„Onegin“ valmib 7 ja pool aastat. Erinevalt Goethe „Fausti“ meisterdamisega valmib lugu ja jõuab lugejatele peatükkide kaupa. 1833 ilmub täisvariant. Uus žanr värssromaan. Uuenduslik on, et Puškin toob tegevuse kaasaega. Lugejatele meeldis, et raamatus on tuttavad paigad. „Peeter Suure moorlane“ – lõpetamata. Kirjutas rahutustest: lühijutustus „Dubrovski“ ja „Kapteni tütar“. Dubrovskilt tahetakse mõis võtta, temast saab mässajate juht. Teises loos Jemeljan Pugatšov, kes aitas ja keda aidati, inimlikkus. Poliitiline ja lembelüürika. Tal ei pea kangelane loobuma oma õnnest ja end ohverdama. Vabadus on tunde-erksus, rõõmujoovastus. 1830-ndatel ilmub filosoofiline lähenemisnurk, eelkõige humanistlik käsitlus: inimese õigus õnnele. Lõpuaastad on intrigeerivad: Puškinil tekib vastuolu prantslane Georges d’Anthes’ga, kes oli pääsenud tsaari sõjaväe eliitkaardiväkke (vapper ja rikas). D’Anthes pöörab tähelepanu