Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu 9.klass, KÜSIMUSED JA ÜLESANDED LK 15". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võidurelvastumine, kuuba, müür, hirmus, selleni, kriise, kriisipiirkonnad, kriiside, verine, kariibi, mutus, sümboliks, kaardilt, aegsed, kriisikolded, sõnasta, araablaste, nikita, hrustsov, koguni, suurbritanniaLiitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV Liidus veelgi võimsam vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvadeks nim suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960
Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks.
USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marshalli plaan Ida-Saksamaa - Vaesus ja nälg - Põgenemine läände Lääne Berliini totaalne blokeerimine Õhusilla rajamine Tulemus 2 Saksamaad: - 1949. august Saksamaa Liitvabariik - 1949
Moskva suur propaganda võit. 10. Berliini müüri rajanemine 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Tekkis terav kontrast Lääne- ja Ida-Berliini vahel. Üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Algul oli see lihtsalt okastraat kuid siis ehitati kivimüür. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tagajärjel hulgaliselt süütuid inimesi. Selle tagajärjel peatus põgenike vool; toimus Lääne propaganda suur võit kommunistlikud riigid peavad rajama müüri, et takistada elanike põgenemist; Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset
1950-60. Võtsid tuuamarelva kasutusele Sbr, Pr kui ka Hiina. Nii USA-s kui NSV liidus eraldati relvade tootmiseks tohutuid raha summasid mida oleks võinud kasutada elu järje parandamiseks. Vastasseis Euroopas: 1960 aastate algul puhkes euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seaotud lääne berliiniga. Paljud ida saksales polnud rahul kommunistide valitsemisega saksa DV. Inimesed hakkasid põgenema läände, 1961 aastal ehitati müür mis erladas Lääne-Berliini Ida-Berliinist(berliini müür) Mõjuvõim kolmandas maailmas: mitu kriisi kollet tekkis aasias 1950. Aastate algul peeti verine korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias
tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis
● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja
1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nt üritas eraldada end muust maailmast (tuntuim Berliini müür 1961–1989) Marshalli plaan - 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele Trumani doktriin - 1947
Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine see tõi kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabarrik(Saksa DV). 2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs.
juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshall`i tehtud kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Neid rakendati Euroopas ja Aasias. 7. Berliini kriisid: mida kujutas endast Berliini blokaad, miks see toimus, millised olid selle tagajärjed (lk 8-9) ning miks, millal (aastaarv) ja kuhu ehitati Berliini müür (lk 12) Berliini blokaad kujutas endast seda, et NSVL sulges kogu maismaaühenduse läänetsooniga. Miljoneid inimesi varustati vaid õhu kaudu, kuna kõik teised teed olid ümberpiiratud. See toimus, kuna NSVL tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle blokaadi tagajärjeks oli NSVL ja lääneriikide suhted olid lõplikult rikutud. Ning Saksamaa lõhenes kaheks: Saksamaa
Powers, kes vangistati. USA üritas spioneerimist eirata, kuid see ei läinud läbi. Hrustsov nõudis USAlt vabandust ja et ta tulevikus sellised luurelennud lõpetaks ning, et süüdlast tuleb karistada. Eisenhower keeldus sellest piloot mõisteti 10 aastaks vangi ning 1962 vahetati ta moskva spiooni vastu välja. Selle indsidendi käigus nägid inimesed, et ka USA valetab. Moskva suur propaganda saatis edu. Berliini müüri rajamine Berliini müür ehitati 13.augustil 1961. Alguses tehti see okastraadist, pärast rajati kivimüür. Müüri ehitasid Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused. Läbirääkimised lääne ja ida vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961
Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu. Seda loetakse lääneriikides ka külma sõja alguseks. Saksamaa lõhenemine peale Berliini blokaadi Saksamaa lõhenes 1949. aasta mais, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabaariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatilik Vabariik. Võidurelvastumine nii nsv liidus kui ka usas kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut, samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus, nii käis pidev `võidurelvastumine' kus üritati ehitada ja välja töötada vastasest võimsamaid ja rohkem kahju tekitavamaid relvi. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid, tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad viiruste näol. Berliini müür 1960
vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted
põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda on tegelikult paratamatu nähtus, sest kapitalismi edasiareng toimub ainult sõdade ja kriiside abil. 1946 Churchill ütles oma kõnes, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahele on langenud raudne eesriie. · Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud. Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast
Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Trumani poolt esitatud teooria, milles ta ütleb, et vabu rahvaid peab toetama nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan on samal ajal George Marshalli poolt loodud kava, mis pidi andma Euroopas ulatuslikult kannatada saanud riikidele abi.
