1791. aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus, mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture . 1804. aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Seega oli ta esimene iseseisev riik Ladina- Ameerikas. Ladina-Ameerika iseseisvussõja põhjused Kõik revolutsioonilised sündmused lõid lahti Ameerika-asumaade iseseisvumise laine. Seda soodustasid mitmed asjaolud: *suur kaugus emamaast *asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine *kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlstest ametnikudega *eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja euroopa filosoofide levik *indiaanlastest põlisrahva ekspulateerimine *suur maksukoorem *vastuseis inkvisitsioonile *Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil. 1815. aastani kestis sõja esimene periood, mil saavutati silmapaistvaid võite põhjas. 1816
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last
kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia. 10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus? Sest Aafrika hõimud olid vaenus ja neil oli suur huvi Euroopa kaupade vastu. Valged kaupmehed hakkasid tühise hinna eest ostma neegerorje. 11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti? Koloniaal poliitika eesmärkideks oli Ameerika asumaadest võimalikult suure tulu saamine (majandus ja territoorium) Kreoolide rahvastiku teket takistati kuna kardeti ,et nad lõpuks tahavad oma maad. Neil piirati Hispaanlaste väljarändamine ameerikasse , kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks , õhutati tülisid jne.. 12) Mille poolest erines lihtrahva maailmapilt haritud kõrgklassi omast?
Ladina-Ameerika 19. sajandil ja 20. sajandi algul : Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saare Prantsusmaale kuuluvas lääneosas kus puhkes 1791.a aastal neegerorjade ülestõus. 1804.a kuulutati välja Haiti iseseisev riik. Haiti oli esimene sõltumatu riik Ladina ameerikas. Ladina-Ameerika iseseisvussöja põhjused olid järgnevad 1. Suur kaugus emamaast 2. Asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine 3. Kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlastest ametnikega 4. eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja Euroopa filosoofia levik 5. indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimine 6. suur maksukoorem 7. vastuseis inkvisitsioonile 8. Põhja-ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19. aprillil 1810.a puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. See kestis kuni 1826
koloniaalreziimile. Tekkis kolonialismivastaneopositsioon Pärast HispaaniaPrantsuse sõjalaevastiku purustamist Trafalgari lahingus 1805 püüdsid britid 1806 hõivata La Plata lahte, ent kreoolidest ja mulattidest moodustatud maakaitsevägi Santiago de Liniersi ja Juan Martín de Pueyrredóni juhtimisel kaitsesid 1807. aastaks edukalt Buenos Airest, mida rünnati juunis 1806. Võit Briti ekspeditsioonikorpuse üle tõstis kreoolide eneseteadvust ja nende püüdu nõrgendada Hispaania ülemvõimu. Va b a d u s v õ i t l u s j a i s e s e i s v u m i n e Pärast Napoleon I kallaletungi Hispaaniale 1808 tekkis avalik iseseisvusliikumine. 25. mail 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud asevalitseja ning võim läks üle huntale. Hispaanlaste vasturünnak nurjus Suipacha lahingus 7. novembril 1810. Aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks. 9
4 - nekenene 5 - ukontawa ( otsetõlkes ''terve käsi'' ) 6 – 5+1 ukontawa vachi'canto 7 - 5+2 8 - 5+3 9 - 5+4 10 - ashintu ( otsetõlkes: 'palju"; kasutatakse kahe käe ja jala kohta kokku, st kõik peale 10 on palju) (http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Taushiro.htm29.10.15) Näitelause: Ta u'co'ontehen niui no'joa – Tengo vergüenza por miedo a los criollos (mestzos) – I am ashamed for the fear of the creoles – Mul on häbiselle hirmu pärast, mida tuntakse mestiitside (kreoolide; poolevereliste) suhtes. (Vocabulario Taushiro, Autor: Neftali Alicea Ortiz, 1975 -http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306 526181/del22.pdf ) Muud huvitavat "Amadeo Garcia on viimane inimene maailmas, kes räägib tauširo keelt. Amadeo on Peruuvia Amazonase pärismaalane ja räägib ka hispaania keelt. Mees mõistab hästi, et kui tema sureb, sureb ka tema keel igaveseks
Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides, kus juures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale. Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hot solo'ks (kuum soolo). Terminit hot kasutati varem jazzi väljenduslikkuse ja kõla iseloomustamiseks. Võimalik, et New Orleansis tuletati seetermin kreoolide poolt prantsuskeelse haut (vali) pinnal. 7 Peamised pillid jazz muusikas Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid,hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu.Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid.Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandzot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit.Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka
Ameerikasse. Tekkis kolonialismivastane opositsioon (prantslaste vandenõu Buenos Aireses 1795). Pärast Hispaania-Prantsuse sõjalaevastiku purustamist Trafalgari lahingus 1805 püüdsid britid 1806 hõivata La Plata lahte, ent kreoolidest, mulattidest ja neegritest moodustatud maakaitsevägi Santiago de Liniersi ja Juan Martín de Pueyrredóni juhtimisel kaitsesid 1807. aastaks edukalt Buenos Airest, mida rünnati juunis 1806. Võit Briti ekspeditsioonikorpuse üle tõstis kreoolide eneseteadvust ja nende püüdu nõrgendada Hispaania ülemvõimu. Pärast Napoleon I kallaletungi Hispaaniale 1808 tekkis avalik iseseisvusliikumine. 25. mail 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud asevalitseja (mairevolutsioon) ning võim läks üle huntale. Hispaanlaste vasturünnak nurjus Suipacha lahingus 7. novembril 1810. Sissetungivate rojalistide üle saavutati hiilgavaid võite, eriti 1812 ja 1813. Aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks
vabanemisega. Kuna dekoloniseerimise protsess on toimunud kipa aja vältel, puudutades väga paljusid rahvusi erinevates piirkondades, siis ei ole postkoloniaalset kogemust võimalik käsitleda millegi ühtsena. Kunagist Ameerika või Austraalia iseseisvumist polee võimalik võrreldaa nt mõne Aafrika riigi iseseisvumisjärgse olukorraga. Igal üksikul juhtumil on oma erijooned ja spetsiifika. Paljud kolooniad muutusid segaühiskondadeks, kus koloniaalperioodi kestel kreoolide ja mestiitsidena sündinud asukad domineerisid kohaliku töötava elanikkonna hulgas. Siit tuleneb ka hübriidsuse mõiste, millega tähistatakse sugunenud rahvuste keerulist sisemist hierarhiat ning keele ja kultuuri segunenud olemust. Oma kriitilises lähtealustes on ka postkolonialistlikud uuringud seotud prantsuse poststrukturalistide teadusliku programmiga. Kui poleks Derrida, lacani ja Foucault 1960. - 79.aastatel kasutusele toodud
Oma elu ajal suutis van Gogh müüa vaid ühe maali ja väga tühise summa eest. Tänapäeval on kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal ,,Iirised" New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest. Kuulsaim van Goghi maal on ,,Päevalilled". PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis. Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti. Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last
Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides (itaalia k. improvisazione-ettevalmistamatult millegi tegemine), kusjuures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale. Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hotsolo'ks (kuum soolo). Terminit hot kasutati varem jazzi väljenduslikkuse ja kõla iseloomustamiseks. Võimalik, et New Orleansis tuletati see termin kreoolide poolt prantsuskeelse haut (vali) pinnal. Pikapeale kujunes jazzipalade esitamisel välja kindel vorm. Kõigepealt esitatakse teema, seejärel improviseerivad solistid teemale tuginedes. Põhimõtteliselt sarnanevad improvisatsioonid varieerimisega, kuid sageli minnakse improviseerides teemast üpris kaugele. Improvisatsioonilisele osale järgneb kolmas lõik, kus esitatakse teema uuesti sellisena, nagu ta kõlas pala algul. ABA