reuma, liigese- ja sidekoehaigused; naha- ja hingamiselundite haigused; iluravi: enne ja pärast ilulõikust; akne ja vinnitõbi; armide muutmined väiksemaks ja pehmemaks; migreen. Millal on lümfimassaazi vastu näidustatud? Lümfimassazi tuleks kindlasti vältida, kui esineb akuutne tromboos, südamepuudulikkus, halvaloomuline kasvaja, rasked neeruhaigused, väljakujunenud hüpotoonia, akuutsed põletikulised protsessid ja akuutsed infektsioonid (nt roospõletik). Vastavalt keha piirkonnale esineb ka teisi vastunäidustusi. Nii on kaela piirkonna vastunäidustuseteks kilpnäärme liigtalitus, väljakujunenud arütmia ja siinusbradükardia, madal vererõhk ning klaustrofoobia. Samuti ei soovitata kaelapiirkonna lümfimassaazi üle 60. aastastele. Vaagna ja kõhuosa vastunäidustustusteks loetakse kroonilisi jämesoolehaiguseid, soolekrambilist kõhukinnisust, rasedust ning menstruatsiooni. Kui kliendil esineb
hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus reageerib tormiliselt tugevate oksüdeerijatega. Ohud tervisele: Võib olla kahjulik sissehingamisel ja allaneelamisel. Võib põhjustada naha ja silmade ärritust. Akuutsed mõjud: Sissehingamisel: Võib põhjustada hingamisteedele ärritust. Sümptomiteks köha, valus kurk, raskenenud hingamine. Allaneelamisel: Võib põhjustada seedetrakti ärritust, sümptomiteks kõhuvalu, iiveldus, oksendamine. Kokkupuutel nahaga ja silmadega: Ärritab nahka ja silmi
puhastusvahendites, pesupesemis- detergentides ja tooted pinnapuhastajates Mööbel - Ftalaadid, põlemisprotsessi aeglustavad ained Kosmeetika - Ftalaadid, kunstlikud muskusühendid, triklosaan Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie kehasse ? Läbi hingamise Läbi söömise Absorbeeruvad läbi naha Kemikaalide mõju Akuutsed efektid: kahju on näha kohe pärast kokkupuudet Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet Mõjud tervisele Otsene, kohene mõju: Allergia Silmakahjustus Mürgitus Uimasus ja peavalud Põletus Surm Mõjud tervisele Pikaajaline mõju: Hormoonsüsteemi kahjustamine Geneetilised muutused Püsiv allergia Sigivusvõime kahjustamine Vähkkasvaja teke Kroonilised hingamisteede haigused (astma)
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest
Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara
· Mõjupiirkonna järgi - Lokaalne mõju- kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas - Vastupidiselt lokaalsele toksikandile peab süsteemse mõjuga mürkaine imenduma ning levima organismis otsesest kokkupuutekohast eemale. 110. LD50- kasutatakse rohkem imetajate- kaasa arvatud- toksikoloogiliste uuringute käigus. 111. Akuutne ja krooniline mürgisus: · Lühema- või pikemaaegsed muutused ökosüsteemis · Ainete akuutsed toksilised omadused on tavaliselt hõlpsamini mõõdetavad kui kroonilised taimed · Akuutne mürgisus esineb nt toornafta sattumisel keskkonda · Krooniline mürgisus, mille eelduseks on pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda, võib omada suuremaid ning kindlasti salakavalamaid toimeid kui akuutne mürgisus · Sellised juhtumid esinevad nt erinevate tööstusettevõtete mürgiste ainete nõrgumisel keskkonda.
