Mis on akordion? Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks. Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet.
AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19
Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud. Orel on kõige suurema heliulatusega pill. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega võimas pidulik värvikas. Akordion Akordioni esiisaks võib pidada hiina suuorelit. Akordioni leiutajaks peetakse saksa orelimeistrit cyril demian, kes patenteeris litsentsi 1829. A. 19. Sajandil levis akordion kiiresti üle kogu euroopa. Pilli populaarsus seisnes selles et sellel saab korraga mängida nii meloodiat kui ka saadet. Akordioni üks tähtsamaid osi on volditud nahksest vm materjalist lõõts. Akordioni kasutus võimalused ulatuvad rahvamuusikast jazz-ini.
Lembit Saarsalu Ta on saksofonist ja helilooja, eesti dzässmuusika juhtfiguur. Talle on omistatud austav nimetus saksofonikuningas. Oma muusikaõpinguid alustas ta akordioni erilal. 1990ndatel aastatel töötas Saarsalu pikemat aega Saksamaal. Lisaks Hamptonile on Lembit Saarsalu esinenud paljude tippmuusikutega nagu Elvin Jones, John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu
Arne Oit (3. detsember 1928 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse
Liisi Koiksoni lauluoskus on ikka erakordne, kuigi tema lauluhää mulle väga ei istu.Maarja- Liis laulis laulu, mida ta polnud esitanud 26 aastat ning see oli kuidagi väga südamlik ning hinge minev. Kuigi Maarjat igapäevaselt ei kuula, meeldis ta mulle ning jättis väga sümpaatse mulje. Marko Matvere, kes on Jaanis üks merereisi kaaslastest, omab omamoodi laulu häält, mis meeldib mulle.Ma arvan et ta oleks võinud rohkem esitada laule, see valmistaski mulle ainukese pettumuse. Marko akordioni mängu oskus mulle väga muljet ei avaldanud, sest olen näinud ja kuulnud paremaid akordioniste. Arvan, et akordioni mäng oleks võinud olla olematta. Ansambel Udupasuna saade meeldis mulle väga, sest see oli rahulik, kuid ka samas rütmikas ja ei uinutanud aga ka ei mänginud üle laulu sõnade ei hakanud kõrvadele. Kontserdi krooniks oli muidugi Marko ja Liisi esitatav "Tuulevaikne öö", kui kõik inimesed püsti tõusid ja laulsid kogu laulu kõva häälega kaasa
Liisi Koiksoni lauluoskus on ikka erakordne, kuigi tema lauluhää mulle väga ei istu.Maarja- Liis laulis laulu, mida ta polnud esitanud 26 aastat ning see oli kuidagi väga südamlik ning hinge minev. Kuigi Maarjat igapäevaselt ei kuula, meeldis ta mulle ning jättis väga sümpaatse mulje. Marko Matvere, kes on Jaanis üks merereisi kaaslastest, omab omamoodi laulu häält, mis meeldib mulle.Ma arvan et ta oleks võinud rohkem esitada laule, see valmistaski mulle ainukese pettumuse. Marko akordioni mängu oskus mulle väga muljet ei avaldanud, sest olen näinud ja kuulnud paremaid akordioniste. Arvan, et akordioni mäng oleks võinud olla olematta. Ansambel Udupasuna saade meeldis mulle väga, sest see oli rahulik, kuid ka samas rütmikas ja ei uinutanud aga ka ei mänginud üle laulu sõnade ei hakanud kõrvadele. Kontserdi krooniks oli muidugi Marko ja Liisi esitatav "Tuulevaikne öö", kui kõik inimesed püsti tõusid ja laulsid kogu laulu kõva häälega kaasa
3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONID 1. Seleta, mis on elektrofonid. 2. 1940-50 a süntesaatorid. Esimene süntesaator. 3. 1980. aastad ja süntesaatori areng. 4. Esimesed elektronmuusikastuudiod. Kus, millal, milleks? 5. Kes oli Eesti esimese süntesaatorit kasutava ansambli rajaja ja helilooja? Nimeta
03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu" ja "Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia». 1978. aastal
Mina käisin koos klassiga Viljandis, pärimusmuusika aidas. Pärimusmuusika aidas kogunesime me ühte saali, kus oli palju sepistatud asju ning istusime kuulama. Ruumi kujundus oli väga vanamoodne, mis meeldis mulle väga. Meile räägiti mitmete pillide ajaloost ning meile mängiti nendega lugusid. Jutustajad olid 2 meest ja 1 naine. Peamine jutustaja oli ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja
sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled. Akordioni kasutusvõiamlused ulatuvad tänapäeval rahvamuusikast jazz,ini. Eesti tuntumad akordionistid on Tiit Kallust, Henn Rebane. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Accordion_button_ mechanism.svg http://www.youtube.com/watch? v=GI2a7_XfKaI http://www.youtube.com/watch? v=bnyeAlpWV70&feature=related
teada. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott..
silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on juudi taustaga, s.h. Niels Bohr ning Albert Einstein. Juutide muusikapärandi tähtis osa on vaimulik muusika, täpsemalt Piibli salmide laulmine.Juutide rahvamuusika on saanud mõjutusi nendelt rahvastelt, kelle hulgas juudid elanud. Üks juutidele omane muusika on KLEZMER. Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit, tsimblit, klarnetit, trombooni ja akordioni. Juutidel on ka teine omapärane muusika mida tuntakse SEFRADI nime all.Sefradi laulud on tavaliselt ilma saateta ning esitajateks on naised, kuid nüüd on sefradid ka meeste esitustes. Alates 16.sajandist on enamik juutide folkloorsest muusikas moll-helilaadis isegi kui tekst on rõõmsameelne. Tuntumad pillid on sofar-kõverasr oinasarvest valmistatud sarvepill ja halil- roopillitaoline instrument.
sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades.
loosse nii sisse elanud, et oma keha ta kontrollida ei suutnud ja paratamatult tegi jalg naljakaid liigutusi. Akordionisti sõrmed käisid nii kiiresti, et isegi tänapäeva noorte sõrmed kasutades nutitelefoni ei liigu nii hästi ja üks jalg pideval lõi väga kiiresti rütmi kaasa, kusjuures akordionist oli laval paljajalu. Ma ei tea miks see nii oli, aga tihti meenutas mulle muusika putuka hääli, eriti akordioni heli, see muusika oleks väga hästi sobinud mõne loomamultika taustaks. Lood olid kiired, kuid järgmine hetk jälle aeglased, lihtne oli kuulda loo püanti. Samuti võis leida lugudes peateema ja kõrvalteema. Tihti oleks tahtnud toolilt tõusta ja hoopis tantsida. Lood olid võimsad ja ma ei osanud arvata, et saksofon ja akordion nii hästi kokku sobivad. Pille Ülem (11c)
“Ukuaru valss” “Ukuaru valss” on loodud helilooja loomingulise kriisi ajal, vahetult enne tintinnbuli perioodi algust Samuti pole loos ka tema varasema kolme perioodi mõjutusi Teose ülesehitus on lihtne, kuid kõlapildilt terviklik ja nauditav Lugu koosneb kahest motiivist, mida helilooja on omavahel oskuslikult sidunud “Ukuaru valss” Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidulikul kontserdil esitati “Ukuaru valssi” nii klaveri, kandle, akordioni kui ka sümfooniaorkestri esituses http:// arhiiv.err.ee/vaata/teemaohtu-kommentaarid-eesti -vabariik-90-pidulik-kontsert (30:23) “Ukuaru valss” Olenemata sellest, et teos oli loodud kõigest filmimuusikaks, sai see siiski väga populaarseks “Ukuaru valss” on väga tuntud valsimuusika Eestis ilmselt oma ülesehituse lihtsuse ja rahvalikkuse tõttu Lisaks Eestile on esitatud teost väga palju ka mujal maailmas Kasutatud kirjandus http:// upload.wikimedia
Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1.novembril 1974) on eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog. Siima Aimla õppis 1982- 1993 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1993- 1995 Eesti Muusikaakadeemias. Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma
1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Valgre töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus ka viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele Valgre pühendas
puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusist,pidulikel puhkudel kanti valget pluusi. Minu esimesed tähed said tehtud täitesulepeaga. Olime täiesti sinised näpud ,suu jne. tindipott asus õpetaja seinakapis ja tinti sai ainult õpetaja loal.Kooli parimatest õpilastest oli seinal autahvel,ka minu pilt oli seal . Peale teist klassi pidin kooli vahetama ,järgmiseks kooliks oli Põltsamaa Keskkool. Kool oli suur paralleer
