Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo I Maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
serbia, bulgaaria, pealetung, tsaar, tahe, revolutsioon, konf, maroko, koloniaal, jagamise, sõjaplaanid, luksenburg, astub, sarajevo, sõjategevus, inglased, sõdurit, keskriikide, väljendus, soovima, taheta, alluda, autonoomia, kukutati, kodusõda, kurnatud, kukutamine, poliitM. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis, absoluutne monrahia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikeõiguste puudumine, töötingimuste parandamine. Sündmused: 1905
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused
merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA. Venemaa ja Prantsusmaa 1893 (kallaletungi korral üksteisele appi), Inglismaa liitus, kuna arvas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus. 1904 kirjutasid alla Pr ja In liidulepingule (Briti valitsus pidi abistama Pr, jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas). 1907 kirjuasid V ja I alla liidulepingule (jagati mõjusfäärid Aasias). Teised riigid läksid Antanti üle sõja ajal.
Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?
1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti
osalised, just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. · Väiksemad liidud. Väiksemate liitude all mõistetakse Vene-Serbia ning Briti-Belgia omavahelisi leppeid. Nendes kokkulepetes lubasid suurriigid oma väikeriikidest partnereid agressiooni korral abistada. Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71
Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi. SOMME LAHING 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta. ,,KADUNUD PÕLVKOND" - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne, nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud. COMPIEGNE'I VAHERAHU 11
Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega
Tänu Saksamaa mõju kasvule hakkas Inglismaa aktiivsemalt liitlasi otsima ning suhtumine Prantsusmaasse muutus tänu Edward VII seltskondlikule suhtlemisele. 1904.aastal sõlmitigi Prantsusmaaga kokkulepe, tuntud kui ,,südamlik kokkulepe" (pr.k. entente cordinale). Avalikus osas sai Inglismaa tegevusvabaduse Egiptuses ja Prantsusmaa vabad käed Marokos, kuid salajases kokkuleppes jagati omavahel koloniaalvaldusi. See tähendas nii Egiptuse kui Maroko iseseisvuse kaotamist ja koloniaalvaldusteks muutmist. Saksamaale oli see liit ohumärgiks ja ta proovis lõhkuda VenePrantsuse liidusuhteid, kuid see ei õnnestunud. Saksamaale ei meeldinud ka Prantsusmaa mõju kasv Marokos. Salajase kokkuleppe järgi esitas Prantsusmaa 1905.aastal Maroko sultanile reformide kava, mis oleks tugevdanud Prantsusmaa positsiooni Marokos. Saksamaa aga ei saanud seda lubada ja samal aastal külastas keiser Wilhelm II sadamalinna
ja selle tagas USA, sest nüüd nägid nad endale suuremat ohtu Jaapanis (Ida-Aasia võistlejatest) - Sõja peamine tulemus oli Jaapani imperialismi kindlustamine Koreas ja Lõuna-Mandzuurias - Vene-Jaapani sõda avaldas suurt mõju sõjaasjandusele, kuna see oli esimene moodne sõda, kus kasutati mitmesuguseid relvaliike esmakordselt - Sõjakogemused andsid tõuke sõjareformi läbiviimiseks 1905. aasta revolutsioon Venemaal - Potentsiaali revolutsioonile omas talurahva- ja töölisliikumine - Talupojad nõudsid maa jagamist selle harijatega ja maksukoormuse kergendamist - Töölised nõudsid suuremat palka ning paremaid töötingimusi, sest tööviljakus oli madal ja tootmiskulud suured. Veel protseteerisid nad majandusliku nöörimise ja poliitilise korra vastu, mis ei lasknud neil enda huve kaitsta - Veel süvendas potentsiaali demokraatia puudumine
Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel
1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? (kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja
Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi
Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt
Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati
o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid: Saksamaa; Austria-Ungari; Türgi; Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa,
püssirohutünni plahavatama panekuks polnud just eriliselt palju vaja. 4 Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Sophie tapmine 28.juunil 1914 a. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaat pandi toime Austria-Ungari pealinnas Sarajevos Serbia koolitusega Gavrilo Princip´i poolt. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud, ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõuti Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Austria-
USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ
arvatavasti vältimatu. Kuid eelnev aastakümme oli olnud pideavist kriisidest ja vastuoludest nii küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõudis Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust
pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa. Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
Antant ja selle eesmärgid Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis Saksamaa mõjuvõimu Euroopas vähendada. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, aga siiski oli Venemaa peamine vaenlane ikkagi Türgi. Atandi osapool Inglismaa polnud oma liitlastele lubadust, et Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20.sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Serbia agressiivne poliitika andis oma osa suhete teravnemiseks. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati, sellest ajast peale tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. 1912.aastal kuulutasid Serbia,Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus 20.sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu kuid teiste
Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 2.3. Inglismaa sõjaplaan Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. 2.4. Venemaa sõjaplaan Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle
küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõudis Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Kuna Saksamaa
mürkgaasid keelatud, aga kuna ei suudetud läbi murda võeti ikka kasutusele Aprillis 1915 läheb Ypres' läänerindel käiku gaas `keerati kraanid lahti' kui tuul puhus õiges suunas, siis rindel olevatel balloonidel keerati kork maha ja mürgipilv kandus vaenlaste poole tihti tuul pöördus ja gaas tuli tagasi esimene mürk oli kloor gaasi kujul, lämmatav gaas 23.05 kuulutab Itaalia sõja Austria-Ungarile sõda ei kujune esialgu edukaks 14.10 kuulutab Bulgaaria sõja Serbiale bulgaaria ootab pikalt enne sekkumist, sest bulgaaria venemaaga sõber, aga serbia venemaa poolel kui bulgaaria ka serbiale kallale läheb, siis Serbia alistub Detsembri keskpaigaks on Serbia okupeeritud serblased evakueerivad oma väed Koostöö Austria-Ungari ja Saksamaaga aprill 1915 - jaanuar 1916 Gallipoli operatsioon katse kehtestada kontroll musta mere ja selle väinade üle
Sõda romantiseeriti. 3. sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Enamus jõududest koondati Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantusmaa: Plaan17. Prantuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, Belgia piirile seda ei tehtud. Hõivati Lotring ja Elsassi ning seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaa : sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsusmaaga. Venemaa : suur armee kuid vilets varustus ja suuurte vahemaade tõttu armee rindele saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2
ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli) Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1.august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3.august) Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). Keskriigid (4 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari
kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed. Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit. Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid
varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. 3 2. Esimese Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Satajevos 28. juunil 1914. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria- Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletromi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne- Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Venemaa asus toetama Austria. Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni
. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 20.Veebruarirevolutsioon Venemaal ja tsaari loobumine troonist? 21. "Lusitania" uputamine ja USA sõttaastumine? 22. "Keiserlik pealetung" Läänerindel 1918? 23. Sõja lõpusündmused 1918. aasta suvel ja sügisel? 24. Esimese maailmasõja tulemused? 25. Mida tähendab mõiste "kadunud sugupõlv"? 1. Vennad Wrightid läksid ajalukku esimese lennuki loomise ning lendamisega 17. Detsembril 1903 aastal. Lend kestis 1 minut ning 45 sekundit. 2. 20
annaabi.ee 
