,,Hea kool on see, kus kõigil õpilastel on head eksamitulemused. Teiste sõnadega kus õpivad katsetega vastu võetud kõige andekamad ja töökamad õpilased. Selline on Eestis laialt levinud arvamus heast koolist" (Juurak, R., 2012). Kooli põhiülesande võib kõige lühemalt sõnastada õppimist soodustava keskkonna kujundamisena. Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. "Koolikeskkond" moodustab sellest ühe osa ning sellele laienevad kõik õpikeskkonna kohta käivad nõuded. "Õpikeskkond" on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel. Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist sihipäraselt mõjutada saavad: lapsevanemad, paikkonna ettevõtted, kultuuriasutused, kodanikuühendused. Ja loomulikult õpilased ise.
Mina arvan, et siin saab oma abikäe ulatada kohalik omavalitsus,kes toetaks enam raskustesse sattunud peresid;seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras,soe, turvaline,aitaks kaasa uute töökohtade loomisele, et vanemad leiaks töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus makstakse korralikku palka. Olulisel kohal on ka kool.Kõigil lastel peaks olemas olema vajalikud koolitarbed ning,et iga laps saaks koolis sooja toitu süüa. Koolikeskkond peaks iga lapse jaoks olema turvaline, kedagi ei kiusataks, kooliruumid oleksid ohutud, soojad ja lapsesõbralikud. Kindlasti on oma roll ka hoolivatel ja abivalmitel õpetajatel. Lapsi ümbritsev keskkond peab olema turvaline ning pakkuma piisavalt mõistlikke vabaaja veetmise võimalusi. Selleks võiks olla rohkem lastele mänguväljakuid, rulaparke, seiklusradu jne. Lisaks võiks olla ka noortele mõeldud ajaveetmise kohti,mis arvestaks erinevas vanuses laste vajadusi.
Praegune kooli ja õppetöö ülesehitus sobib tüdukutele paremini. Seda näitab juba see, et 45 minutit tuleb järjest paigal istuda ja seda 7-8 korda päevas, on poiste seisukohalt täiesti õudne. Neile on ju loomuomane hoopis liikumine ning tegutsedes õppimine, paigalistumine on raske ja väsitav. Statistika ütleb, et 90 protsenti koolis esinevatest korrarikkumistest sooritavad poisid. Samuti on õpi- ja käitumishäiretega lastest kaks kolmandikku poisid. Juba see näitab, et praegune koolikeskkond paljudele poistele ei sobi. Õpetajad on tõdenud, et praeguse distsipliiniga on koolis rohkem probleeme kui varem. See võib olla tingitud sellest, et lapsed veedavad väga palju aega telerite ja arvutimängude taga. See sunnib neid passiivsesse rolli, kus tuleb korraga vastu võtta palju mitmesuguseid stiimuleid. Keskendumis- ja tähelepanuvõimet see aga ei arenda. Nii tuleb tunnistada, et lapsed on muutunud. See põlvkond, kes praegu koolis käib, kasvab väga
lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001).Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel juhtudel on turvaline ja lapse arengut soodustav ,teistel aga toimib vastupidiselt.Ühesõnaga sotsialpedagoog toetab last pedagoogiliselt ehk siis kooli,õpetamise koha pealt ,aga koolisotsiaaltöötaja aitab nii last kui ka teda ümbritsevaid süsteemi moodutavaid inimesi. 7 Kokkuvõte
Totaalsed tingimused ja ebaselge kontseptsioon erikoolide funktsioneerimise kohta soodustavad aga sealse subkultuuri eksisteerimist ning subkultuuri väärtuste ja normide internaliseerimist erikooli õpilaste poolt. Totaalse institutsiooni subkultuuri sisesed suhted tuginevad vägivallale. Õiguskantsleri kontrollkäikude kriitika (2008, 2006) erikoolide pihta osutas peamiselt sellele, et rikutakse laste põhiõigusi, koolikeskkond on nii töötajale kui ka õpilasele ebaturvaline. Riigikontroll viitas juba 2004. aastal erikoolide vähesele tulemuslikkusele ja vajadusele muuta erikoolide süsteemi ülesehitust. Tänaseks on üks kolmest kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist suletud (Puiatu Erikool). 2006. aastal uuris E.Kooskora Sisekaitseakadeemia lõputöö käigus Kaagvere Erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud tüdrukute retsidivismi. Retsidiivsus ilmnes 35% tüdrukutest. E