Raimond Valgre Raimod Valgre, üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7.oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides ning Tallinnas. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rinnega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud"
probleemid jne) Mis on refrään? I üldlaulupeo ülesehitusest (esinejad, kava, läbiviimine) Millise paikkonna lauludele on omane refrään? Jannseni ja Jakobsoni vastasseisust Mis on pikendatud lõppheli? Seltside tekkimisest Millise piirkonna lauludele on iseloomulik pikendatud Esimeste kooride tekkimisest lõppheli? Akordioni ja lõõtsa erinevustest Kuidas jaotatakse setu lauljaid? III Iseloomusta pilli päritolu, ajalugu, ehitust, Nimeta regilaulude liike. mänguvõtteid ja kõla. Kuidas kõlab setu laul? Kannel, Torupill, Lõõtspill, Viiul Jutusta töölauludest. Jutusta tavandilauludest.
· Muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. aastal Raimond Valgre laulude avaliku esitamise · Suri 31.detsembril 1949.aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Laulud, looming · Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele · tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta · laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu
musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid. Praegu peab bänd aktiivset proovi ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal. 2. Raivo tafenau Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. 3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete
musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid. Praegu peab bänd aktiivset proovi ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal. 2. Raivo tafenau Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. 3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete
Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese Eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntuimad laulud on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu", "Iial ei muutu võõraiks me" jt. Kirjutas veel koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia»
Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel
keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri marsse, sünagoogis ka juudi muusikat · Nelja aastaselt hakkas õppima akordioni ja avastas enda jaoks ka klaveri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Kohaliku muusikaelu Heinrich isa Fifth level Fischer hakkas Gustavile harmoonia ja kontrapunkti tunde andma, kui poiss oli vaid viiene · Kuueaastaselt komposeeris esimesed teosed, kuid need pole säilinud ·
puudutab kuulaja südant. " 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust
südant. " 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr
hobidega/spordiga, mis annab talle end vormis hoida; korteri müük- ost ja elama asuma tütre lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid: osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu... Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine
Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. 3 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas
Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram
muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid. Tuntuimad nimed kantrimuusikas: Hank Williams, Johnny Cash, Merle Haggard, Kenny Rogers, Jimmie Rodgers jm. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=95aP0OWx4jY Hank Williams Rock'n'roll Rock'n'roll stiil sai alguse 1940
Eks jah kooliskäimise asemel oli targem mõtte skateparki sõitma minna. Ma jäingi just klassi kordama sellepärast, et käisin Kristiinest Õismäele rattaga koolis ja teepeale jäi see kuulus Rocc al Mare skatepark, sõitsin parki mõttega et teen ühe triki, ja noh siis need probleemid ja kohustused ära unustasingi ja ennast unustasin parki sõitma. 24. Oled sa midagi muud veel harrastanud peale bmx'i? 14 aastat elasin maal, vend õppis akordioni, siis ma pidin ikka venna jälgedes käima. 3-4 aastat õppisin akordionit, siiamaani vedeb voodiall see pill ja teinekord kui sõpradega minupool napsitame või mis iganes, siis on hea seda lõõtsa venitada jälle haha :D 25. Kaua sa kavatsed bmx'iga veel sõita? kavatsen niikaua sõita kui tervis ja kondid lubavad ja vb isegi oma järglastele seda õpetada, kui neist asja saab :D 26. On sul mingeid eesmärke seatud? Ei ole, elan üks päev korraga ;) 27
aastal Rootsis hittlauluks. Agnetha avaldas ka mitu singlit saksakeelsete lauludega. Enne ABBA ansambliga ühinemist tegi ta Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega. Aastal 1975 oli Agnetha juba ABBA liige ning siis väljastas ta oma viimase rootsikeelse albumi "Elva kvinnor i ett hus", mis jäi tema soolokarjääri edukaimaks albumiks. Göran Bror Benny Andersson sündis 16.detsembril 1946.a. Stockholmis. Juba kuue aastasena sai ta oma esimese akordioni ja alustas mängimist koos oma isa ja vanaisaga.Oktoobris 1964.a. sai temast Rootsi suurima popgruppi, The Hep Stars, liige. 1969.a. lahkus ta sealt ja alustas tööd koos Björniga. Hiljem sai temast Abba liige. Anni-Frid Synni Lyngstad, esitajanimega Frida, on sündinud 15. novembril 1945.aastal. Frida on Rootsi laulja ja tuntud ka endise ansambli Abba liikmena. Anni-Frid sündis saksa ohvitseri Alfred Haase ja Synni Lyngstadi perre. Aastal 1947 olid Anni-Frid, ema Synni ja
sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks. Euroopalik pool sunnib olema kursis maailmas toimuvaga, korraldama mitmesuguseid kontserte, ka tõsisest klassikalisest muusikast; akordioni ja puhkpillipäevi. Võrus käib ka vilgas teatrielu Võru Linnateater, Võru Draamastuudio, MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteater, koolide näiteringide ja teiste Eesti teatrite etendused; kunstielu - näitused Võru Linnagaleriis, Võru Kunstnike Ühenduse ettevõtmised, kunsti õpetamine; noorte ja vanade vahva seltsiline tegevus; spordielu - klubid ja arvukad spordiüritused. Ikka segamini, kõrvuti, vastakuti, rinnati talupoeglik ja euroopalik. Las Võrus nii ollagi! Sport
mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa. Pärnus kohtus Raimond Valgre Alice Feilletiga, kellega nad koos laule lõid nt. ,,Muinaslugu muusikas". Ta töötas ka orkestrijuhina ning teise maailmasõja ajal kuulus ta 917.
keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. 7 Peeter Vähi Peeter Vähi on helilooja ja muusikaprodutsent, kes sündis 19. mail 1955. aastal Tartus. Peeter Vähi lõpetas 1974. aastal Tartu Heino Elleri nim. Muusikakooli akordioni ja muusikateooria erialal ning 1980. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal professor Eino Tambergi klassis. Tallinnas mängis ta rokkansamblites "Uus generatsioon" (1978-1980) ja "Vitamiin" (1978-1991), kusjuures oli ka viimase muusikaline juht ning kirjutas ansamblile laule. Aastast 1991 oli Vähi kontserdiorganisatsiooni "Eesti Kontsert" muusikaprodutsent, täna töötab ta sellel alal vabakutselisena. On korraldanud mitmeid festivale, nagu
menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata. Materjaalõiguslikult oleneb määruskaebuse nõudest ja selle põhjendustest, kas kompromissi määrus tõesti tühistatakse. 5. Aino Raag esitas hagi oma mehe Voldemar Raagi vastu ja nõudis, et kohus tunnistaks teda akordioni omanikuks, mille ta oli ostnud abielu ajal. Kohaliku klubi juhataja sai asjast teada ja soovis protsessi sekkuda, sest tema arvates jäi klubi akordion Aino Raagi kätte ajast, kui ta oli klubi orkestri juhendaja. Kuidas klubil on võimalus oma huvide kaitseks protsessi sekkuda? Klubil õigus esitada TsMS § 212 alusel esitada antud asjas iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagi mõlema poole vastu, § 212 lg 2. tulenevalt on tal hageja õigused ja kohustused. 6
Jimmy Rodgers Carter Family Hank Williams 47-53 kõik albumid läksid edetabelisse. Johnny Cash- man in black Kenny Rodgers Dolly Parton Willy Nelson Kantri muusika põhilised sõnad, mis pidid olema igas loos : truck, train, mama, prison, getting drunk Kantri stiilid : bluegrass (ainult akustilised pillid ) banjo ja viiul põhipillid, western swing ( swingi ja kantri ühendus), rahvamuusika mõjutused- tex-mex (mehhiko-saksa- country), Cajun ( prantsuse akordioni muusika+ country), Zydeco ( blues+ country) Kaks tantsustiili kantri järgi: Line dance, square dance Rock n roll ja 50.dad Esimene sputnik kosmosesse, tuumasõda, Esimesed vinüülid, stereoplaadid, esimesed rasestumisvastased vahendid, uued liiklusvahendid. Mustade artistide plaate hakkasid kuulama valged noored. Fats Domino Alan Freed- esimene diskor kes hakkas valgete raadiojaamas mängima mustade muusikat. Noortekultuuri tekkimise eelduseks oli 3 tingimust : 1
● Maetud Metsakalmistule; ● Alates 1997.aastast korraldatakse Jõgeval temanimelisi muusikapäevi. LEVIMUUSIKA Raimond Valgre: ● Elas 36-aastaseks; ● Konservatooriumi ei võetud; ● Kirjutas ca 100 laulu, mis räägivad enamjaolt armastuse puudumisest, paljud laulud naistenimedega; ● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas;
- mt saab aru, et kaldus nähtud maastike rääkimisest kõrvale ja rääkis ainult oma unistusest 7. - mt mäletab hästi oma elust Amsterdamist Põhjavaksalist pileti ostmist, samal päeval oli taevaminemisepüha seal (inimesed nägid heitunud välja, kes sel päeval suri, sai otse taevasse) - mäletab metroos kerjavat inetut Rumeenia tüdrukut, kes eriti kaastunnet inimestes oma jutuga ei äratanud, järgmises jaamas oli Jugoslaavia mees, kes mängis tuimalt akordioni ja kelle poeg vahekäikudes raha üritas koguda, ka neil see ei õnnestunud, algselt siiski mt annetas, kuid hiljem õppis ei ütlema - ostis ka ajalehe ajaviiteks ja lugemiseks, kui piletijärjekorras seisis - mt-l politseiga probleeme polnud, teda taga ei otsitud ja temal probleeme ei olnud, käis küll viisata Amsterdamis, kuid sellest probleemi ei tulnud - kassajärjekord oli pikk, kassa kohal oli tulikiri, et 13 läheb kassa lõunale, kuid kell oli juba
