TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Erle Maido Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA....................................................................................................4 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine...........................................................................................4
Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1. Kes saab kasu kaubavahetuses mõlemad partnerid, Sellele kus kaubavahetusest kui nad ekspordib
lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimumist ja inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmest. Tööväärtusteooria Smithi ja Ricardo rajatud liberalismi majanduslik suund, milles nad ei pidanud rikkuse allikaks ei kaubandust ega põllumajandust, vaid kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtust. Lisaväärtusteooria Karl Marxi loodud teooria ja ka teos. Töötaja loob oma tööga ettevõttele lisaväärtuse. Ettevõte ei saa maksta töötajale kogu vääritavat palka ja arvestab sellest kõik kulud maha. Kommunism industriaalne heaoluühiskond.
vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki Tööväärtusteooria kauba vahetusväärtus sõltub primaarselt sellele kulutatud tööst füsiokraatia majandusteooria, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu
2.Hea valitsemine-legitiimne,efektiivne,läbipaistev ja kodanikke kaasav 3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk.oleks jätkusuutlik ja areneks edasi,peab iga järgnev põlvkond olema: arvukam,haritum,tervem eelnevast põlvkonnas 4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K.Marx- 2põhiklassi:konfliktiteooria/ 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis 3)M.Weber "protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 4)E.Durkheim- tööstusühiskond suurendab individualismi/Anoomia-puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas
Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Riik - Riikliku Riigi rahvas- A. Suurenes tööliste Kasu Kasu vahetusest Kasu saavad riigid, 1. Kes saab kasu rikkuse aluseks on Smith jõudis mõju. kaubavahetusest saavad kes osalevad
sotsiaalhoolekanne, mis viis heaoluühiskonna kujunemiseni. 4. Majandusliku jõukuse jagunemine- kasulik pankuritele ja keskklassile, kahju said alamklass ja maainimesed. 3. Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad: Smith ja Ricardo. Rikkuse allikaks peeti kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Sellele põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Loosund:"Käed vabaks, tee vabaks!" st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile. Marksismi teooria- Selle lõi Karl Marx. Väidab, et kapitalismil on inimkonna arengus positiivne roll. Tähendas tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse, töölised on küll vaba õiguslikud, kuid mitte majanduslikult. Töölisklass on väljas kogu ühiskonna eest. Vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis.
Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses
seletav teadus-sotsioloogia. Tekkis ka poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne
kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust. Ta edendas laevaehitust ja väliskaubandust, makstes preemiaid laevaehitajatele väliskaubanduse hoogustamiseks. Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks
mingit oma kaupa eksportida, mitte aga osta see kaup raha eest. Küsitav on selle kitsenduse paikapidavus. Siiski on suurema osa riikide puhul eksport ja import enam vähem tasakaalus. Maailmakaubanduses tervikuna aga katab suurima kaubandusdefitsiidiga riigi USA puudujäägi Jaapani ja teiste Kagu-Aasia riikide ning Saksamaa ekspordi ülejääk. Töö on ainus tootmistegur See kitsendus polnud omane ainult A. Smithile vaid ka tervele plejaadile tema järeltulijatele, kes uskusid tööväärtusteooria paikapidavusse. Selle teooria kohaselt autarkia seisundis asuvas riigis on kauba valmistamiseks kulutatud töö ainus tegur, mis määrab selle kauba hinna. Tänapäeva lugejale tundub see väide ilmse piiratusena, kuna on palju kaupu, mille hinnad on sarnased, kuid nende otsesel valmistamisel on tehtud erinev kogus tööd. Klassikalise koolkonna esindajatele aga ei olnud see hoopiski nii lihtne probleem, kuna nad ei
kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. K.Marxi ja F.Engelsi üheskoos valminud teos "Kommunistliku partei manifest" pidi taolist ühest ühiskonnast teise liikumist kiirendama kutsus kõigi maade proretaarlasi ühinema. (See manifest on kahe suure jaotise vahelüliks). Kapitalistlik ühiskond ühiskond, kus toimub töölisklassi ärakasutamine/ kurnamine. Marxi säärane töölisklassi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteooria ja kapitalistide monopoolsel (ainuõiguslikul) tootmisvahendite omamisel. Marx küsib: kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusetele , kuidas saab siis sellises olukorras üldse tekkida kasum? Vastus peitub tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtustega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks aga ei kulu terve päev, ülejäänud
sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristokraatia ja käsitöölised, võitjateks kodanlus ja kapitalistid) 5) suurem sotsiaalne mobiilsus - võrdle nt Tallinna rahvaarvu eri sajanditel. 2.tund TÖÖSTUSÜHISKONDA KÄSITLEVAD TEOORIAD Poliitiline ökonoomia majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest, nt tööväärtusteooria (Adam Smith, David Ricardo). Konfliktiteooria klassivõitlus vastavalt tootmisviisile ja omandisuhetele (nt kapitalistid ja proletariaat), nt Karl Marx "Kapital". Max Weberi teooria käsitlus kapitalismi vaimsetest eeldustest ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", 1904), st arusaam, et protestantlikud väärtused sobivad hästi kokku turumajandusega. Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja
analüüsi sidumine oma teoreetiliste väidetega, pani aluse poliitilise ökonoomia kõrvalharule: statistikale • nõudis alati uuritavate nähtuste täpset vaatlust, ent kasutas vaadeldavate nähtuste seletamiseks ja teaduslikku deduktsiooni • maksud on paratamatud, kuid neid ei tohi koguda liialt palju • tunnustas individuaalset omakasu ning eraomandit • „töö on rikkuse isa ja tähtis põhialus, samas maa on rikkuse ema” • Petty tööväärtusteooria (loomulikud ja poliitilised hinnad) • palgateooria • tööjaotusega koos toimub tootmise odavnemine ja kvaliteedi tõus Petty on nn tööväärtusteooria loojaks, kusjuures loomuliku hinna all peab ta silmas väärtust, poliitilise hinna all aga turuhinda. Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga ning loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise ekvivalendiga.
