HAMLET Saamislugu: Samal aastal, kui Shakespeare kirjutas Hamleti, suri ka ta enda isa, mis võis inspireerida teda kirjutama lugu leinavast pojast. 13ndal sajandil oli näidend nimega "Amleth", on arvatud, et Shakespeare kirjutas selle põhjal "Hamleti". Algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne "Taani kroonika". Tragöödia kompositsioon: Hamlet on ainuke Shakesprearei tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Juba I vaatuses ilmub Hamleti isa vaim, mis kinnitab, et mõrvar oli Hamleti onu Claudius. Hamlet lubab kätte maksta. I vaatus: Hamlet saab teada, et ta isa vaim on lossi kummitamas. Vaim annab Hamletile teada, et ta mõrvariks oli Claudius, Hamleti onu. Hamlet nõustub kättemaksu saama ning teeskleb, et ta on hulluks
Umbes 1611 läks tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (15581603) kui ka kuningas James I (16031625) soosing. Kuulsaimad teosed: "Hamlet" ning "Romeo ja Julia" "Hamlet" Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". "Romeo ja Julia" Ei ole nii täielik ja sünge tragöödia kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad
Miks hukkus Hamlet? Hamleti-loo algallikaks oli keskaegs ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". William Shakespeare "Hamlet" jutustab loo Taani surnud kuninga pojast, Hamletist, kes kohtudes isa vaimuga, saab teada, et tema onu, kes on selleks ajaks võtnud kuninga lese endale naiseks ja ise valitsejaks saanud, mürgitas Hamleti isa. Samal ajal, kui Hamlet oli asjast teada saanud, hakkas tema südamedaami Ophelia isa levitama kuuldusi, nagu oleks Hamlet aru kaotanud. Selle tõttu ei saanud
Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel. Kasutatakse kõiki tehnikaid. Emailtehnikates ei kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181. Kolme kuninga kirst 1181-1230. Baas: on välja kujunenud juba. St Denis karikas. Abt Suger, 1081-1151. Piiskop, poliitik, ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan. Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat)
Kõik tõendid püüti hävitada, eriti agaralt sõja viimastel kuudel, kui Saksamaa kaotus oli päevaselge. Simon Wiesenthal (90) on maailmakuulus natsikurjategijate otsija. Ta kaotas holokausti ajal oma 96 sugulast, perekond kaasaarvatud. Wiesenthal oli neli ja pool aastat Saksamaa eri kontsentratsioonilaagreis ja pääses otsekui ime läbi. Viimati oli ta Mauthauseni kontsentratsioonilaagris. Insener ja arhitekt Wiesenthalist sai ka uurija ja holokausti ajalookirjutaja pärast Teist maailmasõda. Tema saatis kohtu ette 1200 sõjakurjategijat ja ta oli ka võtmeisik Adolf Eichmanni leidmisel aastal 1960. Tegevuse laiendamise eesmärgil on Wiesenthali järgijad rajanud Simon Wiesenthali keskusi maailma mitmetesse paikadesse. Bürood asetsevad Los Angeleses, New Yorgis, Chicagos ja Miamis, Pariisis, Amsterdamis, Buenos Aireses ja Jeruusalemmas. Tänapäeval on nendel keskustel ja nende juurde kuuluvatel ühingutel 380 000 liiget kogu maailmas.
