Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo kordamine demokraatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valimisõigus, parlament, liberalism, rikaste, riigipea, dominioon, kohtusüsteem, seadusandlus, maffia, kuritegelik, propaganda, uuendusi, konservatiivid, tööerakond, kommunistid, natsid, kodanikuvabadust, versailles, valitsesid, organisatsioon, kihutustöö, demokraatlikus, seisust, mittedemokraatlikud, konservatism, liberaalid, erakonnad, maksudMõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu
Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja seadusandlus. Rahvarinne- Organisatsioon, mis loodi sotsialistide, kommuniste ja teiste pahempoolsete erakondade poolt diktatuuriohuga võitlemiseks. Sufrazettid- naisõiguslased Keeluseadus- Seadus mis keelas alkoholi valmistamist, müüki ja sissevedu ja väljavedu. Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem.
valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli
Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks. · Kuigi enamus ajast valitsesid riiki konservatiivid, juhtis ka Tööerakond valitsust. · Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu
rahvaste ja riikide huve *majanduslikud raskused - sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonide, kiire inflatsiooni ja tooraineallikate kadumisega *terav riigisisene võimuvõitlus - paljurahvuslistes riikides tekkisid põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahel teravad vastuolud *valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks Näiteks: Itaalia, Venemaa, Saksamaa 9. Mis ülesandeid täitsid Suurbritannias: riigipea, parlament, valitsus? *riigipea - kunungas või kuninganna ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel *parlament - parlament võttis vastu seadusi *valitsus - valitsus korraldas eesotsas peaministriga seaduste täitmist 10. Iseloomusta Suurbritannia majanduse arengut. Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta?
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega
Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus,
Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga. Tänu valimisõiguse laiendamisele tõusis liberaalide asemele teiseks peamiseks erakonnaks Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastaseks. 1920. aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konservatiivid. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei
Suure majanduskriisi aastail hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mittesekkumist. Paljude arvates olid eurooplased süüdi USA hädades. Need meeleolud soodustasid nn neutraliteediseaduse vastuvõtmist. Seda järgis USA kuni Teise maailmasõjani. Hiljem tunnistas Roosevelt, et see oli viga. Diktatuuride tekkimise põhjused. 1. Muutused ühiskonnas - keskklass kaotas oma mõjuvõimu, samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond. naistele anti valimisõigus, tekkisid suured valijate rühmad 2. Sõja mõju - sõja mõjul muutus valitsus karmimaks ja kindlakäelisemaks 3. Pettumine Versailles' süsteemis - pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve 4. Majanduslikud raskused - reparatsioonimaksud, kiire inflatsioon, tooraineallikate kadumine 5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 6
Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Uus Kurss: Nii kutsuti Roosevelti reformide kava Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal
2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust
Kriis tõi esile mitmeid probleemid: * Uutele tootmisviisidele ei jätkunud piisavalt tarbijaid. * Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme. * Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi.
all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas autoritaarne diktatuur valitsemisvorm, kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte totalitaarne diktatuur valitsemisvorm, kus rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse
vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952)
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi
USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika- Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920. aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi sekkumist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Roosvelti Uus kurss. Välispoliitika- ajasid isolatsioonipoliitikat st. Üritasid maailmas toimuvast eemale hoida. Maffia ja keeluseadus- Kehtestati nn kuiv seadus, mille tulemuseks pidi olema inimeste alkoholist võõrutamine, kuid selle asemel andis selline aktsioon hoopis tõuke organiseeritus kuritegevuse e. Maffia tekkele, kes laiendas kiiresti oma mõjuvõimu salaalkoholi müües. Pärast keeluseaduse keelustamist, leidis maffia endale teised tegevusalad tegeledes kuritgevusega. Kuulus maffiaboss Al Capone. F. D. Roosevelt'i uus kurss (new deal), selle reformid-
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas?
Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D. Roosvelt (1933- George V (1910-1936) peaminister. 1945) Edward VIII (1936) · Mitmeparteiline · Valitsusjuht president George VI (1936-1952) süsteem · Kaheparteiline · Valitusjuht süsteem peaminister
soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/ natsionalistlik(hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism: seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia: organiseeritud kuritegevus. Demokraatia kriis: tihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike probleeme, tekkis pettumust ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Diktatuurid tekkisid: muutused ühiskonnas, sõja mõju,
polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad m
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover 31. Ameerika Ühendriikide president, vabariiklane, tähtsustas vaba ettevõtlust ning ei olnud poolet, et riik osaleks majanduselus, sellise mõtteviisiga tõusis ta üheks rikkamaks meheks USA-s, Franklin Delano Roosevelt 32.
8.Mille poolest oli SB ja Prantsusmaa areng sarnane ja mille poolest erinev? Mlemal riigil olid suured vlad, peale I maailmasda. Erinevus: Prant. Tegutses palju erinevaid parteid, Prants. 1920. A majandus arenes, aga inglismaal oli majandus vga halb. 9.Mis on koloonia? Too niteid. Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa ( harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult arenenum riik). Suurbritannia kolooniad olid nt austraalias, phja-Aafrikas. 10.Mis on dominioon? Too niteid. Dominioon Briti rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtussteem ja seadusandlus. 11.Seleta mistet Briti impeerium. suurbritannia ja temast sltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle thtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada, austraalia , uus-meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari 12.Kuidas nnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada?
kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid
Ettevõtted proovisid päästa olukorda vähendasid kaupade hindu, vallandasid töölisi jne. Palju inimesi jäid tööta. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seetõttu tekkis ületootmine. Miljonid inimesed olid näljas, kuid toitaineid ja vilja hävitati, et põllumajandustootjad rikastuks. Peamisteks põhjusteks peetakse ületootmist, lahendamata majandusprobleeme, valet majandamist. Majanduskriis mõjutas ka USA-d. Enam ei aidanud majanduslik liberalism ning presidendiks valiti Franklin Roosevelt, kes tegi mitmeid ümberkorraldusi uus kurss. Kõige sagedamini nimetatakse majanduskriisi lõpuks aastat 1933. Siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. Prantsusmaal läks kauem aega, aga Inglismaad see ei mõjutanudki nii tugevalt. Diktatuuririikides võttis riik juhtimise enda kätte. 1939.aastal alanud Teine maailmasõda tekitas uue majandusliku olukorra. Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused. 1929
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikuse
oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise
ületootmist 2.vale majandamine 2.valitsuste vead kriisi ajal Demokraatia levik Imaailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari,
koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. · Veebruar 1919 Rahvavägi Valgani ja Võruni, Eesti puhas vaenuvägedest. · Mai 1919 Mitu suurt operatsiooni sõjategevuse Eestist väljaviimiseks. · 23. juuni 1919 Võnnu vallutamine, tähistatakse võidupühana. Peale seda sõjategevuse vaibumine ja otsese ohu vähenenemine Eesti iseseisvusele. · Veebruar 1920 Tartu Rahuleping, sõja lõpp. · 1920 Põhiseadus, ühekohaline parlament Riigikogu. · 1930 algus Eesti majanduse ja ühiskonna kriis. · Oktoober 1933 Vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse parandused rahvahääletuse poolt heakskiidetud. · Aprill 1934 Pidid toimuma Riigipea ja Riigikogu valimised. · 12. märts 1934 K. Päts ja J. Laidoneri sõjaväeline riigipööre. · 1937 Uus põhiseadus, presidendi koht (K. Päts). · 1920 algus Püüti sõlmida Balti Liit. · 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping.
annaabi.ee 