Kuidas teie arust tuleks hinnata käsitöö, puutöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika tunde? (Võhma Gümnaasium).................18 2. 6 Koolitoit.............................................................................................. 18 2. 7 Suhted koolis...................................................................................... 19 2. 8 Õppimine............................................................................................ 21 2.9 Koolikeskkond...................................................................................... 22 Vastuste põhjal selgust, et Haljala kooli õpilastel takistavad õppimast:....28 Lärmakad klassikaaslased (7)...................................................................28 2. 10 Õpilaste hinded................................................................................... 28 Kokkuvõte..................................................................................................... 30
Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana, vaid keskkonnana, kus luuakse kriitilist hulka väärtusharjumusi, mis on demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna toimimiseks hädavajalikud. Kui näiteks koolikeskkond võimaldab erivajadustega lapsele vajalikku toetust ja abi, siis on loodud õpilaskonna jaoks mudel, milles individuaalne eripära ja abistamine on norm. Abistamine aga eeldab, et areneb üks oluline sotsiaalne oskus- tundlikkus kaaslaste tunnete ja vajaduste suhtes. Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus
Ülekaalulisus ja rasvumine on alates lapsepõlvest ja läbi eluseotud rea füüsiliste ja psüühiliste tervistkoormavate teguritega. Tänapäeva läänemaailmas aga ei ole enam suurim oht mitte puudulik toiduvaru, vaid suurenev ülekaalulisus- laste hulgas sagenevad terviseprobleemid Lapse kui sõltuva indiviidi tervis olenebtema sotsiaalsest ümbrusest see, kuidas väliskeskkonnas tema huvide ja väärtustega arvestatakse, mõjutab tema tervislikku seisundit. Koolikeskkond kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise arengu edendamisel. Koolipäeva peaks iseloomustama selline pedagoogika, mis peale teadmiste õpetamise toetaks nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu. Indiviidi ja keskkonna vahelistest suhetest (Lazaruse ja Folkmani järgi) võib tekkida stress. Mingi sündmus põhjustab stressi, kui inimene tunneb, et nõudmised ületavad tema isiklikud
(Krull, 2000) 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded Oluliseks peetakse tegevuslike ja tingimuslike teadmiste omandamist. Tingimuslike teadmiste all peetakse silmas teadmiseid oskuste kasutamise ajastamisest ja viisist ehk kuidas ja mis ajal kasutada oskusi. Ei panda rõhku mõistete, faktide ja üldistuste tuupimisele. Õppimine peab toimuma võimalikult looduslikus keskkonnas. Koolikeskkond on tehislik keskkond ning hoolimata sotsiaalsust tagavate rühmatööde kasutamisest ei taga see keskkond rakendamise teadmisi ega ka –oskuseid. (Krull, 2000) Uurimused kodus ja töökeskkonnas õppimise kohta on toonud välja, et õppimine erineb oluliselt formaalsest koolis õppimisest. Väljaspool kooli toimuv õppimine on aga võetav kui protsess ning selle protsessi toodang on protsessi endaga tihedalt seotud. See on tingitud
Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine
