AS Lilleke Pr Reet Kartul AS ClubPSP Kuuse 2-3 24334 Pärnu Lillede tellimine Austatud proua Kask Täname, et soovite tellida lilli meie firmast. Lisame hinnakirja koos pakutavate lilledega. Lugupidamisega Kalju Tolu Reet Kartul Juhataja Juhatuse liige Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks 4647898383 [email protected] Kuuse 12 Telefon 56745124 Arvelduskonto 221024530911 789465 Pärnu Faks 442 1433 Sampo pank E-post: [email protected] Registrikood 43124254645
AS ClubPSP Autor Logo Kirjapeaväli (12-24) ISIKLIK Kasutusmärge Pr Reet Kuusk Adressaat Kuupäev Viit AS Lilleke Kuuse 2-3 Aadress 10.2009 nr 2-10/ 12345 PÄRNU . . Lillede tellimine Pealkiri . . . Austatud proua Kuusk Pöördumine . (.) Seoses firma juubeliga soovime tellida lilli (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. . (.) Austusega Lõputervitus Tekst (sisu) . . . . . Allkiri .
AS Lilleke Autor Logo Kirjapeaväli (12-24) Seosviit Pr Mari Kask Adressaat Teie 15.04.2008 nr 2-10/5 AS ClubPSP Kuupäev Viit Kastani 12 Aadress Meie 04.2008 nr 1-2/12 63201 PÄRNU . . . . Lillede tellimine Pealkiri . . . Lugupeetud proua Kask Pöördumine . (.) Täname, et soovite tellida lilli meie firmast. Lisame hinnakirja koos pakutavate lilledega. . (.) Tekst (sisu) Lugupidamisega Lõputervitus . . . Allkiri . . Reet Kuusk Allkirjastaja Juhataja Ametinimetus Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks Lisamärge
AS Värviline Roos Pr Riina Kallas Elektroonika OÜ Karlova 65-1 27.09.2015 nr 2-10 12345 Tartu Klaviatuuride tellimine Austatud proua Kallas Soovime tellida klaviatuure (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Lugupidamisega Riin Siina Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 2 eks Nimi [email protected] Kastani 45 Telefon 484 6666 Pangakonto: 12344 Tartu Faks 484 6667 1001033333333 SEB E-post: [email protected] Registrikood 1234567 Internet: www.roos.ee
AS Teed Lp Mari Kask OÜ Perepilt Kuuse 7 Meie 28.11.10 nr 3-7/54 14578 TALLINN Büroorõivaste tellimine Lugupeetud proua Mari Kask Kahjuks ei saa me teie tellimust täita, kuna firma läheb likvideerimisele. Soovitame kasutada firmat OÜ Rukkis, mis asub aadressil Harju 5. Kontaktisik on Peeter Oja, kelle nr on 557 8787, kodulehekülje aadress on www.rukkis.ee Vabandame tekkinud ebameeldivuste pärast Austusega /allkiri/ Kaia Mets Tegevdirektor Lisa: Kavand 1 lehel Telefon 578 6989 [email protected] Kuuse 4 Telefon: 547 9999 Arvelduskonto
AS PUU KIIRE AS Koosolek Direktor 06.2008 nr 2-8/ Pärnu mnt 8 12353 PÄRNU Ruumide tellimine Austatud härra direktor Seoses koolituspäeva läbiviimisega 15.-17. juunil 2008. aastal soovime üürida koosolekuruume. Soovime infot tingimuste ja hinna kohta hiljemalt 12. juuniks 2008. aastal. Lugupidamisega Mati Mänd Direktor Tiiu Sirel Juhatuse liige Lisa: koolituse päevakava 2 lehel 3 eks Tiina Tihane 56 743 626 E-post: [email protected]
Avarus Kuubis OÜ Juhan Palm AS Koosolek Pärnu mnt 8 12353 Pärnu Ruumide rent Austatud härra Palm Seoses firma koolituspäevaga mis toimub 15.-17. juunil 2008. Sooviks saada infot teie ruumide tingimuste kohta ja sooviks infot ka hinna kohta. Austusega Arno Tali Juhataja Arno Tali 405 5786 E-post: [email protected] Saare 12 Telefon 457 1182 Arvelduskonto EE2102248881421 789465 Pärnu Faks 457 1183 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 8965324 Internet: www.avaruskuubis.ee Avarus Kuubis OÜ Hr Kalle Käsna Teie 15.06.2007 nr 1-2/4 AS Pliiats Laua 7- 2 Paide 13456 Ruumide broneerimine Austatud härra Käsna Ruumide broneerimine antud kuupäevadel on võimalik küll. Meie saal võimaldab korral
(2-4 vaba rida) Võttes aluseks Haridusministri 03.09.2008.a. määruse nr 15 ,,Õppetoetuse määramine õppeasutustes" paragrahvide 17 ja 20 punkti 13 alusel: (üks tühi rida) 1. Määran Martin Lepale õppetoetuse. (üks tühi rida) 2. Toetuse üle kanda õpilase arvelduskontole. Tähtaeg 10.09.2008. (üks tühi rida) 3. Tunnistan kehtetuks osakonnajuhataja 5. jaanuari 2007. a käskkirja nr 10 ,,Toetuse määramine". (kaks tühja rida) (allkiri) Kaupo Kask Õppeasutuse direktor 23 Lidia Feklistova 5.2 Korraldus Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi
Asjaajamiskord 23 lehel 2 eks Asukoht: 2-4 põhireavahet allkirjastajast allpool. 12. Logo/ vapp- on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. Asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana. Vapi kasutamisel lähtutakse õigusaktidega määratud korrast ja heraldikareeglitest. Asukoht on autorist eespool või ülalpool. Kirja puhul kirjapeaväljal või kontaktandmete väljal. 13. Pealkiri- nimetavas- või sisseütlevas käändes, lõppu punkti ei panda. Nt. bussi tellimine Peab võimaldama lühidalt avama dokumendi sisu ja koostamise eesmärgi. On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Näide: Seminariruumi tellimine/ Piletite tellimisest Asukoht: vormistatakse enne teksti, umbes 9,5 cm lehe ülaservast, rea pikkus ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega
Aabitsa 67 otseposti ümbrikutele (väljavõte) 12345 TALLINN .............. Kinnitatud 29.04.2008 käskkirjaga nr 59 2) ... Saaja aadressandmete erinevad osad tuleb paigutada üksteise Koolituse tellimine Sisse tulnud 17. mai 2008 nr 120/3-7 alla järgneva jaotuse järgi: Austatud härra direktor saaja nimi tänav, maja ja korterinumber Soovime tellida...................
rg- kood 1234567 e-post [email protected] käibemaksukohuslase nr koduleht www.pihlaka.ee Dokumendi veerised: Vasak äär- 3 cm Parem äär- 1,2 cm Ülevalt- 1 cm Alt- 1 cm Kirjapeaväli- 1,0 4,2 cm Kontaktandmete väli- teksti suurus 8-10, eraldatakse pidevjoonega, mis on 0,25- 0,35 cm. Minu ettevõte OÜ TikiDelfiin Tegevusala: isikupäraste loomakujuliste helkurite õmblemine tikkimismasina abil Finantsjuht: Maris Paarmets Asukoht: Sinilille 6 , Tartu Telefon: 518 4676 Ametikiri Kohustuslikud elemendid: · Autor (kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik) · Logo · Kasutusmärge (isiklik, kiire, mitteametlik, konfidentsiaalne) · Adressaat (isik või organisatsioon, kellele kiri suunatakse; ka nt Maavalitsus vm), järjestada tähestikuliselt või tähtsuse järjekorras · Nime ette võib panna viisakusvormeli (preili, härra, proua- siin võib lühendada) või
AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21
+ perekonnanimi · Tundmatu naine: proua või preili? Proua + nimi/perekonnanimi · Maavanem Proua maavanem · Linnapea Härra linnapea Kui inimesel on mitu tiitlit, siis pöördumisel kasutatakse kõige kõrgemat. Viisakustiitleid kasutatakse seltskonnas ka kellestki kolmandast kõneldes: proua Kask tuleb10 minuti pärast, härra Kuusk palub vabandada. VISIITKAARDID Vaatamata elektrooniliste suhtlusvõimaluste paljususele on klassikalised visiitkaardid säilitanud ametlikus suhtlemises oma tähenduse. Eelkõige kasutatakse neid kontaktandmete vahetamiseks. Visiitkaarte hakati esmakordselt kasutama Vana-Hiinas, kust need levisid üle kogu maailma ja leidsid kohe laialdast kasutust. Visiitkaarti kasutati enne telefoni leiutamist selleks, et anda teada oma külaskäigust, kui inimest
teeninduskanalitega jne. Elektroonilise teeninduskanali alla käivad järgmised suhtlusvahendid: telefon kiri posti kaudu (sooviavaldused, kaebused, pretensioonid, järelpärimised, müük, toodete tutvustus jms.) kiri faksi kaudu e - kiri interneti vahendusel teeninduskeskkonna või siis informatiivse web-i lehekülje peal pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega teenuste keskkond internetis, mis võimaldab kliendil ise endale teenust tellida või osutada (näiteks pankade internetipanga programmid) Igas teeninduskanalis on oma spetsiifika, kuid põhitõed - teeninduskompetentsus - kehtivad kõigis. Telefoniteenindaja puhul ei pöörata tähelepanu niivõrd töötaja visuaalsele ilule, kuivõrd tema hoiakule, diktsioonile ja häälele. Kirja teel teenindajal peab olema selge ja korrektne kirjalik väljendus, teadmised õigekirjast ja kirja vastavat ülesehitusest.