Antioksüdant ensüümide aktiivsus vastuseks sinivetikate toksiinidele krabi (Chasmagnathus granulatus) hepatopankreases Katalaas Glutaatiooni S- transferaas Superoksiid dismutaas Väliuuringud · Bioloogilise mitmekesisuse indeksid · Sumptestimine (kalad, molluskid, veetaimed) · Mikro- ja mesokosmosed Laboratoorsed biotestid · Akuutsed (letaalsed) testid: 24 - 96h LC50 · Kroonilised testid: muutused arengus kasvus paljunemises ainevahetuses füsioloogias käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID · Primaarkultuur, kalade lõpuse epiteelirakkude kultuur
psühhogeensed (olustikulised konfliktid, kroonilised neg.emotsioonid) Haigust põhjustavad sisemised tegurid on seoses organismi pärilikkuse või reaktiivsuse riketega: allergia, immuunpuudulikkus, pärilikud haigused, konstitutsiooni iseärasused. Haiguste eristamine kestuse järgi 1 ägedad e. akuutsed haigused (algus kiire, haigusnähud arenevad kiiresti ja on tugevasti väljendunud, kestab lühikest aega ~kuni 3 nädalat). alaägedad e. subakuutsed (haigusnähud ilmnevad aeglasemalt ja kulg on rahulikum, kestvus pikem~6 nädalat). pikaajalised e. kroonilised haigused, (haigusnähud arenevad aeglaselt, kuude ja ka aastate vältel). Erinevad faktorid, mis mõjutavad tervist ja haigust füüsiline sättumus emotsionaalne sättumus
manustamine kogustes, mis ületavad normaalseid, ning ebanormaalsete meetodite kasutamine ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. (1) Doping on ebaaus võte, mis kahjustab oluliselt tervist. Päritolult on enamik dopinguaineid ravimid, mida tarbitakse suuremates kogustes kui ettenähtud ning mis võivad endaga kaasa tuua ülemanustamise. Sellest lähtuvalt tekivad meditsiinilised kõrvaltoimed, mis on kas ajutised (akuutsed kahjustused) või pikaajalised (hilisemad kahjustused). Pärast jalgratturi Knut Janseni surma 1960. aasta olümpiamängel Roomas, võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) vastu otsuse keelata farmatseutilised ained. Üldkasutatavaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine.
Haiguse arenemine Prodomaalne faas astmelised muutused meeleolus ja käitumises, kõrvale hoidmine sotsiaalsetes kontaktidest, kummaline käitumine, väsimus, ükskõiksus, hooletus välimuses/hügieenis. Ei tunta ei õnneliku ega kurvana, pigem emotsionaalselt tühjana. Aktuaalne e aktiivne faas võimatu haigust ignoreerida, meelepetted, hallutsinatsioonid, segane mõtlemine. Residuaalne(hiline) faas akuutsed sümptomid hakkavad kaduma, mõned sümptomid võiva püsima jääda ( energiapuudus, sots kaugenemine jm). Faas võib kesta aastaid, sagedased on vahepealsed haiguse taasägenemise peroodid. Korrapärane ravi ja toetus aitavad haiguse taasägenemise võimalust nullilähedasena hoida. Diagnoosi mõistmine: võimalused, mis aitavad antud olukorrast aru saada mine arsti juurde koos sõbra/sugulasega. Võib-olla jääb meelde midagi sellist, mille sina oled unustanud.
Tavaliselt kujunevad eraldi haigused välja, kui inimene on kasutanud ühte ja sama kemikaali sisaldavaid aineid juba pikemat aega, näiteks aastate vältel. Esineb siiski ka ägedaid reaktsioone teatud kemikaalidele, mis väljenduvad juba vahendi esmakordsel kasutamisel ja üldiselt kulgevad akuutsete kontaktdermatiitidena. Teiseks võimaluseks on anafülaktilise oki teke, mis ei ole välistatud, kuid esineb siiski harva. Lastel tekib ärritus kergemini, kui täiskasvanutel. Eeltoodud akuutsed mehhanismid iseloomustavad just allergiliste nähtude kujunemist. Tugevad allergeenid kodukeemia koostises on bensisotiasolinoon, lenduvad orgaanilised ühendid. Pikaajalisel pideval kokkupuutel kodukeemias sisalduvate kahjulike keemiliste ühenditega toimub pidev hingamisteede ja silmade limaskesta ärritamine. Mitmed kemikaalid rikuvad limaskesta, tekitavad seal turset ja põletikku. Kui need nähtused on kroonilised ja toimivad pikka aega, tekib
üksteist nende realiseerimisel võita. Niisiis konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla?