Kapitalistlik süsteem on orienteeritud kasumi saamisele. Füsiokratism loodusevõimu pooldaja leidsid, et põhiline rikkus tuleb maast (põllumajandus). Põllumajandus on eksistentsiaalselt vajalik. Põllumajandusest saadud tulud läbivad terve majanduse, kuna põllumajanduses saadakse erinevaid tululiike. Tootmistegurid: 1. Maa 2. Töö - W. Petty Inglise majandusteadlane. ,,Maa on rikkuse ema, töö on rikkuse isa.". Tööväärtusteooria A. Smith. Töö on eeskätt rikkuse allikas. Põhiline tululiik on palk. 3. Kapital J. B Say. Kapital kui tootmistegur. Tululiik on kasum 4. Ettevõtlus. Tululiik kasum Kapitaliturg kapitali liikuvust väljendab investeerimine. Liigitus: · Otsesed investeeringud pikaajalised, investeeringud ettevõtlusesse eesmärgiga saada oluline osalus. · Portfell investeeringud lühemaajalised investeeringud väärtpaberitesse.
Tootlikkuse pöördväärtust (sisend/väljund) nimetatakse mahukuseks või ühikkuluks. Tootmisvõimaluste rada- toodangu valmistamise potentsiaalsed väljundid moodustavad graafilise kõvera. See näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tööjõud (L), Kapital (K), tootmisfunktsioon Q=f(K,L), kus Q toodangu hulk. Efektiivsuse käsitlus väärtusteooriates: Tööväärtusteooria- võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Turuväärtusteooria- kõik tootmise sisendid väärtust loovad, ehk võtavad osa lisandväärtuse loomisest.
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive
Viimane oli tegelikult ajaloolane ja tema rõhutas oma töödes klassivõitluse rolli ajaloo jooksul. Plaanimajanduse idee pärineska de Saint Simonilt, kes rõhutas, et kõik tootmisvahendid peavad olema riigi omandis ning selle käsutamiseks peavad olema eksperdid ja planeerijad ja nende nägemusel tuleb koostada täpne plaan, kuidas vara käsutada. Marx pani tähelepanu tööliste olukorrale ja rõhutas seda, et maksumuses tuleb arvestada ka töö. Kujunes tööväärtusteooria: kauba hinna määravad mitte ainult otsesed kulud, aga ka tööhulk. Siit ka see, et kapitalism pole muud kui töö julm ekspluateerimine. Tööväärtusteooria pärines algselt D. Ricardolt , kes oli 19.saj alguse poliitökonomist ja A.Smithi ideede edasiarendaja. Idee peatselt saabuvast proletariaadidiktatuurist polnud midagi uut, vaid oli sama, mida Babeuf rõhutas. Kõik pidi välja jõudma kommunismi, Marx oli kommunismi möödapääsmatuses veenudnud
Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel, mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive
Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive
arvel. Kogutulust eraldatakse kindel suurus isiklikuks tarbimiseks s.t palgasüsteemi kaudu. Põllumajanduses töötajate arv väheneb, samal ajal kasvab aga tootmises funktsioneeriva tööjõu tootlik võime- tagatakse erialase ettevalmistusega. 10.Kapitali esinemisvormid. Kapitali tunnused ja kapitali ringkäik. Kapitali hinna alus. Kapital-aineline rikkus, mis on säästetud (ohverdatud) edasiste hüvede valmistamiseks. Tööväärtusteooria järgi on kapital töisest varast võõrandunud kasutoov (teenuseid osutav) aineline vara. Turuväärtusteooria järgi on kapital pikaajalise kestvusega toode (väljund), mida kasutatakse teiste hüvede valmistamiseks. Kapitali tunnused (turumajandusteoorias): 1. Kapital on kestev. Ta osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel. 2. Kapital on kaupade ja teenuste tootmise sisend. Ehk täpsemalt- tootmises tarbitakse ära kapitali, teenused
nii, et ühiskond saab maksimaalset kasu. Turul valitseb täielik konkurents, suurt hulk müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Ricardo edasine arendus: võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö, samuti täielik konkurents ja täielik tööhõive, inimesed käituvad ratsionaalselt. 45. Tootjate eesmärk – kasum Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. • Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui
annaabi.ee 