teha siiralt, kuid ülejäänud maakonna vanemad sellega ei nõustunud ja otsustasid sissetungijatele sõjaliselt vastu astuda. Kolm päeva pärast vanemate lahkumist kuninga juurest ründas revalaste ja harjulaste vägi, mille suuruseks on Benninghoven hinnanud u 1000 (äärmisel juhul 2000) meest, õhtu eel ootamatult viiest eri suunast taanlaste laagrit. Lahingu täpne kuupäev (15. juuni) on märgitud ainult 16. sajandi Taani ajalookirjutaja Peetrus Olai kroonikas ja see langeb kokku taanlaste 12. sajandil kuralaste üle saavutatud legendaarse võidu kuupäevaga, mistõttu on selle dateeringu õigsuses kaheldud. Henriku Liivimaa kroonika teate järgi, et eestlased ründasid taanlasi viiest küljest, on Paul Johansen oletanud, et lahingupaik võis olla Vanaturul , kus hilisemast ajast on teada viis lõikuvat teed. See hüpotees aga ei arvesta, et 13. sajandil oli merevee tase kõrgem ja üks neist teedest vee all. Ka 1977
Jeesus – oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja (6-4 e.m.a) Romulus- Ta moodustas suursugusematest linlastest Senati, Rooma linna asutaja (771 eKr- 716 eKr) Aristoteles-loogika rajaja (384-322 e.Kr) Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, vallutas Gallia (100 e.Kr-44 e.Kr) 14. Kirjutas rooma eepose „Aeneis“ – Vergilius Makedoonia kuningas, vallutas Idamaad- Alexander Suur Rooma ajalookirjutaja „ Raamatud linna rajamisest alates“ autor –Titus Livius „Ajaloo isa“, kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest - Herodotos Kreeklaste allilma jumal - Hades 15. Polis-kreeka linnriik Konsul–sõja väejuht Roomas Klient–vaesem kodanik, sõltus isandast Aristokraatia-riiki juhtisid rikkad ja kõrgest soost Türannia-hirmuvalitsus Plebei-lihtrahvas Kodanik-meessoost põliselanik Senat-valitsev nõukogu Patriits-VanaRooma riigi kodanik Diktaator-piiramatu võimuga valitseja
"Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus,
kuidas võib inimest piumestada ja võõrandada ning kapriise ja ülekohut sünnitada. Macbeth" erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu. Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: ,,Antonius ja Kleopatra", ,,Timon Ateenast", ,,Coriolanus", ,,Julius Caesar". Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia ,,Hamlet". Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladina keeles kirjutatud kroonika ,,Taanlaste teod". See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest
kuidas võib inimest piumestada ja võõrandada ning kapriise ja ülekohut sünnitada. Macbeth" erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu. Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: ,,Antonius ja Kleopatra", ,,Timon Ateenast", ,,Coriolanus", ,,Julius Caesar". Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia ,,Hamlet". Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladina keeles kirjutatud kroonika ,,Taanlaste teod". See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest
Shakespeare kirjutas peale komöödita veel tragöödiaid (,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Macbeth", ,,Hamlet") ja tragikomöödiaid (,,Talvemuinasjutt", ,,Tormis", ,,Cymbeline"). Kolm loominguperioodi: varane loominguperiood (,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia"), teine loominguperiood (,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Macbeth") ja kolmas periood (,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline", ,,Tormis"). ,,Hamleti" loo algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". Tragöödia peamotiiv on surm. Romeo ja Julia lugu on pärit Bandello novellist. Armastuslugu sarnaneb Tristani ja Isolde looga. W. Shakespeare on kirjutanud 154 sonetti. Shakespeare pühendas oma sonetid naisele, keda nimetab tumedajuukseliseks, ülejäänud sonetid aga heledale sõbrale. 17. Lope de Vega. - Tema looming oli Hispaanias ainuvalitsev XVI sajani lõpul. Lope de