rongirajad kilomeetrite pikkused. Talle meeldisid väga verstapostid, eriti nulliga lõppevad. See on nii tänaseni. (Ibid, lk 16) 21. augustil 1970 sündis perre neljas laps Karl. Urmas pidi tema ja Siiri järele vaatama. Suur osa sellest kulus aga oma nootide valvamisele, et neid kahe püsimatu eest kaitsta. (Ibid, lk 17) Kodus ei olnud klaverit, kuid Urmas musitseeris kuulmise järgi ema akordionil. Kuna poiss oli veel üsna väike, pill aga suur, sättis ta akordioni põlvedele ning rihma üle selja, nii et lõõtsa tõmbas ta 7 varvastega ja klahvistik oli klaveri eest. Tänu oma suurepärasele muusikalisele kuulmisele ja omapärasele pillivalitsemisoskusele oodati teda eksootilise rändmuusikuna kõikvõimalikele suvila- ja pulmapidudele külades ja sõjaväeosades, et ta mängiks rahvuslikke ja estraadiviise. Sageli käis
sirgjoonelised ja teravad tekstid. (Eve Karp et al 1995b: 121) Mustlaspungis on seda kõike justkui väiksemates kogustes, mistõttu võib algul tunduda, et sarnasus nende kahe stiili vahel puudub täielikult. Tegelikult on sarnasus täiesti olemas. Kuigi mustlaspunk on pungist meloodilisem ja korrektsem ning vähem robustne, esineb siiski mõnes kohas robustsemaid käike. Enamasti on loo sissejuhatuses rohmakad kitarrikäigud, mis justkui juhatavad loo sisse. Viiuli ja akordioni lisandumisel muutub üldine mulje täpsemaks ja kergemaks. Just need mustlasmuusikas palju kasutatud instrumendid annavad mustlaspunki mustlasmuusika iseloomu ja olemuse. Samas on võimalik ka nende pillidega lisada pungile iseloomulikku segadust ja mäsu, mängides viiulil pikki ja kriiskavaid noote ning tõmmates akordionil lõõtsa aktiivselt ja intensiivselt. Samas on mustlaspungis vähem agressiivsust. Pigem mõjub mustlaspunk esmakuulamisel pisut
käesoleva uurimuse edasised peatükid näitavad, moodustasid sõja tõttu emigreerunud teiste elualade esindajad (meremehed, insenerid jne) ainuüksi Rootsis mitmeid arvestatava tasemega orkestreid, kelle liikmeskonnast muusikute nimestikus ei ole kedagi, kuid kes oma muusikalise ettevalmistuse ja huvi džässi vastu olid saanud kodumaal. 52 86 viiuli-, 83 saksofoni/klarneti-, 74 klaveri-, 24 akordioni-, 53 trummi-, 49 trompeti-, 15 trombooni-, 11 susafoni-, 19 kontrabassi-, 16 bandžo/kitarri-, 13 tšello-, 1 ksülofoni-, flöödi- ja vibrafonimängija. Kui neid arve lähemalt silmitseda, torkab kohe silma, et liidetavad ja summa ei klapi. Siiski pole selles midagi ebaloomulikku, kui arvestada, et paljud muusikud mängisid mitut pilli. Kõige suurem oli siinjuures kokkulangevus viiuli- ja saksofonimängijate seas – 15 juhul (Mutsu 1991, 10: 91–94); V
Arst soovitas talle looduslikku toitu. Archibald sõigi seda, aga lõpuks oli kõik, mida manustas organismile nii ebaorgaaniline, et tuli kohe jälle välja. Surmapõhjus: loomulik surm 4.136. Ilse Rannamees Sünnikoht: Harala Olemus: hakkaja: tema ei jäänud käed rüpes istuma, vaid saavutas oma tahtmise; Lugu: Neiuna kõikus ta kahe Rannamehe vahel. Talle meeldisid mõlemad vennad. Herbert tegi omapärast, vaimukat nalja ja mängis hästi akordioni. Seltsimajas oli ta ümber palju plikasid. Lõpuks pani Ilse end maksma. Herbert sai Venemaal surma. Ilse hakkas kirjutama tema vennale Alfredile, kes oli siis saksa sõjaväes. Alfred jäi venelaste kätte, ta saadeti laagrisse. Ilse abiellus Kivimaa Kristjaniga. Hein mädanes soo peale vihma kätte ära. Parteimehed tulid kärkima, ähvardasid Kristjani kinni panna. Velikije Luki all oli Kristjan haavatuna hulk aega lume peal lamanud ja neerud rängalt ära külmetanud
annaabi.ee 
