Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki Tööväärtusteooria kauba vahetusväärtus sõltub primaarselt sellele kulutatud tööst füsiokraatia majandusteooria, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise.
saata VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustatud absolutism on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. MAJANDUSTEOORIAD Merkantilism- Kaupmeeste ideoloogia Füsiokraatia- Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Liberalism- Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Asusid teisi kritiseerima. Adam Smith. Tööviljakus sõltub tööjaotusest.
Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.Quesnay käsitles majandust elava organismina,mis võib olla terve ja haige .Terveks pidas ta majandust,mis oon tasakaalus.Turgot täiendas Quensay õpetust.Ta eristas kapitaliste ja palgatöölisi
Majandusmõtte areng Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland,
Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp Avalik tüli: 1628-Õiguste petitsioon. Piirati kuninga võimu.
Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted
- võeti vastu jaosmaade seadus Konservatism: - kõigis kihtides Ühiskonna mõtestamine - traditsioonide säilitamine - madalad maksud - kohalik kapital Merkantilism: Füsiokraatia: - tõkestada raha väljavoolu riigist - rikkuseks oli põllumajandus - kodumaise tooraine maksimaalne ära - toetasid vabakaubandust kasutamine - leidus mitmes Euroopa riigis - kaitsesid siseturgu - absolutismi ajastul Sotsialism: Marksism: - töölisklassi elutingimuste ja palga parandamine - riik kontrollib majandust
majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike- feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted Industriaalühiskonna kujunemine 1
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
· Nende arust oli rikkuse mõõduks raha · Arusaam, et riik peab võimalikult vähe kaupa sisse eksportima ja võimalikult palju välja importima · Esindaja Colbert Füsiokraadid: · arvamusel, et elu paremaks korralduseks tuleb eeskuju võtta loodusest · arvati , et tulutoov on tegeleda põllumajandusega. · Kritiseerisid merkantilismi ja kaubanust · füsiokraatia aluseks oli põllumajandus, mida abistab töötlev tööstus Majandusik liberalism: · Esindaja Smith · teooria , et riigi rikkus peitub töös · Oli vaja vaba võitlust ehk konkurentsi · riigi ülesandeks oli inimse töö lihtsustamine. Pilet 6 *Kristluse teke; varakristlus;ristiusu kiriku lõhenemine;Rooma Paavst ja paavstiriigi teke. Kristluse teke, varakristlus: · Tekkis Rooma keisririigis, I sajandil · Aluse pani sellele Jeesus · 30
mõõduks on raha ning sellest tulenevalt sastasid nad rikkusegi rahaga. Valitses seisukoht, et riik saab rikkaks siis, kui välismaalt võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Louis XIV ajal Prantsusmaa finantse juhtinud Jean Baptiste Colbert. Suuremal või vähemalt määral rakendasid merkantilismi kõik Euroopa riigid, eriti 17.sajandil. Füsiokraatia Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses. Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses
sajandil, samuti kaubanduse risk: kuna laevakaubandus oli seotud riskidega (põhjaminek, pikk aeg, röövimised), sai vedada ainult luksuskaupu või rikkaid inimesi. Majandus arenes ka orjakaubanduse toel. Majandusareng sai toimuda ka panganduse ja valuuta tekkimisel ja edenemisel: panganduse lõid 12.sajandil templirüütlid, 17.sajandi alguses loodi esimene hargmaine ettevõte Hollandi Ühinenud Ida-India kompanii. Üleilmastumist toetav majandusteooria hakkas tekkima 18.saj keskpaigus füsiokraatia näol, kus rõhutati kapitali ja tööjõu vaba liikumise vajadust. Murranguliseks osutusid Adam Smith ideed 1776.aastal, kus väideti, et omakasu ja vajadustele vastav vaba tootmine on majandusedu aluseks, nimetati seda loomuliku vabaduse süsteemiks. 10.Rahvastikuprotsessid traditsioonilistes ühiskondades. Rahvastikukasv oli enne globaliseerumise algust väga väike, linnarahvastiku osakaal väike, keskmine
tootmisega. Petty palgateooria on tihedalt seotud tööväärtusteooriaga, kusjuures tema arvates on palk ainult töölistele vajalike elatusvahendite väärtus. Seoses oma palgateooriaga jaotas ta tööpäeva vajalikuks ning lisatööajaks. 16. Mille poolest erinesid merkantilistide ja füsiokraatide arusaamad majandusest? Kas nende käsitlustes on ka ühisosa? Füsiokraadid olid prantsuse 18. saj. teise poole majandusteadlased. Füsiokraatia tekkis just enne merkantilistliku ajajärgu lõppu. Vastureaktsioon merkantilistlikule maailmavaatele ning feodaalse korra jäänustele Prantsusmaal, kus ühiskond ei suutnud keskaja vaadetest lahti rebida. Prantsusmaa põllumajanduse mahajäämus oli ääretult suur. Toorainet ning teravilja ei tohtinud välja vedada, küll aga sisse vedada. Samal ajal olid põllumajandussaaduste hinnad väga madalad
Marksistlik ajalookirjutus rõhutab 18 saj lõpu 19 saj alguse talurahva ülestõusu, marksistid oma feodalkriisikonspetsioonis rühutasid talurahva ülestõusu tähtsust, mis panid mõtelema aadelkonda. Väitis et kõik need asjad avaldasid mõju, kuid tegelik põhjus oli siiski riik ja riigi roll, absolutistlik monarhia kasvav huvi ka aadlivõimu piirata ja üh kontrollida ka absolutistliku valitsejate üha suurem huvi riigi alamaid kasvatatada , kameralism ja füsiokraatia ( rõhutas riigi rahva heaolu tähsust mis on alus riigi heaolu ja kasule). ( see viimane oli Blumi teooria). Kahtlemata Blum tähtsustab riigi rolli üle, sest enamasti pärisorjuse kaot seadused valmistati ette koostöös aadliga, tuleb rõhutada, et ükskõik millist I_E kaasust vaadati, aadlile jääti peale pärisorjuse kaot siiski nende pos alles. Teisalt jällegi ükskõik millist kaasust vaadata, pärisorjus kaot riiklike korraldustega ja selgelt riigi
annaabi.ee 