Aed, park ja loodus peaksid sisendama enesestmõistetavust ja turvalisust selle abil, et nad on samal ajal ausad, kõikelubavad ega anna hinnanguid. Kui lapsed suudavad selle tegelikkuse endasse lasta, on see ehk midagi, mille juurde edasises eus naasta ning võib-olla toimub see siis varasemate aastate kehalis-meelelise kogemuse kaudu. KASVAVA INDIVIIDI TERVIS (Nina Nelson) Lapse, kui sõltuva indiviidi tervis oleneb tema sotsiaalsest ümbrusest. Koolikeskkond kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise aengu edendamisel. Pedagoogika peaks peale teadmiste õpetamisele toetama nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu. Varajane turvaline seotus on üks faktor, mida kasvav indiviid peale toidu, hügieeni ja kliimakaitse heaks arenguks vajab. Keha ja vaim kuuluvad kokku ning mõjutavad teineteist. Krooniline stress
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest on mitmel korral välja tulnud asjaolu, et Eesti lastele koolis eriti ei meeldi. Kõige rohkem leidub neid, kellele kool meelepärane pole, 13- 7 aastaste poiste grupis (Aasvee jt 2009: 16). Kooliõpilaste üldine rahulolu eluga ja nende tervis on paraku omavahel tihedalt seotud. Hoolimata sellest, et koolikeskkond aasta-aastalt paraneb, on järelevalve käigus avastatud mitmeid puudusi ning mitterahuldavates tingimustes õppivate laste osakaal ei lange piisavalt kiiresti. Suur osa probleemidest tekib kasvule sobimatust mööblist, ebapiisavast valgustusest või ruumide vähesest tuulutamisest. Ajavahemikul 2005–2006 kontrollis tervisekaitseinspektsioon 20 Läänemaa kooli õpperuumide sisekliima näitajaid. 15 koolis ei
osavõtlikkust, pühendumist ja sallivust. Hoolimata sellest, et paljusid väärtusi õpetati koolis alateadlikult, on need väärtused minuni siiski jõudnud. Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab. Loodan, et Eesti koolide õpetajad hakkavad üha enam mõistma, kui oluline on õpetada lastele lisaks teadmistele ka väärtusi. On tähtis, et väärtushoiakuid aitaks kujundada peale vanemate ka õpetajad ja kogu koolikeskkond. . Aktuaalne teema väärtuskasvatus koolis Väärtuskasvatuse roll on paljude riikide koolipraktikas tõusnud järjest olulisemale kohale. Ka Eestis on väärtuskasvatuse teemal peetav diskussioon viimastel aastatel mitmetel kordadel meediasse jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse
oodata perfektsust. Las laps näeb, et alati pole ka teie täiuslik, et ka teie teete vigu ja 14 mitte üksnes käitumisvigu, vaid eksite ka oma hinnangutes. Pikkamööda võiks lapsele anda kergemaid töid (nt laua katmine, ajalehe toomine vms). Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse edusamme mõõdetakse neid paika pandud normidega kõrvutades. Lapsele, kes on maast madalast piiridega harjunud, tundub koolis nõutavate reeglite järjekindel järgimine loomulikuna. Maharahunemiseks ja ööunele sättimiseks peaks piisama poolest tunnist. Selle ajaga peaks jõudma vajaduse korral vannis käia, mänguasjad ja riided ära panna, hommikused asjad välja otsida ja ka õhtujuttu ära kuulata. Vanemad peaksid õhtujutu aja
õpetajad, koolivägivald, nõrgad õpivõimed. *Pereprobleemid: -ebastabiilsus, vanemate lahkuminek -vaesus, vanemate töötus või hirm töötuks jääda -tööga ülekoormatud vanemad -töömigratsioon- perest eemal töötav(ad) vanem(ad) *Varases eas põetud kroonilised haigused Lapse heaolu Moodustub perekonna kontekstis ja on otseselt seotud perekonna toimetulekuga. - kodu õhkkond on esmatähtis, kuid ka - koolikeskkond on õpilase arengu seisukohalt otsustava tähendusega, et areneda, õppida, muutuda üksteisele mõistetavaks, saades seeläbi võrdsed õigused ja võimalused ühiskonnas osalemiseks. *Eesti õpilaskonda ähvardavad ohud -> kriisid: • Õppetöö üle jõu käiv koormus, • õpilaste krooniline väsimus ja • tervistkahjustav käitumine, • vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis, • kalduvus kasutada vägivalda,
arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega o Mesosüsteem kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu. o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine · Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks. · MILLINE KONTROLLITASE? kõige nõrgem eksperimeni liik on ,,kvaasieksperiment
Vanemate ja lastega tegelevate spetsialistide oskused ja ajaressurss on lastega toimuva (kõnehäired, vägivald, hirmuhood jms) märkamiseks vähene, mistõttu hilistub abistamine. Puudub mudel tööks väärkoheldud lapsega. - Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002 Ülesanded laste puhul Varajane avastamine ja ennetamine Sõeluuringute läbiviimine Koolikeskkond ja koolis toimuv Ravi ja rehabilitatsioon Laste ja noorte narkomaania Esikohal alkohol ja tubakas. Uus trend: rahustite ja unerohtude tarvitamine koos alkoholiga. 2/3 noortest esimene narkootikum kanep, edasi amfetamiin, ecstasy ja rahustid. Uimastite nõudlust mõjutavad indikaatorid Kättesaadavus Avalik arvamus Sotsiaalne kontroll Rollimudel – imago noorterühmades
kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine (Vaher 2002, 89). Niisiis tuleks klassis avalikustada kiusamise juhud, luua toetussüsteem, õpetada lapsi lahendama tülisid ja arusaamatusi. Klassis jagunetakse tavaliselt kiusajateks, kiusatavateks ja vaikivaks enamuseks. Just seda suurimat rühma tuleks õpetada olema julge ja toetav kiusatajate suhtes. Sagedamini on vaikimiseks kartus ise sattuda kiusatava rolli. Y. Männistö (1992, 207) leiab, et koolikeskkond peab olema selline sotsiaalne keskkond, kus eri osapooled- nii potentsiaalsed kiusajad kui ka ohvrid- saaksid koos rahulikult eksisteerida. Oluliseks peab ta õpilaste aitamist mõitstmaks oma erisusi. Eneseteadvuse toetamine on potentsiaalsetele ohvritele väga tähtis. Iga õpilane peaks tundma end koolikeskkonnas tunnustatuna. Ühteaegu kerkib küsimus abistaja olemasolust ja tema ettevalmistusest. M. Suni märgib, et ühiskonnas on puudu spetsialistidest, kellel oleks kompetents
IQ 8, 15, 32, 52, 55 J juurdekasvuteooria 109 jäävusteooria 109 K karjäärinõustamiskeskused 149–152 keskkonnafaktorid 11, 27 klassikursusest ülehüppamine 90 Aineloend 173 kodukeskkond 10, 16, 49, 79 kogemus 22, 27, 36, 45, 53, 56, 78, 100 kognitiivne protsess 26 kognitiivne taksonoomia 94 kompakteerimine 91 konkursid, 92, 101, 107 konvergentne mõtlemine koolikeskkond 79, 86 koolitus 62, 69, 111 käitumis- ja distsipliiniprobleemid 65, 68 L lahendamise kiirus 26 lahendamise strateegiad 26–28 loomeprotsessi staadiumid 32 loomine 32 looming 32 loovus 8, 9, 10, 31–37, 47, 60 loovuse komponendid 32 lähima arengu tsoon 52 M matemaatikahäire 68 Marshi efekt 95 meelekindlus, vt Big Five mentor 91 metakognitsioon 28–30 mitteformaalhariduslikud programmid 92 mittekognitiivsed isiksuse omadused 10 motivatsioon 8, 10, 31, 41 motivatsiooniline sättumus 43
“ Ilmselt näis talle, et mul oleks sellelt pealesõidult lihtne ringtee lahendust – nende teket ja väljendumist mõjutavad mitmed tegurid poolt. Me teame – tugi- liiklusrüsinasse söösta. Istudes selles uues autos, teised autod minust mööda kihutamas, olin ma nedes uurimustele – et toetav koolikeskkond võib pakkuda ja ka pakub mõistlikku, enamasti palju ettevaatlikum. ohutut, turvaliselt paikset õppekogukonda, mis saab riskigruppi kuuluvaid õpilasi toetada ja neile võimaluse anda (Rogers 2006a.) Mu ettevaatlikus näis neid tõsiselt häirivat; ma oli ringtee pealesõidule lähemal kui nemad. Ta
annaabi.ee 