Elundkonnad: (1)katteelundkond,(2)luustikehkskelett,(3)lihastik,(4)närvisüsteem,(5)sisenõristus,(6)vereringe, (7)lümfisüsteem,(8)hingamissüsteem,(9) seedesüsteem(10) erituselundkond, (11) suguelundkond 3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt
· sekundaarsed ja primaarsed lümfiödeemid · lipidoosid, lipödeemid · lahtised veenilaiendite haavandid (ulcus coris) · veenilaienditest tingitud tursed, II ja III staadium · rinnavähioperatsiooni järgsed tursed · traumad · operatsioonijärgsed haavad, nende paranemise kiirendamine · stress, rahustav toime närvisüsteemile Vastunäidustused: · tromboos · südamepuudulikkus · kasvajad · rasked neeruhaigused · akuutsed põletikulised protsessid · tähelepanelik tuleks olla madala vererõhu, struuma, astma, suurte sünnimärkide puhul Vesiravi Vesiravi ehk hüdroteraapia on lihtsalt kasutatav ja tõhus teraapiameetod. Saab teha kodustes tingimustes aga samuti on see efektiivne taastusravis ja SPA-des kasutatav teraapiviis. Vesiravi on tõhus vahend pingesoleku, seedehäirete ja valu leevendamiseks. Duss on oma olemuselt mitu korda tõhusam kui vann - Programmduss ehk Vichy duss
lubada töökoha vahetust. Emotsionaalne pühendumine: inimene on omaks võtnud organisatsiooni väärtused ja eesmärgid. Normatiivne pühendumine: inimene tunneb, et tal on kohustusi teiste ja organisatsiooni ees. Ebaeetiliste ja ebaseaduslike tegevuste avalikustamine. Töönarkomaania inimese sõltuvust töötamisest ja kontrollimatut vajadust töötada. 41. Konflikti tüübid ja nende vältimise võimalused. Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. Latentsed konfliktid kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. Koostöö ei laabu. Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele. Öeldakse teravusi. Kontrollimatu käitumine. Vastastikune süüdistamine. Vajadused on olulised heaolu tagamiseks
kontsentratsioon (PO2 75-100 mmHg); vedeliku kogus. 4. Haiguse mõiste, haiguste jaotus ja haiguste riskifaktorid. Krooniliste haiguste tekkepõhjused. Haiguste diagnoosimise põhiprintsiibid; haiguste prognoos. Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: Üliäge e hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga). Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused).
L) 1.2 Konflikti tunnused 1. Kõrgendatakse häält 2. Süüdistatakse teisi 3. Nägeletakse pisiasjade pärast 4. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid 5. Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada, intrigeerida, kaevata, ässitada, 6. Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt 7. Jäine viisakus 8. Apaatia, üldine loidus, passiivsus (Randmann. L) 1.3 Konfliktide tüübid 1. Akuutsed konfliktid- enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. 2. Kroonilised konfliktid- pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu. 3. Latentsed konfliktid- konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada. (Randmann. L)
Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid aastaid ja kuna Undi argimüüdid on praegu sama akuutsed kui Barthes'i Mütoloogiad "revolutsioonieelsel" Prantsusmaal, siis võib neid kenasti kõrvutada. Strukturalistlik maailma- ja ühiskonnakäsitlus, ideekunsti võidukäik ning algjärgus olev tarbimisühiskonna, meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika Ühendriikides levinud trende ning Eesti ühiskondliku mõtte praeguseid juhtmotiive, mainstream'i. Strukturalism püüab teatavasti defineerida inimest ümbritsevaid asju
