Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke. - Tunnetus toimub teadvussüsteemis - Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest) Teadvussüsteemid - läbipaistmatud, ehk ei näe sinna sisse
S=VP+NP VP=V+NP NP=AdjP+N AdjP=Adv+Adj Uskumatult väike poiss tassis suurt kotti Sõltuvusgrammatika L. Tesnière. Sõltuvushargmik: seosed sõnade vahel. Seos on regeeriva ja alistuva sõna vahel; regeeriv üksus koos talle alistatud üksustega moodustab sõlme. Lause koosneb verbaalsetest, substantiivsetest, adjektiivsetest, adverbiaalsetest sõlmedest. Keskne on verbaalne sõlm, sellesse kuuluvad aktandid ja sirkonstandid. Valents. tassis poiss kotti väike suurt uskumatult Traditsiooniline süntaks Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. ALUS ÖELDIS poiss ============= tassis väike TÄIEND kotti SIHITIS uskumatult MÄÄRUS suurt TÄIEND
· luua näitlejale laval liikumise võimalused 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? · Väline rezii lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt misantseenide loomine, esituse rütmi ja tempo määramine · Sisemine rezii lavastaja töö rollidega ning näitlejate suunamine 39. Defineerige rolli mõiste Roll on tegelane (asi), mida näitleja etendab. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. · Aktantanalüüs - Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud, seega luuakse aktananalüüsis nö rollimudel (määratakse, subjekt, objekt, liitlane, vastane jne) · konfiguratsioonianalüüs - vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust. · Binaarsed opositsioonid - Igas teoses ja selle igas üksikus osas
Meetod seisneb selles, et asendatakse eelnevas tasandis midagi. Väike GG(generatiivne gramatika). Transformatsioonid generativismis(ehk kuidas valmis lausest saab teisi lauseid teha): võimalik teha SIIRE(sh topikaliseerimine mingi lauseühendi viimine algusesse), ASENDUS, LISAMINE, KÕRVALDAMINE. 2. ,,Valentsiteooria" ehk sõltuvusgrammatika lause määrab ära see, millised konksukesed on tegusõna küljes. Igal verbil on aktandid(kohustuslikud laiendid) subjekt, objekt, jne. Nt 'kes annab kellele mida?'. Iga verbiga võib liita ka sirkumstandid(määrused), mis tähistavad aega, kohta, viisi jne. Näide kolmevalentsest(st kolme kohustusliku laiendiga verbist: eraldama kes? Keda? Kellest? 3. Lause aktuaalne(temaatiline) liigendus, lause infostruktuur a) teema(varasem, mille külge uus
(e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos. Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade Asendus– See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine– Kas Kevade on Lutsu parim teos? Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) – reema(uus info) Kognitiivne konstrukt sioonigrammatikapüüab konstrukt sioone selgitada inimese tunnetuse kaudu. Kognitiivses konstruktsioonigrammatikas pööratakse põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin,
lavalolijad otsekui ei kuule ega peagi kuulma. Apostroof - Pöördumine kellegi või millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks ta kohal Epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast. Remargid - tekstisisesed autorimärkused, milles enamjaolt antakse lavateostuseks tarvilikke juhiseid tegelaste tulekute-minekute, liikumise, pauside, lavakujunduse, helitausta jne. kohta. Aktandid - teatud baasfunktsioonid, mida konkreetses süzees täidetakse paljudel eri viisidel. Niisugused funktsioonid on kõigile narratiivsetele tekstidele ühised. (N: ema-isa-laps peres) Aktantmudeli teljeks on suhe subjekt objekt. Subjekti funktsiooni täidab tegelane, kes aktiivselt taotleb mingit väärtust. Konfiguratsiooni (kujukond) - tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib. Kui keegi tegelastest lahkub või juurde tuleb, muutub kujukond. Konfiguratsiooni iseloomustab:
varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19. Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo
• Keeleõppimise võime on kaasasündinud; Generatiivse süntaksi üks põhiideesid on, et keelt tuleb esitada rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni, keeleõppimise võime on pärilik. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid. Selle tuumaks on tegusõna. Verb seob endaga aktandid ( subjekt, objekt). Käändegrammatika ( semantilised rollid) tegelevad lause tähendusega ( agent jne). Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS ≠ TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida.
varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19.Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo
Asendamised- asendame ühe reegli teisega. Transformatsioonid generatismis: „Kevade on Lutsu parim teos“ Siire: sh topikaliseerimine „Lutsu parim teos on Kevade“ Asendus: „See on Lutsu parim teos“; „Kevade on tma parim teos“ Lisamine: „Kas Kevade on Lutsu parim teos?“ Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb à „Poiss tahtis õppida lugema“ 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid- lauseosad mis peavad olemas olema (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid - määrused, vabatahtlikud(aeg, koht, viis) 3) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)- tähendust omavad sõnadevahelised kombinatsioonid. Süntaks kui kogum valmis lausemustreid – lõpliku tähenduse saavad üksused mis töötavad koos, ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber.
Generatiivse süntaksi üks põhiideesid on, et keelt tuleb esitada rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni, keeleõppimise võime on pärilik. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid. Selle tuumaks on tegusõna. Verb seob endaga aktandid ( subjekt, objekt). Käändegrammatika ( semantilised rollid) tegelevad lause tähendusega ( agent jne). Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) 54. Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi
Ühest pindstruktuurist võib saada teine. Transformatsioon ühest lausest teeme teise. 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Iga lause kirjeldatakse vastavalt tegusõnale, mis määrab lause olemuse. Tegusõnadel võime siduda erinevaid lauseliikmeid; oluline on milliseid ja kui palju. Sihitud on üheaktandilised. Andma on kolmevalentne, Asjaolud on vabad ja võib olla igas lauses. Verb aktandid: 1) subjekt 2) objekt 3) ..... asjaolud 1) aeg 2) koht 3) viis 3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995). Konstruktsioon on mitmest morfeemist koosnev tähendusega terviklik üksus. - mis sa tast kiusad
Talvemüüt avaldub iroonia/satiirina, mis kujutab tegeliku maailma kogemusi, ebakindlust ja läbikukkumisi. | A. J. Greimas tuletas narratiivi struktuuri (A ja B on vastandid, A ja –A ning B ja –B on jaatused/eitused; armastus vs. vihkamine, armastuse puudumine e armastuse eitus). Narratiivis avaldub see süžeemudelite (konflikt-lahendus, võitlus-leppimine) kaudu, mida realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süžeetüübid: otsing (quest), kommunikatsioon ja nende kombinatsioonid. | T. Todorov tuletas narratiivi grammatika (s.o seose narratiivi struktuuriühikute (tegelased/süžee) ja keele struktuuriüksuste (sõnaliigid) vahel (nt tegelased-nimisõnad, teod-tegusõnad, eeldused-laused, järjekord-lõigud). Narratiivi rajava teksti eelduste tuletamine võimaldab leida vihjeid maailmavaadete jms kohta. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’
Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis "Suur Gatsby": Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja kommunikatsioonilugude kombinatsioonid, erinevatel tüüpidel erinevad aktandid T. Todorov Narratiivi grammatika >seos narratiivi strukturaalsete ühikute (tegelased, süzee) ja keele
Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis “Suur Gatsby”: Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja kommunikatsioonilugude kombinatsioonid, erinevatel tüüpidel erinevad aktandid T. Todorov
käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema" 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) 3) Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur ja teema-reema Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb"
1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema" 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) 3) Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur ja teema-reema Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb"
omadus- ja määrsõna laiend · täiend ehk atribuut nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) · Öelids ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO (subj,obj,verb) 9. Süntaktilisi teooriaid: valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika. Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud;
Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina.
maailma esindamine vs. tegeliku maailma esindamine. Ideaalne maailm: süütus, täitumine, st. suvemüüt, romanss. Tegelik maailm: kogemus, ebakindlus, läbikukkumine, st. talvemüüt, iroonia/satiir. Vastavalt on sügisemüüt - liikumine ideaalsest reaalsesse, ja kevademüüt - liikumine reaalsest ideaalsesse. Greimas: Struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille abil seda kogemust väljendatakse. Narratiivideks on süzeemudelid, mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süzeetüübid: otsingulood, kommunikatsioonilood ja nende kombinatsioonid. Todorov: narratiivi grammatika - seos narratiivi struktuuriühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel. Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om
meetod), rolli kaudu oma mina avamine (Grotowski). Lavastaja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiemad näitlejatehnilised raamid. · lavastaja valitud vahendid: lavakujundus, kostüüm, misanstseen kogu lavastustervik nii visuaalselt kui heliliselt, rolli ümber tekkiv maailm mõjutab näitleja/tegelase käitumist. 47. Mis on aktantanalüüs? (joonistage skeem ja selgitage skeemi osi) liitlane subjekt vastane saatja objekt saaja Aktandid on baasfunktsioonid, mis näidendi süzees on täidetud. Sfinks Oidipus Oidipus Teireisias Teireisias Kreon Kreon, linn linn tõde linn, Oidipus 48. Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) · vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust · domineerivad tegelased · paaristegelased
Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama – kes? – keda? – kellest? 3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. 4
käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism: süntaktilised transformatsioonid - Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus
- rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud;
Tähendus võib olla: 1. Abstrakne: süsteemi tähendus 2. Konkreetne: a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: · Komponentanalüüs (1960nda, sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) · Prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) · Kontseptuaalne semantika (1980ndatel) · Kognitiivne semantika. (1990ndatest) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika ,,Valentsiteooria" e sõltuvusgrammatika (vervi valents, konplemendid e aktandid vs vabad laiendid sirkumstandid (aeg, koht, viis), X-valentsed varvid jne. X=? ootama, elama, müüma, viskama, eraldama vaadatakse konkreetses lauses. Ma ootan rongi kaks valentset verbi ehk mina (kes ma ootan) ootan rongi (mida ma ootan). 9. loeng Keeleteaduse alused/Sissejuhatus üldkeeleteadusse 07.11.2013 Kordamine Süntaks · Süntaksi põhiüksused lause ja fraas; moodustaja, sõnaliigid ja lauseliikmed · Süntaktilised seosed: tasandi-, morfoloogilised ja sõnajärje -
3) edu/luhtumine ‘Roll’ ühendab tegevuse ja tegelase, tegelane palju olulisem kui Proppil. Tegevuse situatsioon kujutab endast tegelast valiku tegemise hetkel. 2 rollitüüpi: 1) tegelane kui tegevuse objekt 2) kui initsiaator Rollide kirjeldus paradigmaatiline. Võimalike jutustuste võimalikud tegelased tabeli kujul. Seal ei kirjeldata tegevuste järgnevust. Greimas püüdis samuti luua elementaarset jutustuse konfiguratsiooni, lähtus Proppist (7 tegevusringi e tegelastüüpi). ‘Aktandid’. Käsitleb jutustuse aktandilist struktuuri. Jutustuses 2 struktuuritasandit: aktant kuulub jutustuse süvastruktuuri. Aktor on kangelane, kes esineb pindstruktuuril aga manifesteerib süvastruktuuri. Üks aktant (antagonist kahjur oponent) võib tekstis olla antud eri tegelaste kaudu – ja vastupidi: ühes tegelases, aktoris võib manifesteeruda mitu aktanti. Aktant võrreldav Proppi tegevusringiga. 3 binaarset opositsiooni, mis iseloomustavad aktanti (“Struktuurne semantika” 1968): 1
annaabi.ee 