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOOS 1. Heaoluühiskond 2. Infoühiskond 3. Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16
pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s. · 1940-ndate teisel poolel seoses Ida-Euroopa sovietiseerimisega hakati rääkima "raudsest eesriidest" Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa "raudsest eesriidest", murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. 7 2.15. Kuuba (Kariibi) kriis: (1962) (Vt. ka õpik lk.84-85; 128-129) · 1959.a. kukutasid F.Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud (maareform ja USA
1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi
(nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga
Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. See nõudis suuri kulutusi, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. Pingelõdvendus - pärast Stalini surma tekkis lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. USA, NSV ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, millega kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainult maa-alused tuumakatsetused
USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947.
Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
(sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953. Riigis valdas diktatuur ning oli üheparteiline süsteem. Puudusid õigused ja vabadus. “Sotsalistlik demokraatia”. Kommunistlik propaganda. Totaalne kontroll. Tööstused natsionaliseeriti ja põllumajandus kollektiviseeriti. Riigis oli plaani ja käsumajandus. Kõrge sõjaväetööstus. Stalini valitsusaja lõpus (1945-1953)oli tal eesmärgiks riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust. Põhjus - külm sõda ja võidurelvastumine. Suured kulutused läksid tuumarelva väljatöötamiseks. Defitsiit tarbe - ja toidukaupade osas. Selle vastu aitas masinad ja vabrikute sisseseaded reparatsoonidena. Kasutati sõja - ja poliitvange. Sisepoliitika Kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse Industrialiseerimine- tööstuslik pööre. Majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. NLKP I sekretär Rahvavaenlase otsingud
Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri ehitamist (96 miili), et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks:
koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu
7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSVL (1949) koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island,
tegelikult oma tsoonis mõjuvõimu suurendanda. Lõpuks hakkas pinge NSV liidu poolt niivõrd suurenema, et liideti USA, Prantsusmaa ning inglaste okupatsioonitsoonid ühtlaseks ning loodi Saksamaa Liitvabariik. Samuti viidi läbi rahareform. Sellega ei nõustunud NSV Liit ning loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli jagatud Lääne ning Ida- Saksamaaks.Idas kehtisid sotsialistlikud põhimõtted, läänes aga palju vabameelsemad ning arenduslikumad. Seetõttu algaski võidurelvastumine. Kuna NSVL tundis end ebakindlalt, siis nõudis ta oma alasid Euroopas, mille ta ka sai. Paljud idapoolsed riigid pidid tunnistama Punaarmee võitu ning seejärel loodi VMN, ehk Vastastiku Majandusliku Abistamise Nõukogu, kus kõik sõjas kannatanud ja NSVL võimu alla jäänud riigid pidid alluma tema võimule nii majanduslikult kui poliitiliselt. Algas võidurelvastumine USA ja Nõukogude Liidu vahelnign hakati massiliselt tootma kuumrelvi, vesinikupomme, tanke jms sõjatehnikat. 1949
vastane koalitsioon. Saksamaa ja tema liitlased olid Teljeriigid. II maailmasõja tegevus toimus laiematel aladel. Euroopas sõditi läänerindel (Saksamaast läänes), idarindel (Saksamaast idas) ja Vahemeri ning P-Aafrika. Teine suurem piirkond, kus sõjategevus toimus oli Kaug-Ida Hiina, Vaikse ookeani saared, mille kaudu üritati jõuda USA läänerannikule; Kagu-Aasia (Jaapan väitis, et seal toimub kolonialistidest vabastamine). Tegelikkuses oli Kagu-Aasiast kaugem eesmärk India, aga selleni ei jõutud. Kolmas suurem piirkond, kus sõditi oli Okeaania, sealt üritati jõuda Austraaliani. Sõjategevus toimus ka maailmamerel. Teises maailmasõjas on kolm suurt perioodi: 1) September 1939 november 1942 Saksamaa ja tema liitlaste pealtung. Küllaltki kiire edasiliikumine. 2) November 1942 juuli 1943 murranguline periood sõjas initsiatiiv läheb Hitleri- vastase koalitsiooni kätte. Stalingradi lahing ja El-alameini lahing nende lahingute
sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast.4 Selline suhtmine viis Berliini blokaadini, kus Saksamaa poolitati läänelikuks ja kommunistlikuks pooleks. Edasised sündmused tõid mitmeid kriise, kus võimupooled üritasid üksteisest üle olla. 1 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015) 2 Külm sõda. (2006) Külma sõja kujunemine. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015) 3 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015)
propagandas, lures, võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades, kuid suurriigid ise omvahel sõjaliselt kokku ei põrka ning võitlevad liitlaste kaudu. Sõja lõpuajaks võib pidada 19990 algust, kui Idablok lagunes, Saksamaa ühines ja toimus NSV Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi
annaabi.ee 