suubuvus on tulenevalt nende lainepikkusest väga väike. Muusikat esitatakse kliendile paralleelselt madalsagedusliku vibratsiooniga, kuid ruumis akustiliselt sobivalt paiknevatest kõlaritest või kõrvaklappidest. Reeglina on esitatav muusika kasutatava madalsagedusliku puhasheli baassagedusega harmooniline ning instrumentaalne, improvisatsiooniline, sujuvate väikese-diapasooniliste arenduste ja aeglase, rõhutamata rütmiga. Vibroakustilise teraapia vastunäidustused: 1. Akuutsed põletikud hõlmab seisundeid, kus põletik süveneb, nagu näiteks reumatoidse artriidi akuutses faasis, aga ka kõrva- ja hambavalu või selgroolülide vahelise ketta väljalangemisest tingitud nimme-ristluuvalud; 2. Verejooksud (välja-arvatud menstruatsiooni verejooks) organite ja kudede verevarustuse paranemise tõttu võib veritsus suureneda; 3. Tromboosi ja emboolia oht veeni tromboosi olemasolul võib vibratsiooni toimel tromb
· Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi kinnitab ja osa eitab seda. Kindlalt võib omistada glükoneogeneesi reguleerivat toimet noorloomadel. · Ketoosi põhjustavad kõik tegurid, mis *pärsivad glükoneogeneesi või energia varustamist, järsk söödavahetus, maksahaigused, *suurendavad glükoosi tarvet, *soodustavad ketokehade teket Haiguse kestus (näited)- ÄGEDAD e. AKUUTSED HAIGUSED (ACUTUS,-a,-um) äge, ootamatult algav ja kiirelt kulgev (max. 2 3 nädalat), haigustunnused selgelt väljakujunenud (näiteks äge pankreatiit) ALAÄGEDAD e. SUBAKUUTSED HAIGUSED kestusega 3 6 nädalat, haiguslikud muutused nõrgemini väljakujunenud, sageli ägedate haiguste lõppjärk või üleminek krooniliseks protsessiks (näiteks pneumoonia) PIKALDASED e. KROONILISED HAIGUSED (CRONICUS,-a,-um)
1. Kehatemperatuur 2. Happe-leelis tasakaal 3. Soolade kontsentratsioon 4. Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg) 5. Vedeliku kogus TERVIS: Tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Haigus organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi v õi organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi haigused jaotatakse: 1. Üliäge ehk hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga) 2. Akuutsed ehk ägedad 3. Alaägedad 4. Kroonilised Haigused (kr.k. nosos), vormide kirjeldamisega tegeleb nosoloogia. Haigestumise erinevad liigid Äge haigus algus on tavaliselt selgelt määratav, kulg väljendunud haigustunnustega ja suhteliselt kiire. Äge haigus võib lõppeda tervistumisega (haigustunnuste möödumisel ei jää mingeid tavauuringul määratavaid kõrvalekaldeid) või jäävad küll teatud muutused (näiteks arm
tagasihoidlik. Saab uurida humoraalset mõju.). Gastroenteraalne anastomoos, kunstlik ühenduse loomine mao ja peensoole/ söögitoru ja peensoole/ peensoole erinevate osade vahel, nii et ei esine enam normaalset toidu passaazi. Selgitatakse, milliseid muutusi seedekulglas passaazi muutus esile kutsub. Nende katsete tulemusi saab kasutada inimeste sooletrakti operatsioonide planeerimisel (vähi või haavandi tõttu). Gastroenteraalanastomoosid võivad olla ka akuutsed. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutatakse ka seedenäärmete stimulatsiooni, sest puhkeseisundis paljud näärmed üldse ei tööta. Stimuleeritakse näiteks toiduga (see on nõrk ärritaja). Kui soovitakse maksimaalset stimulatsiooni, kasutatakse mediaatoreid, elektristimulatsiooni, hormoone. Võib kasutada organismis endas olevaid mediaatoreid ja nende sünteetilisi analooge, närvi ärritamist alalisvooluga (soovitatav on ärritada vaaguse perifeerset könti, selleks
3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 13. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. Toksiliste ühendite toimed 1. akuutsed e. ägedad: arenevad kiiresti, tavaliselt karmide sümptomitega. Nii näiteks saabub KCN piisavalt kõrgetel doosidel surm mõne minutiga, ka CO, botulismi toksiin, tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3
