ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi alus poliitilisele realismile rahvusvahelistes suhetes.
Referaat Louis XIII Puiga Põhikool Jane Oja 8.klass 2009 Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII
· Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks. · Richelieu eesmärk oli luua tsentraliseeritud riik ning tema tegutsemisviis oli makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule. · Richelieu poliitilised seisukohad:
Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV päris oma isa, Louis XIII trooni 5-aastasena. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul)
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul)
30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri maa-alasid , kuid mis võeti vastu suurte lootustega koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Louis XIII (1610-1643) - Tema ajal pääses Prantsusmaal lõplikult võimule absolutistlik valitsemiis. 1614 saatis ta generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud vaid jättis need 1. ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu Louis XIV (1610-1643) Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja
seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK See olen mina. Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas.
ega tahtnud üle oma rahva laipade ja linna varemete troonile jõuda. Laipu ja varemeid oli olnud juba küllalt alates 1560ndaist aastaist oli Prantsusmaa olnud pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572. aasta Pärtliöö sündmustega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu (st kuningavõimu) kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu
Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Prantsusmaal pääses absolutismlik valitsemisviis mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningas võis kõike teha peale uute maksude kehtestamise ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. saadeti generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgmised 175 aastat. Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes
James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud
(nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal? Suurendada riigi rikkusi.Välismaa kaupade sissevedu tõkestati kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu
Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4
Abielust sündis 6 last, 4 esimest surid, viimase kaks poega jäid ellu. Louis XIII pereelu Anna ja Louis XII olid erinevad: Louis oli introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas teda. Louis XII oli absolutistlik valitseja Kuningal oli õigus: Ainuisikuliselt välja anda seadusi Otsustada sõja alustamise ja rahu Nimetas ametisse ministreid ja kõrgemaid ametnike. Saatis laiali generaalstaatid 1624. saatis kuningas generaalstaadid laiali ja tal oli abivalitseja. Richelieu Prantsusmaa tegeliku valitsejana pani aluse absolutismile. Louis XIV(kun. 1643- 1715) Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse troonia tema poeg Louis XIV Ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud monarh. Louis Xiv Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister Jules Mazarin. 1661.a. kui kuningas sai 23-aastaseks, otsustas Louis Xiv hakata ise riiki valitsema. Kuningas uskus, et ta on võimu saanud kuningalt.
Juhendas: 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 2.Noore piiskopi tõus ja langus............................................................................................... 4 3.Saavutused, Richelieu tähtsus Prantsusmaale................................................................... 6 4.Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 5.Lisad.................................................................................................................................... 8 6.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................
-18. sajandil oli valdavaks valitsemisviisiks absolutism- vorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Absolutismi teooria kujunes välja varauusajal, mil hakkasid moodustuma esimesed rahvusriigid, ning senist ühiskonna- korraldust ähvardas kokkuvarisemine- seda eeskätt humanismi tuleku ja feodaalsüsteemi suutma- tusega kohaneda seniste ühiskondlik-majanduslike muudatustega. Uue teooria tekkimiseks osutus sobivaim pinnas olema Prantsusmaal, kus kuningavõim oli tugev juba keskaja lõpust saadik. Ent kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb? Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi. 1610. aastal mõrvari käe läbi langenud Henri IV suurimateks saavutusteks jäid ususõdade lõpetamine katoliiklaste ning hugenottide vahel ja kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal. Järgnevalt troonile tõusnud
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel.
valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat, minstrid kandsis oma tegevuse eest vastutust parlamendi ees, kehtestati trükivabadus, riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini. Generaalstaadid seisuste esinduskogu Pikk parlament parlament mis püsis koos 12 aastat 16401652. 16101643 Louis XII valitsemisaeg, eriti valistemisasjadest ei hoolinud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. 16431715 Louis XIV valitsemisaeg, päris trooni 5aastaselt, võimule sai 23aastaselt ning otsustas erinevalt oma isast ise asju ajama ja riiki juhtima hakata, uskus et sai oma võimu Jumalalt, võis oma seadusi igal ajal muuta või tühistada, kuulus ütlus '' Riiksee olen mina'', omas arvukat salapolitseid, valitsemiaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas, tuntud Versailles'e lossid kus elas kuninga
.........2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin
Louis XIV Robert Reinsalu 8a Tutvustus Louis XIV elas aastatel 1638 kuni 1715. Ta oli Prantsusmaa kuningas alates aastast 1643 kuni oma surmani. Ta sai troonile juba viie aastaselt. Tema valitusaeg 72 aastat ja 110 päeva on pikim põhiliste Euroopa riikide ajaloos. Ta kindlustas Prantsusmaal absoluutse monarhia, mis kestis kuni Prantsuse revolutsioonile. Absolutism Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul. Täielikult tekkis Prantsusmaal absolutism Louis XIII ajal. Louis XIII ise valitsemisest ei hoolinud, seda tegi I minister. Louis alustas oma tegelikku valitsemist aastal 1661. Louis XIV hakkas erinevalt Louis XIIIst ise valitsema. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. ,,Riiksee olen mina'' Kuningas võis sõltumata kellestki teisest igal ajal seadusi kehtestada, muuta ja tühistada.
ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18
väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutismiajastu Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku üleriigilisi generaalstaate, vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i
Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda. Tema kuulus ütlus on ,,Riik, see olen mina"(,,L'Etat, c'est moi" prantsuse keeles). Sageli kutsuti veel Louis XIV'd Päikesekuningaks
Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel AUSTRIA ANNA · Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni viieaastane Louis XIV. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritoluga kardinal Jules Mazarin. 1661 aasta märtsis suri kardinal Mazarin. Surivoodil soovitas ta Louis'le, et ta võtaks juhtimise enda kätte ja peaks ametis ainult selliseid ministreid, kes " Nende sõna kuulavad." Veel soovitas ta luua ühe sisemise valitsuse - conseil etroit -, kuhu kuuluksid ainult krooni peamised ministrid ja kes pidid olema seal võrdsed
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest.
abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal
inimesi. Valgustatud filosoofia tunnused: ratsionalistlik maailmakäsitlus,eeskujuks loodus, humanism; tanapäeva ühiskonnas teostunud on võimude lahususe teooria. 2. Absolutism Absolutismi põhitunnuseks on, et valitsejal on ainuvõim. Tekkepõhjus: Mis muutus absolutismi tulekuga? alaline sõjavägi, võim koondus kindla isiku kätte, ametnikkonna kujunemine 3. Prantsusmaa · Louis XIII teda abistas valitsemise Richelieu, kes oli tol ajal pigem Prantsusmaa valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt, mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. · Louis XIV(Päikesekuningas) valitseja alaealise aastatel juhtis riiki Jules Mazarin, kes oli kuninga ema (Austria Anna) armuke. Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas
Kursuse ,,Üldajalugu Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu" kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus ? Ele Versailles´s
1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Absolutism piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim
hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini.
suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle ilmselt tuntuim sündmus oli hugenottide kindluse La Rochelle'i piiramine ja vallutamine) ning neile jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega; suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama (välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