viibima, kirjutades "Väikesed tragöödiad", "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ja "Jevgeni Onegini" viimased peatükid. Järgmisel aastal kolis Puskin Peterburi lähistele Tsarskoje Selosse ning sai tsaari ajalookirjutajana juurdepääsu õukonnaarhiividele. Tsarskoje Selos valmis tal Onegini kiri Tatjanale, mis pani punkti peaaegu kümneaastasele tööle värssromaani "Jevgeni Onegin" kallal. 1833. aasta lõpul määras Nikolai I oma ajalookirjutaja kammerjunkruks. Seda pidas poeet lausa solvavaks, kuid kuna peres oli juba neli last, õukonnaelu nõudis raha ning teostel polnud juba tükk aega olnud minekut, tuli uhkus hingepõhja suruda. Et suurematest võlgadest vabaneda, andis Puskin trükki "Padaemanda", hingas seejärel mõne aja kergemalt ja läks järgmisel aastal erru. Aastaid 1834 ja 1835 loeti Puskini loomingus madalseisuks, kuid keegi ei teadnud, et ta töötas suuremate ettevõtmiste
aluspõhi nägi välja nagu hiiglaslik malelaud. Kanalid täideti veega ja nende seintele tehti märked veetaseme kõrguse kohta. Seejärel lasti vesi kanalitest välja. Kiviraidurid eemaldasid märgetest kõrgemale ulatuva pinnase, müürisid kanalid kinni ning püraiidi alus oligi valmis. Umbes kümme aastat väldanud ettevalmistustöödest võttis osa ligikaudu 4000 kunstnikku, arhidekti, kiviraidurit ja muud käsitöölist. Alles seejäel sai alata püramiidi tegelik ehitus, mis kreeka ajalookirjutaja Kerodotose (490-420 eKr) andmeil kestis ligikaudu kakskümmend aastat. Cheopsi hiiglasliku hauamonumendi juures töötas selle aja kestel ligikuadu 100 000 inimest. Ainuüksi neile toidulisandiks ostetud rõika sibula ja küüslaugu eest tasuti 1600 talenti, mis tänapäeva vääringus vastab 160 miljonile kroonileNii suure töötajate arvu seavad paljud tnapäeva teadlased kahtluse alla sest nande arvates poleksenamale kui 8000 töölisele
a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud tõelise Tuihkatriinu või hoopis peretütre
Karl Martell frangi riigi majordoomus aastatel 717741, vallutas palju Pippin Lühike Frangi riigi kuningas. Kuulutas end ise kuningaks ja kroonis end 752. Karl Martelli poeg. Karl Suur Pippin lühikese poeg. Frangi riigi kuningas alates 768 ja rooma keiser alates 800 Gregorius Suur esimene munk kes sai paavstiks, 590604 oli paavst püha Benedictus pani aluse püha Benedictuse kloostrireeglitele püha Patrick katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak Beda Venerabilis ajalookirjutaja???????? Dionysius Exiguus arvas kristuse sünniaasta Erik Punane viiking kes rajas gröönimaale asustuse Leif Eriksson esimene eurooplane, kes astus ameerikale Justinianus I Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Kyrillos ja Methodius vennad, kes lõid kirilliuse ja glagoolitsa(tähestikud) Rjurik legendaarne varjaagide pealik Oleg pani aluse vana vene riigile
"Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene.Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks.Kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja.Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija.Noorusaastatel oli vaimustuses oma ilusast välimusest (vt pilte!) ja intelligentsest jutust.Suure osa oma elust töötas õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjanaEhitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse.Kogu eluaja huvitus alkeemiast.Kogu elu oli kirglik entsüklopedistKõigi aegade suuremaid loogikuid.Tahtis välja arendada teaduslikku ideaalkeelt (universaalne, ühtne ja selge mõtlemise keel).Üks kuulsamaid teoseid on ,,onadoloogia" Põhimõisteks monaad. MONAAD on vaimne ühik. Nendest koosneb reaalsus/ Idividuaalselt eksisteeriv osake,substantsina jagamatu, ta ei koosne
H.C. Andersen ,,Lumekuninganna" Romantiline historism Walter Scott > (1771-1832) ,, Ivanhoe" Victor Hugo- > (1802-1885),, Jumalaema kirik Pariisis", ,,Hüljatud" Alexandre Dumas > (1802-1870) ,, Kolm musketäri" Realism Napoleoni sõjad möödas, revolutsioonide perioodi lõpus saabus kodanlik argipäev, kus aadelkonna asemel domineerisid ärimehed, pankurid ja vabrikandid. Kirjanikud tõmbusid endasse, loobusid väljamõeldistest ja romantilisest ilustamisest ning asusid ühiskonna ajalookirjutaja kohale. Hakati kirjutama ümbritsevat elu ja püüti seda teha ilma ilustamata, ja liialdusteta. Püüti olla võimalikult tõepärane. Kirjanikud uurisid kriitiliselt sotsiaalset olustikku, tuues avalikkuse ette ajastu pahelisust lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne usutav elutruu miljöö,
“Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. “Hamlet” – alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare’i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika “Taanlaste teos”. Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. “Othello” – klassikaline armukadedustragöödia. “Kuningas Lear” – näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. “Macbeth” – vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet. Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad
kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega. 98a Rooma geograaf ja ajalookirjutaja Pabbius Cornelius Tacitus kirjutab teose ,,Germaania", milles kirjeldab ka läänemere äärseid rahvaid: Fenni, Aesti. Eesti alal kujuneb välja 3 suuremat hõimurühma, mõnevõrra erinava kultuuri traditsiooniga murded, mustrid. Põhja ja kesk eesti, lääne eesti ja saared. Silmapaistvamad kalmad on proosa kalmed, kust Tallinna Linna muuseumi arheologid leitsid kulatud esemeid. Sellega näib et, rahvas on muutunud rikkaks. Hõbe ning kullatud esemed peidetakse maasse
Ta ei tegutsenud kunagi elukutselise filosoofina. Tema isa oli moraalifilosoofia professor. Kogu elu kiitles Leibniz oma haridusega. 29 aastaselt arendas ta välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik inimene. Pidas palju kirjavahetusi, säilinud on umbes 15 000 kirja. Tänu tema tegevusele loodi Berliini Akadeemia. Suure osa oma ajast töötas ta erinevates õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjana. Ta oli kõigi aegade suurimaid loogikuid. Üks tema olulisi iseid puudutab teaduslikku ideaalkeelt, mida ta ise nimetas characteristica universalis. See oleks üldine ja ühtne mõtlemise keel. Leibnizi metafüüsika. Nii Spinoza kui Leibniz olid kuulsaimad süsteemiehitajad. Mõlemad olid julged spekulatiivsed metafüüsikud, keda ühendab hämmastav usaldus mõistuse jõu suhtes. Suur osa tema parimast filosoofiast sisaldub just kirjavahetuses ja see materjal jõudis
Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
"Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
Kirjalikke mälestisi peaaegu pole, järelduste alusteks on maalingud, skulptuurid ja keraamika ning Rooma ürikutest leitud viited. Hauakambrite värvikad maalingud kujutavad etruskide igapäevaelu, pidusööke, 7 küttimist, kalapüüki, tantsijaid ja isegi loomi, heites valgust etruski kultuurile. Nii maalid kui lahkunutele kaasa pandud esemed kinnitavad etruskide usku hauatagusesse ellu. Etruski naisi on 4. saj eKr elanud ajalookirjutaja Theompopos kirjeldanud kui edevat ja kergemeelset enesepaljastajat, kes võis ka täiesti alast tänavale tulla. Etruuria naistele oli antud vabadus, millel polnud muinasmaailmas võrdset ja mis tõstis nad meestega peaaegu ühele tasemele. Kreeka ja Rooma ajalookirjutajaid see häiris. Abielunaised tegid kõiki naiste kodutöid: ketramine, kudumine, õmblemine, lastekasvatamine, kuid ei pidanud kannatama soolist ebavõrdsust. Naised võisid vabalt
Sissepööratus : patt ei seisnenud välises teos , vaid meie endi meeleseisundis (,,patused mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj
St suht hilja eraldunud. Kirjalikud allikad mainivad slaavi keeli= Rooma autorid on nimetanud mitmeid rahvaid ja hõime enda territooriumist väljaspool, mille kohta on midagi teada aga mitte midagi täpset. Plinius Vanem ja Tatcitus märgivad hõime. Nimetanud rahvast nimega veneedid 1. sajandil e.Kr. ,,Kuni Vistula jõõeni elavad sarmaadid, eküüdid, hirrid ja veneedid". 3.-4. sajandil tühi periood kirjalikes allikates. Taas teateid 6. sajandist. Jordanis, idagootide ajalookirjutaja on tähtis. 6. sajandil märgitakse mitmeid hõimuliite, keda võib slaavlastega seostada veneedid, antid, sklaviinid. Veneedid ilmselt lääneslaablased, Visla basseinis. Antid idaslaavlased ja sklaviinid lõunaslaavlased. Areenile slaavid, kes hakkavad Bütsantsi ründama. Bütsants suudav vastu panna, kasutab nende rünnakute vastu rändrahvaid, eriti avaare. Antisid mainitakse ka Balkanil peetavate sõdadega seoses. Ante mainitakse kuni 602. aastani
Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku majanduskorralduse levik, tööstusrevolutsioon, liiklusrevolutsioon (aurulaevad, raudteed), urbaniseerimine, tehnoloogia areng, demokraatia edenemine, parlamentaarne demokraatia, kodanikuühiskond/avalik arvamus – uusaega iseloomustav.