peab pidevalt tegelema operatiivse ühiskonnaanalüüsiga ning Nimetatud pöörde olulisusele on muuseas tähelepanu juhtinud suunama energia hetkel olulisimatesse valupunktidesse, vältides ka Hämäläinen oma eestikeelses raamatus (2001,47). tegevusi, mis on sotsiaalpedagoogile ehk loominguliselt Mollenhauer ise peab kõige lootustandvamaks paeluvamad, aga mitte nii akuutsed (Schaarschuch 1996, 865- sotsiaalpedagoogika defineerimist teatud uurimisteemade alusel, 866). mis kesken-duksid kõdu- ja koolivälistele pedagoogilistele Klaus Mollenhauer, Teise maailmasõja järgne probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide kauaaegne juhtiv saksa sotsiaalpedagoogika teoreetik, käsitleb põhivaldkondadest. Eelkõige peab Mollenhauer silmas
Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 14. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. 1. akuutsed e. ägedad: arenevad kiiresti, tavaliselt karmide sümptomitega. Nii näiteks saabub KCN piisavalt kõrgetel doosidel surm mõne minutiga, ka CO, botulismi toksiin, tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus
teab kuidas kogutakse teadvusehäirete korral anamneesi ja tehakse süsteemset läbivaatust; teab teadvusehäirega patsiendile rakendatavaid kiirabi protseduure; oskab selgitada teadvusehäirete raviks kasutatavate ravimite doseerimist, näidustusi, vastunäidustusi ja kõrvaltoimet. Üldine sissejuhatus Teadvusehäire on ärkveloleku ning närvisüsteemile tavapärase ajufunktsiooni häire. Kuna patsiendi elu võib olla ohus, on akuutsed teadvusehäired kiirabimeeskonna jaoks keeruline väljakutse. Seda iseäranis seetõttu, et juhtumid võivad varieeruda alates joobes patsientide mitteeluohtlikest juhtumitest kuni sügava teadvusekaotusega patsientideni, kellel on suur intratserebraalne verejooks. Teadvusehäirete põhjused võivad ulatuda peavigastusest, hingamis-, vereringe- ja ainevahetushäiretest kuni mürgistuste ja otseselt ajuga seotud põhjusteni välja.
Kemikaalid (keemilised elemendid, keemiliste elementide ühendid, keemiliste ühendite segud) võivad olla ohtlikud kahel peamisel viisil: · Füüsiliselt ohtlikud: kemikaalid võivad olla süttivad, rõhu all olevad, plahvatavad, oksüdeerivad, kergestisüttivad, ebastabiilsed (reaktiivs ed) või veega reageerivad; 92 · Tervisele ohtlikud: kemikaalidel võivad olla akuutsed või kroonilised mõjud töötajate tervisele: kantserogeenid (vähitekitajad), mürgid, reproduktiiv, toksiinid, ärritajad, söövitajad, allergeenid, hepatotoksiinid (maksamürgid), n efrotoksiinid (neerumürgid), neurotoksiinid (närvisüsteemi mürgid), vereloomet mõjutavad kemikaalid, kemikaalid, mis kahjustavad kopsu, nahka, silmi ja limaskesti. Peale selle võivad kemikaalid
keharakke tapvad rakuliinid · Stressi mõju immuunsüsteemile on negatiivne, selle tööd pärssiv, ent selle mõju olemus on seni üpris ebaselge · Stressi immuunsüsteemi pärssiva mehhanismi üheks võimalikuks lüliks on glükokortikoide ja noradrenaliini siduvad retseptorid B- ja T- lümfotsüütide rakumembraanidel. Teised immuunsüsteemi pärssiva mehhanismi lülid on seni tundmatud · Inimestel on korduvalt leitud, et immuunsüsteemi mõjutavad ebasoodsalt nii akuutsed kui kroonilised stressorid (Mayer jt, 1994) · Immuunsüsteemi käivitumisest jõuavad ajju nii närvisignaalid kui keemilised signaalid. Sel puhul muutub noradrenaliini kontsentratsioon hüpotalamuses ning produtseeritakse CRT-I · Immuunsüsteemi käivitumisel on leitud valutundlikkuse tõusu · Eeldatavasti on immuunreaktsioonid ning stressireaktsioonid omavahel seotud kahesuunaliste mõjudega, mille otstarbeks peaks olema tagada elusolendile soodus lõpptulemus
annaabi.ee 
