Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ainuõõsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ainuõõsed, korallid, hüdrad, meduus, kehasein, kihist, kehaõõs, rakukiht, kombitsad, seedub, talitleb, lubi, toes, meriroosid, karikloomad, meduusid, hüdraloomad, sigivad, lahksugulised, kumera, kehaga8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus....................................................................................................................................4 Meririst.........................................................................
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed).
omavahel ühendatud närviväädiga). Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb keha selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas. See paneb vere liikuma. Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab osal oma teest veresoontes, osal elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustatult nimetatakse vereks. Mõnel on vereringe suletud. Selgrootud organismid, kellel toese moodustab kehasein ja selle eritised (lubiaine) selgroog ja skeletiluud puuduvad. KÄSNAD Kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Nad on liikumatud. Nad on loomad, sest nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Käsna keha moodustavad eri ülesannetega rakud: kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud jt.
Need lähtuvad peaajust. Süda, vereringesüsteem Süda kõhtmisel poolel, kahe- Süda selgmisel poolel, pikk kuni neljaosaline. Vereringe ja torujas. Vereringe avatud, suletud. osadel ka suletud. Selgroogsed* - organism, kelle toese põhiosaks on selgroog ja skeletiluu. Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee liikumisele pooridest sisse ja avast välja saab käsn toitu, hapnikku ning see viib välja süsihappegaasi. Söövad orgaanilisi aineid kurnates veest tillukesi organisme, nad toimivad kui biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad
Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava ÜLEVAL, kehakujult vaas hüdrad, meriroosid ja korallid 2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad
Käsna keha toestab lihtne sisetoes, võrgustik. 7. Kuidas tekivad ainuõõssete ja käsnade kolooniad? Kolooniad moodustuvad, kui nad paljunevad pungades. Uus käsn ei eraldu vanemlooma küljest. 8. Võrdle polüüpi ja meduusi. sarnasused erinevused Mõlemad on ainuõõssed Polüübil avaneb suu ülespoole, meduusil allapoole. Mõlemal on kombitsad ning kehaõõs. Polüüp kinnitub veekogu põhja, meduus hõljub vees. koed Mõlemad on ainuõõssete eluvormid. Hüdrad, meriroosid, korallid-polüübid Karikloomad, meririst- vastseeas polüübid, täiskasvanuna meduusid. 9
1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks.
jääkained. · Käsnad biofiltrid puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. · Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. · Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad · Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes. · Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest. · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast rakkude kihist ning nende vahele jäävast sültjast rakutust massist. · Ainuõõssete suuõõnt ümbritsevad kombitsad · Kehaseinas ja kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmisel ja enesekaitseks. · Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssatele loomadel reageerida ärritusele liikumise või keha kuju muutmisega. · Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu.
isassugurakud samas loomas, kuid munaraku viljastab siiski teiselt loomalt pärit seemnerakk. Näited: järvekäsn, pesukäsn, klaaskäsn veenuskorv Tähtsus: nad on looduse biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Nende kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud.
Ta elab puhtaveelises veekogus.Hüdra kinnitub taimedele vm. veealustele esemetele tallaga. Ta võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees. TOITUMINE Hüdralased toituvad mitmesugustest veeloomadest, kes on piisavalt väikesed selleks, et hüdralased need nahka panna võiksid. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikesi kalu. Hüdralase kombitsad liiguvad vaikselt vees hetkeni, mil silmapiirile ilmub saakloom. Sel hetkel tulistavad kombitsad välja kõrveniidi, halvavad saagi ning suruvad suuavasse. Kui ohver on suuremõõtmeline, ajab hüdra suuava pärani. Kui toitu gastraalõõnde jõuab, hakkab hüdralase keha kokku tõmbuma ning seedeensüüme eritama, seetõttu lagundatakse toit mehaanilisel ja keemilisel meetodil. Kui saakloom tervikuna sisemuse ei mahu, neelab hüdralane alla vaid ühe osa. Kui see on
7. Kuidas elavad käsnad üle karmi talve? Ainult nende sisepungad elavad selle üle, nad moodustavad neid suve teisel poolel, kevadel arenevad nendest uued käsnad. 8. Milline on käsnade osa veekogus? Puhastavad vett orgaanilistest hõljumitest 9. Kirjelda hüdra ja meduusi ehitust, liikumist, toitumist ja paljunemist. Ehitus-Hüdra on sale, kotikujuline, u 1 cm pikkune, Meduus-lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres. Liikumine- Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe kehapoole lihaskiudusid lühendas sinna poole. Toitumine-Hüdra toitub kombitsatega ja toitub sõudikutest, vesikirpudest jms, Meduus aga suuavaga, toitub väikestest veeorganismidest. Paljunemine- Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil 10. Miks on meriroosid ja korallid erilised (kirjelda)? Nad on peamiselt troopikameredes, lilleõisi meenutavad polüübid,saavad elavada vaid seal kus vesi on soolane.
CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LEVIK: meres LIIKIDE ARV: 100 liiki EHITUSE ERIPÄRAD: - ento- ja ektodermi vahel primitiivne mesoderm - ovaalse/ pirnja kujuga - kammplaadid - kombitsad PALJUNEMINE: suguline ANATOOMIA JOONIS: PILT: 4 4 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH ainuõõssed e. kõrveraksed cnidaria CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa
Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad:
· viburiga rakud püüavad toitaineid munarakust areneb ripsmetega ujuv · osa toidust antakse amööbitaolistele vastne rakkudele AINUÕÕSSED HÜDRA MEDUUS MERIROOS KORALLID · elavad puhastes veekogudes · lai kumer keha · troopilistes meredes, · väikesed, mõne mm · keha tallaga kinnitub · liiguvad edasi keha lilleõisi meenutavad suurused polüübid taimele või muule esemele järsult kokku tõmmates polüübid · vajavad sooja ja väga
Nn. irrigatsioonisüsteem. Sugutu kui ka suguline sigimine KLASS KLAASKÄSNAD ränidioksiidist okised, hapra ehitusega, sageli klaasisarnased, süvamere loomad n. veenusekorv KLASS LUBIKÄSNAD kaltsiumkarbonaadist okised, sageli vaasikujulsed, suhteliselt väikesed ja värvitud n viikkäsn KLASS: PÄRISKÄSNAD 90% käsnadest, mitmesuguse välimusega, sageli värvilised n pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn Alamriik: PÄRISHULKRAKSED Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. HÕIMKOND KÕRVERAKSED Hüdraloom, karikloom, õisloom, ainuõõssed(–kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad) KLASS HÜDRALOOMAD entoderm ulatub vahetult suuavani, polüüpide siseõõs terviklik,
Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed käiad. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. Kivistisi: korallid, käsijalgsed, trilobiidid, käiad. Devon Kasvas käiade mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Käiadest evolutsioneerusid neljajalgsed, kes asustasid maismaa. Kivistisi: taimede spoorid, käiad,vanimad neljajalgsed, kärbid, teod ja käsijalgsed. Karbon Taimestik oli lopsakas osjad, kollad, sõnajalad. Taimede mattumisel tekkisid kivisöe-lademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroog-sete jalülijalgsete mitmekesisus
töötlemisel. ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. HÜDRAD Hüdrad on lahkusuglised loomad-loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites. Põlüüp-ainuõõsne loom kes elab millelegi kinnitatult Kehaehitus Kotikujuline veeloom:keha on ainult ühest otsast avatud ja seal on suu.suud ümbristevad kombitsad,millel on kõrverakud.kehaõõnt ümbritsev kehasein koosneb kahest rakukihist,mille vahel on õhem või paksem sültjas mass.sale 1cm paksune. elukoht Varshürda elab puhtaveelistes mageveekogudes millegile kinnitatult e. polüübina liikumine Ta on tallaga kinnitatud taimele kivile või mujale.hürda võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise.kui kehapoole lihaskiud lühenevad kaldub
Sugutu kui ka suguline sigimine. 1.1. Klass: Klaaskäsnad Ränidioksiidist okised. Hapra ehitusega. Sageli klaasisarnased. Süvamere loomadN.Veenusekorv 1.2. Klass: Lubikäsnad Kaltsiumkarbonaadist okised. Sageli vaasikujulsed. Suhteliselt väikesed ja värvitud.N.Viikkäsn 1.3. Klass: Päriskäsnad Mitmesuguse välimusega. Segaskelett. 90% käsnadest. N. pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn. Alamriik: Pärishulkraksed Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm.. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. 2. Hõimkond: Ainuõõssed kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad 2.1. Klass: Hüdraloomad 2.2. Klass: Karikloomad 2.3. Klass: Õisloomad 3. Hõimkond: Kammloomad meres, õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulel.).
Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses-biofiltrid, toiduks vähestele loomadele, sümbioosis, varjuvad väiksemad loomad. Tähtsus inimestele-pesukäsn, ravimitööstuse tooraineks. AINUÕÕSSED Nende hulka kuuluvad: hüdroloomad, karikloomad, meriroosid, korallid. Kõik nad on loomtoidulised, kes toituvad väikestest veeloomadest, kelle nad kombitsatega suuavasse toimetavad. Paljunevad peale sugulise paljunemise ka pungudes ning sageli on ta küljes veel eraldumata tütarloomi. Kehas on üks suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega ümbritsetud suuava. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mis koosneb kahest rakukihist ja nende vahele jäävast sültjast ainest. sisemine rakukiht moodustab koe, mis võtab osa kehaõõnes toimuvast seedimisest
76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84
76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84
Loom saab liikuda kiiresti kindlas suunas, suu on tavaliselt eespool.Nt enamus putukad. 3. Ainuõõssed, okasnahksed ja käsnad – nende põhitunnused ja näited. Ainuõõssed. Põhitunnused: vees elavad, keha sümmeetriline, suure kehaõõnega hulkraksete loomade hõimkond. Loomtoidulised. Pikkusega 1mm hüdrad- 2 m meduusid, meriseen. Neil on algeline närvisüsteem. Polüüb kinnitab veekogu põhja või mingile teisele pinnale, suu avaneb ülespoole. Meduus meenutab vihmavarju, suu avaneb allapoole ja ta hõljub, ujub kiiresti. Elavad nii soolases kui magevees. Ka Eestis (varsahüdra) Näited: polüübid on meriroosid ja korallid, hüdrad (vaasi kujuga).Meduusid ehk meririst (kummuli kausi kujuga) Okasnahksed. Põhitunnused: Merelise eluviisiga, keha sümmeetriline, selgrootud, kiirelise sümmeetriaga (kiirekujuline). Meritähel on tavaliselt viis kehaosa, mis saavad alguse ühest keskmest nagu ratta kodarad. Iga kiire tipus on silm
Nende kumer selg on kaetud kojaga. Soomuslimuse alumisel, kõhtmisel küljel paistab lameda tallaga lihaseline jalg. Jalg talitleb liikumiselundina ning jala abil kinnitub loom tihkelt kivide, kaljude, lubivetikate ja muude sarnaste esemete külge. Keha eesotsal paistab silma poolketta kujuline pea. Soomuslimused on vagellimustest üldiselt palju suuremad. Soomuslimuste, nagu teistegi limuste hõimkonna esindajate koda eritatakse mantli poolt ja igaüks tema kaheksast plaadist koosneb mitmest kihist. Soomuslimustele on iseloomulik täiesti eripäraste kojasilmade olemasolu. Kojaplaatide kasvades tekivad nende serval pidevalt uued silmad, ja see jätkub peaaegu kogu looma elu vältel. Ühel isendil võib silmade arv ületada 11 tuhandet. Kõige intensiivsemalt on soomuslimustel värvunud keha selgmine pool, mis on sageli ookerkollane või pruun. Kuid osal liikidel kohtame mitmesugust täpilist mustrit
neil on suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (nad on viburitega) Alamliik: ikkesvetikad Maismaataimed Maismaataimed jagunevad sammaltaimed (domineerib haploidne elujärk), ülejäänud taimed (domineerib diploidne elujärk). Ülemineku vormiks on sõnajalgtaimed. Pärismaismaataimed on katteseemnetaimed ja paljaseemnetaimed. Loomad Käsnad Neil koed puuduvad Ülejäänud loomadel on koed ning need on jaotunud lootelehtedeks. Kahe lootelehega on ainuõõsed (radiaal sümmeetriaga (meduusid, korallid)) Kolme lootelehega: (enamasti kahekülgse sümmeetriaga) Saab jagada kaheks: esmassuussed: suurem osa maailma loomadest, teisene kehaõõs (kärssussid, käsijalgsed, rõngussid, limused, teod, nälkjad), jõhvussid, lülijalgsed. Esmassuusetel on närvisüsteem kõhtmisel küljel. Teissuusetel on närvisüsteem selgmisel poolel.Teissuussed on nt. Okasnahksed (meritäht), keelikloomad (kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, jne.) Bakterid
lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid.
Paari päeva pärast alustavad nad iseseisvat elu. Kestumiseks nimetatakse seda kui jõevähk kasvab pidevalt ja talle jääb tema kitiinkoorik kitsaks, kuna koorik ei veni, siis vähk poeb sellest välja ja kasvatab uue. Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud
on liike vähe. Eesti magevetes elab neli liiki: järvekäsn Spongilla lacustris, tavaline jõekäsn Ephydatia fluviatilis, mülleri jõekäsn E. mülleri ja Eunapius fragilis Liikide arv Eestis 4 Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria Ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised loomad, kellel on ühes keha otsas kombitsate pärjaga ümbritsetud suu. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahel olevast rakutust ainest. Ainuõõssetel esineb kehaõõs, mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer.
lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad
Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri. Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel. Nad on enamasti punast või sinist värvi Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m Liikide arv: kuni 50 liiki
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
annaabi.ee 
