Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo mõisted 7. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsunft, põhikiri, bürger, linnakodanik, skraa, gild, vennaskond, hansapäevad, laat, koge, kaubalaev, naturaalmajandus, vahetatakse, rahamajandus, veksel, võlakiri, patritsiaat, bürgermeister, linnapea, seisev, ametiisik, linnaõigus, maahärra, õigusnormid, raad, linnavalitsusKESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna?
· Veneetsia > oma sõjaväe ja kohtuga > iseseisva maksusüsteemi ja müntimisõigusega · Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2 · Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel senjööri poolt antud privileegidel rae poolt välja antud määrustel jne. · Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu · Raad koosnes: - raehärrad tavaliselt jõukad kaupmehed liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel
Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri. Väikegild- koondas käsitööharude tsunfte.
Hansa Liit eksisteeris 13. sajandi lõpust kuni 17. sajandi lõpuni. Hansa Liit rajati kaupmeeste kaitseks. Ühel kaubalaeval oli merel ohtlik liikuda alati võis keegi merel sinu kaubalaeva rünnata ja sinu kauba ära röövida (mereröövlid). Kui kaupmehed ühendasid aga oma jõu ja rahakoti: kabalaevad saadeti merele mitmekesi ja neile palgati sõjameestest saatjad, oli kaubalaeva teekond tunduvalt turvalisem. 13. Mis asjad olid hansapäevad? Mida seal tehti? Hansapäevad olid hansalinnade juhtide nõupidamised, mis kutsuti kokku mõnes hansalinnas. Seal arutati kaubandusküsimusi, meresõidu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemise võimalusi, sõjaliste liitude sõlmimist, sõja kuulutamist ja rahu sõlmimist, diplomaatilisi suhteid teiste riikidega jne. 15. Nimeta keskaja kaupmehele vajalikke oskusi: · Pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid (välismaal) · Pidi valdama võõrkeeli
Sündimus väike, iive negatiivne, Hariduse võimalus, haiguste (taudide) levik, suurem kauba valik, ülerahvastatus, meelelahutused, prostitutsiooni levik, uudiste ja info parem levik, palju vaeseid, turvalisem, ebasanitaarsed tingimused. jõukuse suurem võimalus. 14. Linnaühiskonna funktsioneerimine: raad ehk magistraat, tsunft, gild, tähtsamad gildid. Keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle maal ta asus, kuid õiguslikult oli linn sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka. Tsunft oli linnakäsitööliste kutseühing ja gild kaupmeeste kutseühing kesk-ja varauusajal. Tähtsaimateks gildideks olid Suurgild, mis ühendas linnakaupmehi ning nende
,,Linna õhk teeb vabaks"- linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks. Raad- linnavalitsus, valitses linnavalitsus, eesotsas oli bürgermeister. Rae suurus sõltub linna suurusest. Tsunft- käsitööliste ühing -korraldasid väljaõpet -kaitsesid turgu -kontrollisid hinda ja kvaliteeti *Tsunft piiras majanduse ja käsitöö arengut. Tsunftijänes- tsunftiväline käsitööline Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti hirearhia: 1.Õpipoiss (7.a) 2.Sell 3.Meister Sedööver- meistritöö *Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks. Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu.
6. Raad ja selle ülesanded. (mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam
Käsitööametid Tsunftid 12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord, mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine
HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/piraadid, kes kaaperdasid laevu. 2)Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit. Juhtiv linn-Lübeck Juhtorgan-hansapäevad Tähtsaim laevatüüp-koge Eesti linnad-Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu KÄSITÖÖ KESKAEGSES LINNAS Tsunft-Ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gild-tsunftide ühendus. nt.Kanuti gild. Skraa-Tsunfti põhikiri. Tsunfti ülesanded: 1)Tagda piisavalt tööd; 2)Kontrollida toodete kvaliteeti; 3)Jagada ühiseid muresid; 4)sedööver-meistritöö.(?!??)
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed.
Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad Võis toimuda kitsam spetsialiseerumine sellega seoses võis toimuda uute tsunftide tekkimine Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle Enamikes linnades kehtis tsunftisundlus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. skraa määras tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma
oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus
bürgermeist juhatus er (Sks.) e liige = linnape - meer (Pr.) a (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused GILD = tsunftide
Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele, mistõttu tekkis pangandus. Raha müntimise õigus oli riikide valitsejatel, suurfeodaalidel ning suurematel linnadel. Peamiselt olid pankurid juudid, sest nende usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest. Ajapikku muutusid pangad ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid sageli pankadest sõltuvuses. Keskajal uuenesid töövõtted väga aeglaselt. Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud. Tsunftide katuseorganisatsioon gild ühendas
Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Mõisted: Hansa liit: peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. Gild: linnade kaupmehi ühendav organisatsioon; näiteks Suurgild ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud Kaupade liikumisest läbi Eesti Euroopast läbi Eesti Venemaale: kalevit käsitöösaadusi alkoholi (kanget õlut ja magusaid veine) idamaiseid vürtse rasvaseid soolaheeringaid soola Venemaalt läbi Eesti Euroopasse:
käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM. Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena.
