1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: · Ühte katseklaasi valatakse 1ml fruktoosi lahust, teisse aga sama hulk glükoosi lahust . · + 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. · Soojendatakse 5 minutit veevannil. · Jälgitakse. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Glüloosilahus muutusi ei toimu, aga fruktoosi lahus muutus roosaks, mis näitab et reaktsioon toimub aldoosidega aeglasem kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga.
4.Lisasin mõlemasse katseklaasi Fehlingi I ja II lahust ja loksutasin => intensiivne sinine värvus 5.Soojendasin neid uuesti veevannli kuni ühes katseklaasis tekib punane sade Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni. Vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldoosidega (glükoos ja fruktoos) ja ketoosidega, mille tulemusena vask taandub, andes punase sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1
Järeldus: Punane Cu2O sade annab tõestust, et reaktsioon toimub ainult monosahhariididega. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon. Selivanoff'i reaktiiv reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Selle reaktiivi kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Reaktsiooniprodukti värvus varueerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust. Teise katseklaasi valan 1 ml glükoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. Loksutan ja hoian 5 minuti jooksul keevas veevannis. Katseklaasis, kui oli fruktoos, paar minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks. Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks. Aldooside esinemise puhul lahuse värvus ei muutu isegi pärast 10 min kuumutamist
andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Jälgitakse värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal
andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Jälgitakse värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal
Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise samapalju glükoosi lahust. · Lisatakse 2 ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendatakse 4-5 minutit. Katseklaasi fruktoosi lahusega tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi omasse. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi lahuses, võib järeldada, et fruktoos sisaldab keto-rühma ja glükoos aldehüüdrühma. Reaktsioon kulgeb ketoosidega hõlpsamini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga lillakas-siniseid komplekse.polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ning lahus kaotab värvuse. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Töö käik · Katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust, lisatakse 1 tilk joodilahust. Loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Lahuse sinine värvus kadus ja lahus muutus läbipaistvaks.
Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Lillakas värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas jäävanni ja lillakas värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon
Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks. Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid. 6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses. Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini: soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti
Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Tumesinine värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas külma veejoa alla ja tumesinine värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon
lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks. Kuumutame keeval veevannil ja lahuse värvus kadus. Kui me jahutame lahust, siis värv saab uuesti siniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid
Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalainete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid annavad mitmealuseliste fenoolidega reageerides värvilisi produkte. Üks selleks kasutatavaid reaktiive on Selivanoff'i reaktiiv, mis sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl 3. Reaktsiooni produkti värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosi lahusele lisatakse 2 ml Töö käik: 1 ml glükoosi lahusele lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Kuumutades muutub reaktsioonisegu Tulemus: Reaktsioonisegu värv kuumutamisel värv punakaks
Laktoosiga lahuses ei tohtinud sadet tekkida. · Kuna laktoosi lahuses ei tohtinud sadet tekkida, saan teha järeldust, et ei lisanud piiisavalt Barfoedi reaktiivi või katseklaas oli must, aga ma ei jälginud seda. Aga laktoos ei antnud sadet, mis annas võmalust neid lahuseid võrrelda. (Lahus aga oli natuke häguneÖ; vüib oletada, et katseklaas ei olnud väga puhas) 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Keto- ja aldoosidega reaksioonide võrdlemine. Kasutatud ained: I katseklaas: 1 ml fruktoosi lahust II katseklaas: 1 ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. Töö käik: Soojendame Lahus 10 minutit keeval veevannil. I katseklaasis olev lahus muutus oranzi värvi ja II katseklaasis olev lahus tumepunaseks. Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest
heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmesuguste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3- diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes orazikas värvus. Järeldus Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga
Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustuvad furfuraalid. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse näiteks Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C 6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Järeldus: Fruktoosi lahus läks kiiresti intensiivseks punaseks, glükoosi puhul toimus lahuse punaseks värvumine aeglaselt ja ka värv polnud nii intensiivne kui fruktoosi puhul. Järelikult on fruktoos ketoos ning glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga
Maltoos on oligosahhariid, seega vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff’i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen- 1,3-dioolist ja FeCl3-st. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10 Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 1
1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob. Jahutatakse katseklaasi alumist poolt
vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeritud benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja
Pentoosidest moodustub kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoonidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Furfuraalid reageerivad polükondenseerivad mitmealuselistega fenoolidega, andes värvilisi produkte, mis efektiivsed suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides lihtsam keeminlisi sidemeid lõhkuda, suhkur reageerib kiiremini ning tekib ka punane produkt.
