Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Algloomad e. protistid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alglooma, algloomad, parasiit, tsüst, vetikad, viburloomad, amööb, tsüsti, parasiidi, protistid, rakud, plankton, ripsloom, malaaria, fütoplankton, vegetatiivsed, kestad, toksoplasmoos, tungivad, limaseened, ränivetika, merevees, viburite, tsütoplasma, niidid, parasiidid, levikuga, nakatub, sigimise, merede, seeneniidid, lühikese, pruunvetikadnäited: koppvetikas (magevees elav ainurakne) kasutatakse geenide funktsioonide määramiseks molekulaarbioloogias. koloniaalne kerasviburlane (hulkrakne) kasutatakse mudelobjektina hulkraksete organismide tekke selgitamiseks. 5) DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB ..kuulub algloomade hulka , kulendviburloomade hõimkonda, kulendloomade alamhõimkonda. def. Inimese parasiit kasvulava: pimesoole ja käärsoole valendikud, soole limaskest, maksakude (harvem) nakatumine: 1) tsüst satub inimese soolestikku toiduga 2) tsüsti kestad lahustuvad, tekib 8 väikest amööbi, mis kasvavad väikeseks vegetatiivseks vormiks (ei ohusta veel inimest) 3) soodsates oludes (nõrga immuunsüsteemi puhul) kasvab suureks vegetatiivseks
Parasiidid häirivad seede tegevust samuti pärsivad soole imendumis funktsioone. Lamblioos võib tekitada kesknärvisüsteemi, südameveresoonkonna ja maksa kahjustusi. 11. TRIHHOMONOOS- haigust tekitab trihhomoonas. niisketelpindadel säilib elusana 1-2 tundi. levib sugulisel teel. 12. KOLI PUSARAKE e KÄÄRSOOLEBATANTIID elutseb jämesooles. Inimene nakatud tsüstidega põhjustab haavadnite teket. 13. TOKSOPLASMOOS-haigust tekitab inimestel ja loomadel esinev parasiit toksoplasma-on raku sisene parasiit. Tema arenguks on vajalik vahe ja lõpp-peremees. vaheperemeheks inimene ja lõpp-peremeheks kass. Nõrga immuunsüsteemiga inimesel kulgeb haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad kopsud, maks, süda siseelundid ja närvisüsteem. Veel esineb kaasa sündinud toksoplasmoosi, loode haigestub kui ema nakatub kolme esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine,
agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle 8000 liigi. Sisaldavad klorofülli ja säilitusaines on tärklis. Nende seas on liike, kes taluvad madalaid temperatuure ja tugevat päikesevalgust. 5. Tüsenteeria siseamööb- elutseb pime- ja käärsoole valendikus ning mõnikord maksas. Parasiit kinnitub soole seinale ja hakkab tootma tugevatoimelisi ensüüme, mis lagundavad valke. Need ensüümid kahjustavad soole epiteeli ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid. 6. Nägleeria- elab niiskes pinnases veekogus ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab ta rasket kesknärvisüsteemi haigust meningiiti. On levinud Kesk- ja Lõuna- Euroopa riikides. Inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes või basseinides
kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1.Mitmete algloomade leidumine maapõues viitab nafta ja maagaasi leidumisele, seetõttu uurivad geoloogid kivimites leiduvaid algloomade kodasid. 2.Nendes leiduvad kiirelised (päikselised) on räniainest kodadega. Neid kodasid kasutatakse metallide poleerimisel. 3.Paljud algloomad tekitavad inimestel raskeid haigusi:
ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur
tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi. · Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda. · Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda.
moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikeseenergiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi. 14. Fotosünt bakterite ja fotosünt eukarüootide(taimede) põhilised erinevused.? 15. Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused. Heterotroofsetest bakteritest on mu saadetud küsimustes vastus olemas, al'a kes nad on jne. Loomad: Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest nt. limakud. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine,
32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46
2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest
riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda
Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. Näit- läänemeres- harilik põisadru. Fotosünteesivad bakterid. Prokarüootsed vetikad ehk tsüanobakterid ehk sinivetikad. Nende sümbiootiliste suhete kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast. Bakteri raku ehituslik omapära Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle. Näide bakteri kooselust teise organismiga. Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas(inimesed, lehmad, termiidid) ja aitavad neil
Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati neid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jt hapendatud piimatooteid. Samas ka osa baktereid rikub meie toitu. Nende tõttu võib hakata toit riknema. 8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus. Algloomad on üherakulised organismid, kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Vähesed neist elavad kolooniatena. Algloomad sarnanevad toitumistüübilt enamasti loomadega. Nad haaravad ja ,,neelavad" endast väiksemaid toidupalasid, milleks võivad olla bakterid ja üherakulised vetikad. Seedumata toidujäänudsed ja liigse vee eritavad nad ümbritsevasse keskkonda. Hingamisel tarbivad nad vees lahustunud hapnikku
3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12
4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12
Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
* Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas * Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism * Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e
Vaskussi toitumine Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad vihmaussid, maismaateod, putukavastsed,hulkjalgsed jne. Roomajate arvukus on otseselt sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. 35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki? Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne.
Eestis kasutatakse joogi ja tarbeveeks põhjavett ning puhastatud järve ja jõevett. ______________________________________________________________________ _____ 16. Organismide kahjulik kooselu, Parasitism; Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused. Terve rida organisme elab teiste arvel ja tekitab neile kahju. Seda nähtust nimetatakse parasitismiks. Parasitismi on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, (üks pool saab kasu parasiit, teine kahju peremees). Osa parasiite kasutab mitut peremeest, st parasiidi vastne areneb vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev.Vaheperemehe kasutamine on kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Oma eluviisi tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega(paeluss- pole silmi, seede- ja liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest.
Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel. Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge
väljasopistatavad moodustised ehk kulendid. Kulendprotistide tsütoplasma on jaotunud sisemiseks amorfsemaks endoplasmaks ja välimiseks tihedamaks ektoplasmaks. Kulendprotistid sigivad pooldumise teel ja suguliselt. Selts: Paljasamööbid Nuda Neil puudub tugevam kehakate. Mageveekogudes elab mudaamööb ja inimese organismis düsenteeria siseamööb. Ebasoodsate elutingimuste korral ning levimiseks uutesse elupaikadesse (parasiitidel), moodustavad amööbid püsikehakesi ehk tsüste. Tsüst on ilmastikutingimustele väga vastupidav moodustis, mille sees amööb säilib eluvõimelisena pikka aega. Mudaamööb Amoeba proteus, düsenteeria siseamööb Entamoeba histolytica. Selts: Kodaamööbid Testacea. Mageveekogudes elavad amööbid, kes moodustavad enesele kaitseks kitiinainest või ka mineraalosakestest kaitsva kesta. Tavalisemad nende esindajad on kärglane Arcella sp. ja sõmerlane Difflugia sp. Selts: Kambrilised Foraminifera. Enamik mereloomad, kelle skelett on räniainest
), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus):
Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja
kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed
pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused.
sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Enamik ainurakseid on liikumisvõimelised. Amööbid kulgevad edasi keha edasi sopistades. Viburloomad liiguvad keerutades ühte või mitut viburit ja justkui kruvides ennast ümbritsevasse vette. Ripsloomad liiguvad edasi keha katvate ripsmete sõudmise teel. Enamik ainurakseid liigub vabalt ringi, vaid vähesed elavad veekogu põhjale kinnitunult. Mõned ainuraksetest viburloomadest on võimelised kasutama päikeseenergiat, et valmistada endale toitaineid süsihappegaasist ja veest. Soojade suveilmadega
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts
annaabi.ee 