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt
Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri.
kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et „kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega“. Jaques Le Goff. „Keskaja Euroopa kultuur“. Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate
kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et ,,kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega". Jaques Le Goff. ,,Keskaja Euroopa kultuur". Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate
käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist
Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
· Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond · Käsitöölaste tsunftid ( ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal ) koondusid
Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Linnades oli moodustatud ka erinevaid ametiühinguid: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud, mida kutsuti tsunftideks, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild
siseõues asus laut loomade ja lindudega. Linnamüüri taga olid köögivljaaiad, ühiskarjamaa ja -mets, kust saadi tarbe- ning küttepuud. Käsitöölise suurimaks varanduseks olid tootmisvahendid, mida pärandati põlvest-põlve. Seetõttu toimusid muutused tootmisprotsessis ja töövõtetes väga aeglaselt. Käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tellijate jaoks oli tsunft kvaliteedikarantii, sest ta seadis oma liikmete toodangule ühtlased nõuded. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Üldiselt on öeldud, et tsunft ei lubanud oma liikmeil ülemäära rikastuda, kuid samaaegselt kaitses ta neid ka laostumise eest, sest tsunfti põhikiri - skraa - kehtestas tsunfti liikmetele mitmesuguseid
Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas Teotöö - teorendi korral mõisale tehtav töö Naturaalmajandus rahatu majandus/ oma tarbete rahuldamine paganlikud uskumused mitte kristlikud uskumised Mõis - feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega Gildid (ka Suurgild) keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing; tallinna kõige mõjuvõimsam gild Tsunftid- linnakäsitööliste kutseühing Skraa tsunfti või gildi põhikiri Privileeg eesõigus Linnaõigus - keskaegse linna õigusnormide kogum Hansa liit Euroopa peamine kaubavahendaja; 12. Sajandil tekkinud Pangad - rahaoperatsioone korraldav finantsasutus
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu
vahel. 15. Vana-Liivimaa maapäev-seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures. 21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27. Toomkapiitel- kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. 28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine
Eestlaste maailmapilt murenes. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles. Ristiusk tõi kaasa kirjaoskuse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Eestikeelne kirjasõna-hariduslevik, koolid, silmaringi avaldamine. Agul- Vaesete linn Gild- kaupmeesteühendus, eesotsas oldermann. Väikegild- tsunfide ühendus Suurgild- abielus kaupmehed Mustpeade gild- vallalised kaupmehed Tsunft- käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud.
karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult 5.Linnad ja kaubandus: Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
Vaekojas toimus kaupade kaalumine kontrollitud linnakaaludega. ● Pakkhoones pidid välismaa kaupmehed hoidma oma kaupu ja võisid kaubelda ainult seal asuvates poodides igal teisipäeval ja neljapäeval enne lõunat. ● Hansaeelsel ajal purjetasid friisi kaupmehed läbi Taani väinade Läänemerele ja tõid kaasa Reinimaa kaupu. Eesti muinasaja kahepoolse teraga mõõkadelt võib leida Reinimaa seppade märke. ● Friisi päritolu Koge oli hansalaevastiku tähtsaim laev. Koge kandevõime oli kuni 200 tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid mündrikeks siin paarkümmend rootslast, kes elasid Kalamajas. ● Voorimeeste amet- mündrikud ei tohtinud kasutada sadamasilda. Voorimees sõitis paadile vette vastu ühehobuse kaarikul, millel olid kõrgemad rattad.Voorimehed olid
linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne oli selles osas olukord hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveokaubaks aga sool, mis andis ka siinsetele kaupmeestele suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid kogunenud alade kaupa tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti, üheskoos kaitsti end tsunfivälise toodangu eest ja materiaalset abi leskedele ja orbudele. Raad Linnavalitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärra edindaja rae juures Gild käsitööliste ühing, tähtsaim linna kaaugkaupmehi ühendav Suurgild. Teine suur kaupmeeste ühing oli Mustpeade vennaskond. Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus
annaabi.ee 