eluaastat. Samuti on meie sihtgrupp uuendustega kaasa minevaid inimesed, kes soovivad avastada uusi tehnoloogiaid ja seadmeid. Meie klientidele tähtis efektiivselt ära kasutada oma uneaega, kuna nenede elutempo on väga kiire ning nad hindavad oma aega. Juhukliendid on inimesed, kes veebikeskkonnas juhuslikult satuvad meie toote peale ja soovivad seda osta. Neis näeme ühte suurimat kasvu potentsiaali meie toote tarbijaks muutmisel. Seega soovime aina enam leida endale juhukliente, kes oleksid valmis meie toodet ostma. Innovaatoriteks inimesed, kes otsivad uusi lahendusi ja lähevad uuendustega kaasa. Põhiliste innovaatoritena näeme inimesi, kes teavad antud toote olemasolust ning on tahtnud endale seda endale hankida. Samuti näeme, et peale turule tulekut nende hulk väheneb ning tänu sellele ei suurene tulevikus müük nende arvelt. Äriettevõtetele tahame olla vahendajaks, kes tarnib neile Axbo äratuskellasid otse tootjalt.
Esitlemine. Ka esitlemisel tutvustatakse nooremat vanemale, meest naisele. Väga suure vanuse puhul soole tähelepanu ei pöörata. Esitlemine on ka üks osa ametkondlikust protokollist. Lähtealuseks peetakse ettevõttesisest hierarhiat ning tutvustamine toimub järgmiselt: osakonnajuhatajat direktorile uut töötajat juhile kohalikku elanikku välismaalasele ettevõtte juhatajat kliendile. Näide: Härra doktor Kask, lubage teile esitleda härra Mändi, ravimifirma Pharmatex juhatajat. Kuidas esitleda. Tutvustamisel ja esitlemisel seistakse sirgelt, võetakse käed taskust välja ja naeratatakse sõbralikult. Enda tutvustamisel ei lisata kunagi oma nimele täiendit härra/proua. Käe annab esimesena see, keda tutvustatakse. Üksikisikut esitletakse alati grupile. Tutvustamine ei tähenda seda, et võib kohe sinatama hakata. Eraelus teeb
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
sõnumite edastamisel, soovi või tänuavalduse kirjutamiseks. Sellel visiitkaardil on lisaks ees- ja perekonnanimele ametinimetus. Pärast tööaega kasutatakse lihtkaarti, millele on märgitud omaniku ees- ja perekonnanimi. Kodune aadress ning telefoninumber lisatakse vajaduse korral käsitsi. Abielupaari kaart Abielupaari visiitkaardile märgitakse abielupaari nimi või mõlema ees- ja perekonnanimed, kodune aadress ja kontakttelefoni number (vt näide 2). Kui abielupaar ei soovi tellida ühist visiitkaarti, võivad neil olla eraldi visiitkaardid enda ees- ja perekonnanime ning isiklike kontaktandmetega: aadress, telefoninumber, faks, koduleht internetis Visiitkaartide tellimisel on tavaks mitte ületada formaati 10 × 7 cm. Klassikaline visiitkaart on kujult horisontaalne. Vertikaalseid kasutatakse siis, kui soovitakse millelegi erilist tähelepanu tõmmata või võimendada. Visiitkaardi paber peab olema väga kvaliteetne
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Näiteks, Viimsis asuv Athena pubi pakub kolme varianti peiete menüüst: 1) puljong lihapirukaga, seakarbonaad hapukapsa ja kartuliga,; 2) sült, seakarbonaad hapukapsa ja kartuliga; 3) kalavaagen, täidetud munad krevettidega, traditsiooniline heeringa taldrik, külmsuitsuforell, lihavaagen, singirullid küüslauguga, lavash singi-juustutäidisega, piprasink veiselihast, kartulisalat; ning nüüdisajal traditsioonilised kohv, tee, morss, leib, sai, kringel. Soovi korral võib tellida peietoitu toitlustusasutusest koju, Athena pubi kaasatellitav peielaud näeb välja 15 " «», : , [WWW ] http://stela.ws/head_menu/article_1.html, viimati vaadatud 20.09.2008 14 järgmiselt: kalavaagen (täidetud munad krevettidega, traditsiooniline heeringas,
Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF)
ralli, Valge Daami muusikapäevad, Viie Veski kross; sümpoosion ,,Inimene ja seadus", konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert ,,Renessansist Beethovenini", matkavõistlus ,,Tunne oma kodumaad", rahvusvaheline maimess ,,Ettevõtlus 2008", näitus ,,Raamat ja kiri 1999", turvavöökampaania ,,Traksid peale!", ümarlaud ,,Noorte osalus kodukandi elus". Taimesordid Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: `Valge klaarõun', kirsisort `Viljandi kollane', maasikas `Mall', `Non plus ultra' redisesort, porgand `Nantes 4', `Krameri seemik nr 15', `Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia `Spring
Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560 Martin Thalfeldt III 124 620 2510 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Moonika Mändla IIIB 309 620 2451 Nelli Ustinova III 307 620 2602
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
