KATARIINA II Referaat Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14
pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika- ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi
· Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani
EESTI XVIII SAJ TEISEL POOLEL Katariina II Balti poliitika: Katariina II võimule tulek tõi suuri muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus riigipea võimaldas piirimaade senise privileegide kaotamist ning ühtset piiramatule keisrivõimule allutamist. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai G. Browne, kes üritas reglementeerida kõiki eluvaldkondi. Ta üritas parandada ka eesti talurahva olukorda ning kooliharidust edendada. Katariin II ettevõtmisi toetas vene aadel. Keisrinna peamiseks eesmärgiks oli Baltikumi tihedalt liita Venemaaga. Asehalduskorra kehtestamine: Kuna Baltikumi haldusseaduste laiendamisel oli arvata baltisaksa aadli vastuseisu lubas Katariina II nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana. Muutus senine administratiivne jaotus: Eestimaa
Ülestõus laienes Uurali maadelt Volgale.Piirati Orenburgi ja Kaasanit,Moskvas kardeti ülestusnute sissetungi.Tsaariväed otsustasid aga tugevamaks. Üks Vene armee juht võitluses ülestõusnutega oli Eesti päritoli kindral Michelson. Vaatamata baskiiride ,kalamõkkide ning vabade kaskate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni alla luau.Rikkad Kaskad reetsid Pugatsovi.tTa võeti kinni ning hukati 1775 a.Ülestõus suruti maha. Katariin II valitsemisajal ,eriti pärast Pugatsovi ülestõusu,tugevnes riik bürokraatliku aparaadina.Likvideeriti Kaskade omavalitsus.Pärisorjus laienes kõikidele Venemaaga liidetud aladele. Katariina II velitsemisaja tähttsaimaks admistratiivseks dokumendils oli 1785 a. väljakuulutatud "Aadli armukiri",mis seadustas aadliõigused omada maad ja pärisoriseid talupolegi.Aadel vabastati teenistus kohustustest,maksudest ning ihunuhtlusest
habememaksud ja pearaha maksu. Ta lasi ehitada Peterburi ja kasutas tasuta tööjõudu. Katariina II Ta oli valgustatud monarh, sest üritas talupoegade elujärge parandada, kuid ta kukkus selles läbi ja teda ei pruugigi selleks pidada. Ta suutis Venemaa piire laiendada nii palju, et kogu Musta mere rannik kuulus neile ja lisaks Poola, Läti, Leedu ja osa Vagevenest. Ta üritas teha häid ja õiglaseid seadusi, kuid ka seda ei pooldatud. Katariin II huvitus väga rahva heaolust, kui tema seadusi ja nõuandeid ei järgitud ja sellepärast ei olnud ta ka nii hea valitseja kui Peeter I. Pugatsov ta oli talurahvasõja eesotsas ja üritas saavutada suuremat rahva poolehoidu ning valetas end Peeter kolmandaks. Talurahvasõda suruti alla ja tema võeti kinni ning hukati. Hupel Nimekaim Eesti aja valgustaja. Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri
On tavaline, et enamikes ühiskondades võetakse igasugused uuendused vastu umbusklikult. Kes olid reformidele vastu? Vene ühiskonnas olid suurimateks vastuseisjad talupojad, kuid poliitilises mõttes on oluline ka aadliringkonna vastuseis. Aadlite vastuseis mõjutas tihti ka valitseja arvamust. Isevalitsuse eksisteerimise iseneesest peaks ju välistama võimuvõitluse. Aleksander I suuremad reformid Kõige olulisem ja kõige pikema mõjuga reform oli riigivalitsemise reform. Kui Katariin II reformeeris kubermangutasandi valitsemist, siis Aleksanderi valitsemise esimene pool tähistab kõrgema riigivõimu struktuuri ümberkorraldamist. Kõige olulisemaks momendiks on see, et varasemad kolleegiumid, mis Peetri ajal rajati, likvideeritakse ja seatakse sisse ministeeriumid. See reform oli väga selgelt läänelik. See tähendab, et osaliselt mindi üle läänelikule valitsemiskorrale.
annaabi.ee 