1.2.6.Selivanoff’i reaktsioon Teoreetilised alused Kui suhkruid kuumutada mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad fenoolidega ja tulemuseks on värvilised saadused. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, resortsinoolist ja FeCl3-st. Selivanoff’i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. 10 Eda Türi 142281 YAGB21 Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise 1 ml fruktoosi lahust. Lisasin neile mõlemale 2 ml Selivanoff’i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 4 minutit
1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilis produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agengina benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2
6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub tugevate mineraalhapete juuresolekul pentoosidest furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte. Reaktiivina kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab HCl-i, benseen-1,3-diooli ja FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekib ühend, mille värvus varieerub punakaspruunist tumepunaseni. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin, soojendasin 5 minutit keeval veevannil. Fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus kiiremini ja oli intensiivsem. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus enne, siis võib öelda, et fruktoosil on ketorühm, glükoosil aldehüüdrühm. 7. Tärklise reaktsioon joodiga
soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Tulemus:Fruktoosilahust sisaldavas katseklassis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavad katseklaasis peaaegu 5 minuti jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik: Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1
2.6 Selivanoff'i reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. . Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv.Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: 1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühe valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teisele sama palju glükoosi lahust. 2 Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. 3 Loksutasin. 4 Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi. Katse tõestab, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui
Kui kuumutada suhkruid tugevate mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega ja annavad värvilisi produkte neid kasutatakse sageli ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja katalüsaatorina FeCl3. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega, ühendi värvus võib varieeruda punakaspruunist tumepruunini. Töö käik: Ühte katseklaasi valada 1 ml fruktoosi lahust, teise sama palju glükoosi lahust. Lisada 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutada, soojendada 4-5 minutit keeval vesivannil. Jälgida värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis ei toimunud muudatusi, kuid fruktoosi sisaldavas
värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 15 Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml fruktoosi lahust ning teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi ka 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin. Soojendasin keeval veevannil. Fruktoosi lahus värvus alguses roosakaks ning siis juba punaseks. Glükoosi lahus värvus helekollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused
Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva uhendi varvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min vesivannil. Töö tulemus Katseklaasis, kus oli fruktoos realtsioon reaktsioon toimus juba enne keetmist lahuse värv muutus roosaks, aga pärast sooendamist tumepuunaseks. Katseklaasis, kus oli pantud glükoos reaktsioon peaaegu ei toimunud, värvus oli hele kollane, pärast keetmist muutus natuke tumedaks
Need ühendid reageerivad mittealuseliste fenoolidega ja annavad reaktsiooni tulemusena värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selleks kasutatavat reaktiivi tuntakse selivanoff'i reaktiivina, mis sisaldab soolhapet, resortsinooli ja katalüsaatorina . Reaktsiooni tulemusena tekkiv värviline ühend võib olla punakaspruunist kuni tumepruunini. Ketoosidega toimub reaktsioon paremini kui aldoosidega. Töö käik: · Võtsin kaks katseklaasi ning ühte valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teise sama palju glükoosi lahust. · Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. · Loksutasin. · Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosakaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosakaks, kui samal ajal glükoosi lahuses ei toimunud selle aja jooksul midagi. Katse tõestas, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon
värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalü-saatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. 22 Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Jälgitakse värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. NB! Kui katseklaase kuumutada kauem, siis värvuste erinevus
annaabi.ee 
