakse tetraeedriliseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad tetraeedri tippudes. Ühe kaksiksidemega seotud süsinikku nim tasandiliseks kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel tasapinnal
· Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4. · Alkaan koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan). · Alkoholid on süsiniku ühendid, kus süsiniku küljes on hüdroksüülrühm (-OH). · Amiinid on süsiniku ühendid, kus süsinikuühend seotud süsiniku ahelaga (-NH2) · Alkeenid on süsiniku ühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kaksikside (- een). · Alküünid on süsinikuühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kolmikside (- üün). · Aldehüüd (-CHO) (-aal) · Ketoonid (-oon) · Karboksüülhape süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) · Estrid on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R- radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike
3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14.gaasi molaarruumala - gaasidel normaaltingimustel on Vm=22,4 dm3 / mol 15
kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides ALKOHOLID Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit. H H C alati 4-valentne, I I H alati 1-valentne
annaabi.ee 