ajaloolased sellise asjaga rahul ja hakkasid välja mõtlema lahtreid. Vaatamata rahulolematusele “käärid-ja-liim” meetodiga ei olnud see väljapääs. teaduslik ajalugu — Ajaloolane vaatab jäänuseid, aga tema ülesanne on avastata, milline oli see minevik, kust sellised jäänused tekkida võisid. Ta loob minevikupildi vaadates jäänuseid. Ta mängib tõendite põhjal minevikku läbi. Jäänused figureerivad tõenditena. Tuntud ajalookirjutaja E. Bernheimi järgi on aga olnud kolm etappi: referatiivne ajalugu — näiteks Herodotos sellega tegeles. Osaliselt uuri- mine, osalt kirjeldamine. Olulisel kohal olid eetilised eesmärgid või olukorra faktiline meelespidamine ja tähelepanuväärsete sündmuste jäädvustamine. pragmaatiline ajalookirjutus — kirjutati, et saada juhtnööre praktiliseks tegevuseks. Näiteks Tacitus. . . Bernheim kahtleb, kas need 2 esimest astet oma uurimismeetoditega
Hansul kirja panna Tartu hävimine? Pole puine asjade ülesloetlemine, vaid on tunda kaasaelamist, kahjutunnet ja kaotusevalu, mis linna hävimise ja inimeste hukkumisega kaasnes. Üks põhjus oli keeleoskus (Hans kõneles iga päev eesti keelt), mistõttu võis luuletus elavalt kirja saada. 1956 jäeti venelasi ja küüditamist puudutavad teemad välja, mistõttu ei ole katkenditest tervikpildi saamisel abi. Mülleril on ainult pastori-argumendid, aga Hansul on peale jutustajapositsiooni ka ajalookirjutaja kuju (manifesteerib ajalookirjutust). Räägib ka mittetoimivatest ajaloosuhetest. Mitmekülgne vaatepunkt lisab objektiivsust. Tekst vaatleb, mitte ainult ei hinda. Vaatepunktid on suhteliselt tasakaalus. Tekst ei jõudnud kunagi trükki, leidus ümberkirjutusi. Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv
Britannicusel samuti õigus pretendeerida troonile, Nero ja tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta sai kuningliku ajalookirjutaja koha, siis hakkas nii ülevoolavalt meelitama Louis XIV, kes teda noomitas, hakkas kuningale närvidele käima. Ta lõpetas oma kärjääri kuningliku ettelugejana. Kõik klassistlikud tragöödiad kirjutatud aleksandriinis. Andis endale aru võimukire hukatuslikkusest. 1670nendal kirjutatud ,,Berenike" - intriig, täpselt nädal pärast esietendust toob Moliere trupp välja sama näidendi Corneille'i kirjutatud. Kaks samasüzeelist näidendit üheaegselt.
armastaksime me teda vist niisama, nagu terve Sakalamaa omal ajal teda armastas. Vaenlasi ei võinud temal õiguse pärast ollagi; ja kui neid siiski juhtus olema, siis võisid need ainult inimesed olla, kes tema sõpruse väärilised ep olnud. Kõik vanade sõnumite allikad on sepp Villu kiitust täis; kõik tunnistavad järeletegemisväärse ühtlusega, et sepp Villu kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Üksainuke ajalookirjutaja -- vist veetõbine -- teab veel juurde lisada, et Villu olevat oma alalist rõõmsat tuju kangete jookidega alal hoidnud. Meie arvame seda tühjaks laimujutuks. Et Villu, kui tal janu oli, kolme mehe eest jõi, see on sula tõsi; et aga Villu siis ka kolme mehe jõuga, kui tahtis, kuue mehe töö ära tegi, see on veel vähem vale. Temal ei olnud mingisugust põhjust oma head tuju kangete jookidega alal hoida. Säärane mees nagu meie Villu ei võigi muud kui heas tujus olla
annaabi.ee 
