Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika kospekt - Ringliikumine, soojusõpetus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kaugel toimus sündmus?
Ringliikumine
Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril, tiirlemise trajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver. Nt ring, ellips, ovaal , kuu tiirleb umber maa.
Kui jõud on konstantne , ja jõu ja kiirusevaheline nurk on 90kraadi, ss tekib ringliikumine.
Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel.
1 toll- 2,54 cm
Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus .
Andmed
v- 54 km/h
D- 50 cm
r- 25 cm- o,25m
v-?
Lahendus
V -v/r
v- 15:0,25= 60 rad/s
Mootori võll teeb 2400 pööret minutis . Leia võlli pöörlemissagedus.
2400/60= 40 pöörest ühes sekundis
Sagedus on 40 hrz
Leia pöörlemisperiood. (T)
Periood näitab aega mis kulub ühe täisringi tegemiseks ja mõõdetakse seda sekundites.
F= 1/40= 0,025 sek.
Ketas teeb 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörlemisperiood.
Andmed:
n= 20
t= 2 min.
Leida: f-? T-?
Lahendus:
F= 20:60= 1/3
T= 1: 1/3? 1: 1/3= 3 sek.
Kesktõmbe kiirendus.
a =v2:r
Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h .Silla kumerusraadius r=300 m, automass 2tonni.
Andmed:
m= 2t
r= 300m
g=10
Leian a.
a= v2:r
a= 25*2: 300= 625:300= 2,1 m/s2
P= m(g+-a)
Pa= 2000(9,8+2,1)_23800N
Pb= 2000(9,8-2,1)= 12400N
Füüsika 26.11.12
Tämber e kõla värv, hääletoon (kohati), tooni eripära, kõla.
Ülemtoone tekitavad kõik muud elemendid, kõri, hambad, põsed jne, need võnguvad mingitel teistel sagedustel .
Heli valjudust mõõdetakse : põhiühik B, aga enamasti kasutatakse dB
Nt lennuki müra on 120 dB, tavaline kõne 40 dB, vaikne öö, kella tiksumine 10dB
Õhus leviv heli on keskeltläbi 332 m/s
Vee leviv heli on keskeltläbi 1450 m/s
Raua leviv heli on keskeltläbi 4900 m/s
Soojusõpetus
  • Mikrobarameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli mõõtmed.
  • Makrobarameetrid-füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine koguse kui terviku kirjeldamisel. Rõhk, ruumala, temperatuur
  • Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria ja termodünaamika abil.
  • Molekulide liikumise õpetus- molekulaar kineetiline teooria.
  • Termodünaamika- Temperatuuri muutus.
  • Molekuraalkineetiline teooria põhineb kolmel väitel: aine koosneb molekulidest, osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega.
  • Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine.
    Agregaatolekud:
    Tihke , gaasiline, vedel, plasma.
  • Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab.
  • Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt.
  • Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained , kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi .
    Müristamise ja välgu vahe oli 2,5 sek, kui kaugel toimus sündmus? Heli levimise kiirus 332 m/s
    Soojusülekande liigid:
    • Kondenseerumine- gaasiline aine muutub vedelikuks, nt veeaur muutub veepiiskadeks. Seda protsessi soodustab temperatuuri langus.


  • Füüsika kospekt - Ringliikumine-soojusõpetus #1 Füüsika kospekt - Ringliikumine-soojusõpetus #2 Füüsika kospekt - Ringliikumine-soojusõpetus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anastassia G Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria
    17
    docx

    KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

    tasakaalu nõrgenemine. Siseelundid resoneeruvad IH (omavõnkesagedus 3-12 Hz). Raskesti avastatav, kuna ei neeldu – mikrofonid ei kuule. IH kaasneb akustilise piirkonna müra. Infraheli positiivsed küljed: Maavärisemise eelne hoiatus – seismograaf Teatrietendused (R. Wood), kontserdid (Tištšenko 4. sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: Termodünaamika – soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala. Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) – soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine

    Keskkonafüüsika
    Soojusõpetus
    15
    doc

    Soojusõpetus

    Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteis

    Füüsika
    Füüsika I konspekt
    66
    docx

    Füüsika I konspekt

    süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA.

    Füüsika
    Füüsika 10-klassi teemad
    10
    odt

    Füüsika 10. klassi teemad

    2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t ­ kiirus v(keskm)= l(kogu)/t(kogu)

    Füüsika
    üldiselt füüsikast
    12
    doc

    üldiselt füüsikast

    Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi ­ liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad. Füüsika ülesandest tulenevad tema meetodid. 1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse käiku mõjutamata ja tulemused esitatakse kas graafikutena või tabelitena. 2

    Füüsika
    Mehaanika kordamine
    26
    docx

    Mehaanika kordamine

    mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on  Ühtlane sirgjooneline liikumine  Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine  Ühtlane ringliikumine  Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha ja tema asukoha

    Füüsika
    Füüsika eksam dünaamika
    26
    odt

    Füüsika eksam dünaamika

    3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass  on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on  paigal. Inertsiseaduse kontroll  võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või  mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade  liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh

    Dünaamika
    10 klassi füüsika kokkuvõte
    26
    doc

    10 klassi füüsika kokkuvõte

    amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon ­ lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke mõõtmeed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega samas suurusjärgus. Hygensi printsiip ­ iga punkt, milleni on laine jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks. Uue laine front on elementaarlainete mähispind. Elementaarlainete liitumine põhjustab minimaalse ja maksimaalse tingimuse tekkimist mingis punktis Soojusõpetus · Soojusõpetus tegeleb mateeria liikumise soojusliku vormiga. Soojusõpetus tugineb energia jäävuse seadusele. · Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises. · Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. · Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest)

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun