nädalavahetusel jne. Tantsude vaheaegadel mängiti ringmänge. Allikas 2. Rahvatantsude kõige vanemaks vormiks on ringtantsud. Võib oletada, et ringi tegemisega kellegi või millegi ümber loodeti saavutada vajalikku üleloomulikku eesmärki, kaitsta end kurjade vaimude eest vms. Ringtantsude kirjeldused on enamasti saadud saartelt ja Põhja-Eesti rannikult nende piirkondade elanikud suhtlesid Skandinaaviamaadega, kus samuti leidub sarnaseid tantsutüüpe. (Kägara) Allikas 3 Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud, kui üks rahvatantsude vanemaid ja algupärasemaid rühmi Iidse tantsu üheks tekke põhjuseks oli inimese vajadus teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused ongi enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel
Tants Kati Kuustik Hanna Tunnel Erinevad tantsud · Tavandi tantsud-tantsud mida tantsiti pulmades, matustel jne. · Imiteerivaid tantsud-muutusid naljategemiseks ja hakkasid kaduma. Lõpuks kuulusid laste tantsuvarasse. · Akrobaatilised tantsud(sama ) · meelelahutustantsud Tants · Võimalus salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. · Tantsus avaldub rahva iseloom. · Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel. · Tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. · Igas piirkonnas kohandati tantse endale sobivalt. · Eestlaste oma rahvatantsuna teati vaid "Kaera-Jaani". Kaera-Jaan · Kuulub kontratantsude hulka.
Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva elemendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00. 4 2.6 Elemendirühmad: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. Vabaharjutus – Floor Exercise I – tasakaalu-, jõu- ja painduvuselemendid; II – hüpped, pöörded, jalaringid; III – ettepoole sooritatavad akrobaatilised elemendid; IV – tahapoole sooritatavad akrobaatilised elemendid; V – külje poole või taha poolpöördega ette saltosse sooritatavad akrobaatilised elemendid. Vabaharjutus kestab 50-70 sekundit. Ära tuleb kasutada kogu põrandapind (12 m x 12 m). Toenghooglemine – Pommel Horse I – ühe jala ringhood; II – külg ees ja risti tehtavad ringid koos spindlite (ringid pöördega vastassuunas) ja kätelseisudega või ilma nendeta; III – külgsuunas ja ristisuunas liikumised;
Overbreething-ülehingamine.Tonaal- semantika-hääletämbriga antakse edasi sõnumit(meeleolu). Metronomesense-metronoomitunnetus.Blues-lüüriline info isiklikust katastroofist.Tekkis mississipis.Dallas blues(whity) Memphis blues(nigro).Arhailine blues a+b.Tänapäevane blues a1+a2+b.Kommertsiaalne blues-blueslaulja+jazzbänd.Ragtime- puhkpillimuusikast välja arenenud klaverimuusika.Rag 2-4osaline aa+bb+cc+dd.Menestrel-keskaegne prantsuse rändmuusik.Coon- face=neeger.Oleo-akrobaatilised osad.Broadway show-kindla vormiga etendus.Stephen Foster-oh Susanna,Dixie,Beautiful dreamer.
(seis, sild, paaris- ja rühmaharjutused). Akrobaatika elemente tunti juba muistses Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Esimese õpiku kirjutas 1599 itaallane A.Tuccaro. Esimesed MM-võistlused peeti 1974, esimesed EM võistlused 1978, esimesed NSV Liidu esivõistlused 1939. Akrobaatika koolis Miks õpitakse koolis? Akrobaatika on vajalik kasvava organismi mõjutamiseks mitmekülgsuse eesmärgil. Akrobaatilised harjutused suurendavad vastupidavust, jõudu, painduvust, reageerimiskiirust, osavust, julgust, koordinatsiooni, ruumitaju, keha täielikku valitsemist jne. Harjutuste sooritamine paarides või grupis arendab lapse oskusi abistada ja julgestada kaaslasi. Samuti õpitakse olema üks osa meeskonnast, mis soodustab teiste liikmetega heade sõprussidemete kujunemist ja koostöö oskuse arendamist. Üheks naiselikumaks spordialaks peetud võimlemine ei ole ainult tüdrukute mängumaa
Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad Selg on tume (must), kõhuosa valge Külgedel kaks halli viirgu Kasutatud kirjandus: www.google.ee http://en.wikipedia.org/wiki/Dolphin http://et.wikipedia.org/wiki/Keelikloomad http://et.wikipedia.org/wiki/Imetajad http://www.slideshare
Breiktants Koostajad: Sander Pild, Steven Lätt Breiktantsu kujunemine Breiktants ehk ekstreemsed trikid, kaasakiskuv rütm ning meeletu energia. Tänapäeval üha enam populaarsust koguv tantsustiil noorteseas. Breigi elementideks on lõhkumine, akrobaatilised ja ekstreemsed trikid, milleks oli vaja head füüsilist vormi. Breik oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. Riietus ja kaitsmed Breikarid kannavad endale mugavaid riideid ja jalatseid. Tavaliselt kantakse laiu hiphop stiilis riideid. Populaarsemad on vabaaja dressid ja tossud. Vigastuste vältimiseks kasutatakse randmepaelu, pehmendatud mütse ja põlvekaitsmeid.
Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu? Põhjasõda, kontaktid Euroopa meelelahutusliku tantsuga mõisnike kaudu, vennastekoguduslik liikumine Milles seisneb paaristantsu ja kontratantsu peamine erinevus? Kontratantsudes on paaride vastamisi asetus (nelinurkne kujund) Millised on rahvatantsu peamised funktsioonid? (2) Rituaalne, meelelahutuslik
osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Vigursuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on uuemad rahvatantsud. 16. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) toimus 1869 aastal Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19
otsustavust, enesejulgestuse ja abistamise oskusi. Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. 3 MÕISTED Akrobaatika harjutused on stabiilsed, pöörlemisega seotud keha liikumised ja püramiidid. Püramiidideks nimetatakse mitmesuguste asendite ja hoidmisviiside abil moodustatud võimlejate rühma esinemisharjutusi. Akrobaatilised asendid on mitmesugused püsi (2sek) või hetkpüsi (1sek) asendid, mis võivad esineda ka liikuva keha lennufaasis, näiteks kägarasend salto sooritamisel. Salto on akrobaatikaelement, mille käigus inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme, nii et pea jääb vahepeal alaspidi. Tirel ette- toengkükist (käed 30- 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates
Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Mükeene tunnusjooned: Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega .Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine http://et.wikipedia
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest
erinevad afro-kariibi tantsud, aga ka idamaised võitluskunstid ja capoeira. 8 Kokkuvõte Mina leidsin ja sain väga palju uut teada hiphopi kohta. Algul ma arvasin et ma tean palju hiphopist, kuid tuli välja et ma ei teadnud väga midagi. Hiphopi ajalugu on nagu igateisegi muusika ajalugu, ainult et temas puudub see viisakus ja sealsed akrobaatilised trikkid tantsudes on väga rasked. 9
Iluvõimlemine Iluvõimlemine on spordiala, mis ühendab elemente balletist, võimlemisest ja tantsust. Iluvõimlemises on liigutuste täpsus valatud justkui kunstiteosesse. Võimeldes arendatakse ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust. Klassikaline tants mängib iluvõimlemise treeningutel suurt osa. Iluvõimlejad saavad ka tugevad akrobaatilised ja koreograafilised oskused. Iluvõimlemine nõuab palju kohusetunnet ja iseseisvat treenimist, tippu jõudmine on tõsiselt raske, sest treeningud on pingelised. Top iluvõimlejate peavad paljud omadused: tasakaal, paindlikkus, koostöö ja tugevus on mõned kõige olulisemad. Reeglina tegelevad sellega ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall,
Kreeta religioonist on tehtud järeldusi arheoloogilise ainese ja kujutava kunsti põhjal. Kreetalased austasid peamiselt jumalannasid (viljakusjumalannad). Kui jumalanna kõrval on kujutatud ka mõnda meest (meessoost jumalat), siis seinamaalide kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad. Minoilises kultuuris oli väga tähtsal kohal härg. Härjakultusele viitavad religioossed (tõenäoliselt ohvritalitusega seotud) akrobaatilised stseenid üle härja hüppamisest seinamaalidel, härjasarvede kujutised jm. 2.7. Kreeta kultuuri allakäik: Kreeta kultuuri allakäiku on seostatud saarest põhja pool asunud Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurskega. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele
muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsudÜks iidseid tantsu tekke põhjusi oli inimese vajadus teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused on enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss,
ajaarvamise esimesteks sajandiks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilised numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Kokkuvõtte Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Mõõgavõitlejate jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased veel hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Ka teatrielamused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid need polnud nii populaarsed. Populaarsemad staadioniteks olid Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis
määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod. Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust: · voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). · akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks · imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. · paaristantsud- labajalavalss, polka, reinlender jt. Seltskonna- ehk peotants 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju.
Referaat Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Ajalugu
Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises
Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. MÄESUUSATAMINE Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Lumelauasõit Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele.
·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid
· Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. · Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. c. Kunst ja usund: · Erksavärvilised freskod seintel. · Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. · Austati jumalannasid. · Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. · Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. · Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid
-Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet.
korvpalli kui sporti. Tema graatsilisus, võimsus, artistlikkus ja võime platsil improviseerida juhtisid teda ikka ja jälle skoori tegema. Ta liitus klubiga, kes enne tema tulekut oli võitnud vaid 28 hooajal. Temasuguse talendiga kasvatas ta võitude arvu üle 60. Ta võitis ka Aasta Uustulnuka Auhinna sel hooajal. 8 Jordan tõestas viivitamatult, et ta kuulus sellesse suurde liigasse ja tema akrobaatilised liikumised ning õhus hõljumised andsid talle kurikuulsa hüüdnime, Air Jordan. MJ mänguoskused ja võlu tegid temast perfektse kuju Nike'i toodete ja NBA reklaamiks. Air Jordan on üks kõigi aegade plahvatuslikem pealtpanija, teine on Dr. J. Ta on võitnud kaks Slam Dunk Contest'it (1987 ja 1988, võttis osa ka 1985 aastal), seejärel ta lihtsalt loobus sellel võistlusel osalemisest. Michael tõmbab igal mängul jalga uue paari Air Jordan'eid ja tavaliselt kingib need peale mängu ära.
Umbes samasuguse ülesehitusega peod kestavad Eestis tänapäevani, kuid vanem rahvatants on eeskavas, uuem seltskonnatants järgneb vabas osas. 9.4. Tantsude iseloom ja muusikaEesti rahvatantsu on üldiselt peetud kollektiivseks, vaoshoituks ja väärikaks, see ei taotle välist efekti. Tantsudes puuduvad suured hüpped, käte-jalgade kiire ja vaheldusrikas tegevus. Liigutused on lihtsad ja loomulikud ega nõua erilist harjutamist. Võistutantsumoment pole rõhutatud. Erandiks on siin akrobaatilised ja imiteerivad tantsud, mida esitati enamasti üksi (või paari- kolmekaupa) ning mis olid haaravaks vaatemänguks. Paljud tantsud on avatud vormiga tantsust osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise (tantsust lahkumise) hetk on vaba (nt voor- ja sõõrtantsud). Suletud vormiga on kindla ruumilise joonise ja osavõtjate arvuga tantsud (nt kadrill).
Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. 24 Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis,
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise
annaabi.ee 
